Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
8.05.2018

Hanila vald saab kaevandusmaksust miljon krooni lisatulu

Tarmo Õuemaa

5. märts 2002 Lääne Elu

Teadlaste värske uuring tõestas, et Kureveres kaevandatav ehituskivi on tegelikult suure magneesiumisisaldusega tehnoloogiline dolomiit.

Kui siiani maksis kaevandusfirma AS Partek Nordkalk iga kantmeetri ehituskivi pealt kaevandusmaksu natuke üle 5 krooni, siis tehnoloogilise dolomiidi kuupmeetri maks on üle 20 krooni.

“See oli päris valus löök, aga loodame, et saame jätkata,” ütles Partek Nordkalki direktor Jüri Luud. Kurevere karjäärist kaevandatavast viib firma lõviosa Virtsu sadama kaudu Euroopasse. “Maailmaturul jääb hind ju samaks, järelikult peame hakkama kohapeal pitsitama,” ütles Luud. “Tõenäoliselt tuleb vähendada kulusid tööjõule.”

Kurevere dolomiidist tehakse tootja andmeil killustikku ja pulbrit, mida kasutatakse põldude väetamiseks. Praegu töötab Hanila valla maa-alale jäävas Kurevere karjääris 20 inimest, peale selle autojuhid.

Miljon vallale

Möödunud aastal kaevandas Partek Nordkalk Kureverest 83 000 kantmeetrit dolomiiti. Kaevandusmaksu maksis ettevõte sellelt 460 000 kr. Kui tänavu jääb kaevandusmaht enam-vähem samaks, nagu ennustab Jüri Luud, maksab ettevõte kaevandusmaksu 1 734 700 krooni.

Et 70% kaevandusmaksust laekub kohalikule omavalitsusele, saab Hanila vald varasema 325 000 krooni asemel tänavu karjääri pealt 1,2 miljonit krooni.

“Kogu meie tegevusest võidab kõige rohkem Hanila vald,” ütles Jüri Luud. “Oleme rõõmsad, et suur osa maksust jääb valda, mitte ei lähe Tallinna.”

Ministeerium sai oma tahtmise

Kurevere dolomiidikaevandamise saaga käivitus 2000. aastal, kui AS Partek Nordkalk taotles keskkonnaministeeriumilt luba kaevanduse laiendamiseks.

Keskkonnaministeerium keeldus loa andmisest, viidates 1990ndate keskel tehtud Geoloogiakeskuse uuringutele, mille andmeil võib Kurevere dolomiidi magneesiumisisaldus olla nii suur, et selle saab liigitada tehnoloogilise dolomiidi alla.

Suur magneesiumisisaldus lubaks dolomiiti müüa hoopis muuks eesmärgiks, näiteks klaasi-, tsemendi- ja paberitööstuses või siis mustas metallurgias kasutamiseks.

AS Partek Nordkalki juhid kinnitasid siis, et müüvad dolomiiti ehituskiviks ja kui neilt hakatakse nõudma mitu korda kõrgemat kaevandusmaksu, lõpetavad nad kaevandamise.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul on kõrgem kaevandusmaks õiglane.

“Kui kaevandaja väidab, et müüb dolomiiti odavalt, ei ole see riigi mure,” ütles ta. “Tähtis on hinnalist maavara mitte poolmuidu ära anda.” Raudsep ütles, et väärtusliku dolomiidi käsitlemine ehituskivina on sama, mis teemantidega varblast loopida.

Eestis on kaht liiki maardlaid. 726 neist on kohaliku ja 39 üleriigilise tähtsusega. Viimaste hulka kuulub ka Kurevere karjäär. “Rahas on suur vahe,” ütles ta. “Kogu kohalike maardlate kaevandusmaks läheb omavalitsusele. Üleriigiliste maardlate maksust saab 30% keskkonnainvesteeringute keskus.”

9,6 hektari suuruse mäeeraldise ja 10,95hektarise teenindusmaa andmise Partek Nordkalkile otsustab 12. märtsil maavarade komisjon. “Ma ei saa praegu kindlalt öelda, et firma Kurevere karjääri laiendamiseks loa saab,” ütles Raudsep, kes on üks komisjoni 12 liikmest. “Praegu ei ole me aga saanud ühtki protesti, mis seda takistada võiks.”

Oleks vaja kolme kaevandust

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et valla kasu kaevandusmaksu tõusust on ajutine. “Tuleb arvestada, et riik vähendab tuleval aastal selle võrra toetusfondi,” ütles ta. Hanila vald saab praegu riigilt toetust veidi üle 3 miljoni krooni aastas.

“Et saaksime isemajandavaks, peaks Partek Nordkalk oma kaevandusmahtu kolmekordistama,” ütles Peksar.

“Konkreetset tulu saame iga 100 000 maksudest laekuva krooni pealt 5000-8000 krooni,” ütles ta. “See on mõni protsent, mis toetusfondi vähenemise arvel meile arvestatakse.”

Tagasi artiklite lehele