Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
12.11.2018

Juubeliaasta algas edukalt

Mart Leiumaa
kolhoosi esimees

16. aprill 1970 Töörahva Lipp

Vaatamata karmile ja tujukale talvele on “Virtsu Kaluril” märkimisväärseid tulemusi I kvartali tootmistegevuses.
[ . . . ]

Kuidas tulime toime I kvartali ülesannetega, sellest annab ülevaate alljärgnev tabel:

Püüda kala 9100 ts – täitmine 100,1%
(sealjuures rahaline täitmine enam kui 110%)
Toota konserve 250 000 tingtoosi – 166,3%
preserve 200 000 tingtoosi – 101,5%
Realiseerida jahut. kala 800 ts – 130,8%
suitsukala 500 ts – 101,3%

Abiettevõtted:
Plekk-karbi tsehh 375 tuh./karpi – 117,4%
Paadiehitustsehh 17 paati – 148%
Taaratsehh 11 500 kasti – 103,1%
Püüniseehitustsehh 210 p/osa – 101,4%
Realiseerida piima 142 ts – 115,1%
Ehitus, remont 64,2 tuh. rbl. – 100,4%

Need on majandi põhinäitajad, kuid peale eeltoodu on veel kala vastuvõtu jt. plaanid. Ka need täideti edukalt.

Kes paistsid eriti silma?
Kahtlemata väärivad märkimist tublid kalamehed PTS-idel (paremad kaptenid H. Jürgens ja B. Stepanov), kes täitsid I kvartali plaani kaugelt üle 200%.
Kalasuitsutamistsehhi kollektiiv oli töökas (juhataja M. Viita). Kiita tuleks veel tublisid paadiehitajaid V. Märki, K. Aalmat, püünisteehitajat M. Einmani, plekk-karbitsehhi reguleerijat A. Heinat ja paljusid teisi.

Mis siiski oli takistuseks?
Eelkõige muidugi raske talv. Oli ju tugeva jää tõttu väga raske saada kala tööstuse tarbeks. Rahul ei saa olla ka materjalidega varustamisega. Nii seisis terve päeva konservitsehh seetõttu, et me ei saanud õigeaegselt põlevkivi kütteõli. Ähvardas isegi kogu küttesüsteemi külmumine ja sellega seoses suured pahandused. Mitmed püügipäevad (muidugi ka mitmed sajad tsentnerid kala) läksid kaduma seetõttu, et PTS-id ei saanud õigeaegselt kätte tagavaraosi, mida tuli hankida suurte raskustega.
Karmist talvest tingituna oli aasta algul töötajate hulgas väga palju haigestumisi. Ei saa aga märkimata jätta, et tuli ette tööluuse ja alkoholi tarvitamise juhte ka tööajal. Kõiki selliseid töödistsipliini rikkujaid on karistatud karmilt. Neli meest heideti kollektiivist välja ning mitmele kohaldati teisi karistus- ja mõjutusvahendeid.

Mis on kavas lähemal ajal?
Ees on kevadpüük. Ülesandeks on põhilised kevadpüügi ettevalmistused lõpetada 20. aprilliks (uus kalavastuvõtu sild, liin, automaatkaal).
Eesti Kalanduse Valitsus lubas meile eraldada hooajaks kuni 26 külmutusautot jahutatud kala transportimiseks ja lisaks 200-tonnise külmkambri rentida, siis peaks normaalselt töötada saama. Oleme varunud vajalikul hulgal jääd ja taarat (värske kala jaoks). Puudu on veel hooajatöölisi.
Peamisega – püügivarustuse ja ujuvvahenditega oleme hästi ettevalmistatud.

Kalurikolhoosi plaaniosakond annab välja igal esmaspäeval eelmise nädala töödest kokkuvõtte (kasvavas kokkuvõttes), mis annab võimaluse pidevalt analüüsida kitsaskohti juhatusel, parteikomiteel. See on üks uusi progressiivseid juhtimismeetodeid, mis annab häid tulemusi. Kolhoosi juhatuse erilise tähelepanu all on edaspidi kolhoosi tsehhides, brigaadides jm. tootmiskultuur ja tööaja ratsionaalne kasutamine.

Kolhoosi püünistetöökojas on kibekiired päevad. Kevadiseks suurpüügiks peavad kõik püünised korras olema. Ja mitte ainult seisevpüünised, ka traallaevad vajavad samuti pidevalt uusi nootasid.
Brigadir Joosep Lepmets (pildil) arvab, et kaluritel ei peaks põhjust olema nurisemiseks püünisteehitajate tööga.

1000 kurgiistikut ja 1800 tomatipõõsast annab “Virtsu Kaluri” aiandis maipühadeks oma tänavuse esimese saagi söögilauale,
Leontiine ja Leopold Malk on juba mitu aastat nendes kasvuhoonetes ametis olnud.
Uus kasvuhoone, mis mullu käiku läks, olevat maksma läinud 8000 rubla, toodangut andis aga juba esimesel aastal 15 000 eest. Tasuks mõelda ka teistele, eriti Haapsalu ümbruse kolhoosidel aianduse arendamisel.
Virtsu kolhoosi aiand jõuab varustada värskega kolhoosirahvast ja ka Lihulasse ja Märjamaale saata. Haapsalu kooperaatorid polevat erilist huvi värske kurgi ja tomati saamiseks üles näidanud.

“Virtsu Kalur” sõnas ja pildis

K. Õismaa tekst
E. Adami fotod

“Virtsu Kaluri” paadiehitustöökoja toodangust jätkub mitte ainult kolhoosile ja kolhoosnikutele. Kümmekond paati tehakse igas kuus ja neist jätkub ka Tallinna ja isegi Riiga. Kaheksamehelises kollektiivis on töö nii korraldatud, et paate tehakse paaris. Võetakse harilikult kaks paati käsile.
Palju kaks meest kuus teha jõuavad?
“Kui päris väikeseid teha, siis 3-4 tükki. Lappajaid, need on kiilust oma kuus meetrit, aga jõuab kahe kuuga kolm tükki valmis teha,” räägivad paadimeistrid.
Algul tehti paate suurema grupiga koos. Aga aja jooksul selgus, et kõige tootlikumalt saab tööaega kasutada kahe mehega paadi kallale asudes. Kolhoosil on oma saeveski ja paadimaterjal töödeldakse ise ehituseks kõlblikuks. Kaarelauad on kodumaa männikutest pärit, täävid ja kaared aga saadakse harilikult Valgevene tammikutest.

Kaks kõvemat töömeest Vambola Märk ja Heino Kivisalu
paadi kallal ametis.

Virtsu kadakasele rannale sobib hästi hiljuti ehitatud kolhoosi bensiinijaam.

Tagasi artiklite lehele