Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.09.2018

Virtsu mõis

Virtsu mõis ja mõisarahvas.
autor Andri Vatsfeldt

Virtsu mõisa 3D mudel, autor Andri Vatsfeldt

Rohkem pilte siin

Virtsu mõisa park

Keskajal oli Virtsu läänistatud Uexküllide aadliperekonnale, kes lasid 15. saj. keskel tollasele Virtsu saarele ehitada võimsa kivist vasallilinnuse. Linnus hävis 1534. a. talvel lahingus ning on sestpeale varemeis. 1777. aastal omandas mõisa Karl Thure von Helwig, kes rajas uue mõisaansambli. Uus mõisasüda ehitati esindusliku barokse kompleksina endise Virtsu saare, praeguse poolsaare keskossa, linnusevaremetest pooleteise kilomeetri kaugusele kagusse. Puidust peahoone oli keskelt kahe-, põhiosas aga ühekorruseline. Ülejäänud mõisakompleks oli sümmeetrilise paigutusega ning orienteeritud peahoonele. 1853. aastast alates kuulus mõis Uexküllidele. Viimane omanik enne võõrandamist oli Elisabeth von Uexküll. Praegu on peahoone ja paljud kõrvalhooned hävinud. Enamik suurejoonelistest ehitistest hävis I maailmasõjas. Säilinud on endise peahoone keskteljel asuv barokne viilkatusega väravahoone, mis praegu moodustab mõisa tähelepanuväärseima osa. Selle keskosa on kahekordne – alumine korrus on laia ja kõrge väravaavaga. II maailmasõjas kannatas rängalt ka Virtsu park. Peahoone keldrid kohandati 1970. aastatel baariks.

Park rajati 18. saj. IV veerandil koos peahoonega. Peahoone taga asus müüriga ümbritsetud regulaarpark, mille lõpetas barokne väravaehitis. See on säilinud ehitistest kõige tähelepanuväärsem. Kunagisest regulaarpargist annab tunnistust sirge, parki poolitav tee omaaegse härrastemaja keskteljelt väravahooneni. Kahel pool teed paiknes terrassiline barokkaed, kujundatud ilmselt ehispõõsaste ja lilleparteritega. Pargi idaküljel ja väravatornipoolsel küljel on taastatud vanad pargiteed koos puuderidadega. Peahoone väikesele esiväljakule on kiirtena suunatud pikad lehtpuualleed. Esiväljakul paiknevad mõned vabamalt paigutatud puudegrupid. Väikseid puuderühmi on ka kõrvalhoonete ümber. Pargi pindala 4,6 ha

Puittaimestiku liigirikkus on keskmine (33), võõrliike on 14 (J. Elliku, A. Kaur, S. Janson 2005). Võõrliikide hulk on viimasel ajal veidi vähenenud (oli 19, H. Sander 1999). Pargi puistus valitsevad harilikud saared (Fraxinus excelsior), Ümax=223 cm. Kaasliikideks on harilikud vahtrad (Acer platanoides), aru- ja sookased (Betula pendula, B.pubescens), harilikud tammed (Quercus robur), Ümax=243 cm, ja harilikud hobukastanid (Aesculus hippocastanum), Ümax=137 ja 130 cm, istutatud ridades harilikud pärnad (Tilia cordata), H=27 m, Ümax=184 ja 185 cm. Parki on mõnekümne aasta eest täiendatud, sellest ajast pärinevad torkavad kuused (Picea pungens) ‘Glauca’, Ü=92, 64 cm, kanada kuusk (Picea glauca) ja harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), Ü=63 cm. Pargist väljuvad alleed on mitmeliigilised – harilikust saarest ja harilikust vahtrast, hulgas on ka harilikke hobukastaneid. Pargist kirdes paikneb suur viljapuuaed, mis on osaliselt säilinud.

Virtsu mõis [ Eesti mõisaportaalis ]