Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
25.05.2018

Meretuul on rammusam

Mehis Tulk

13. november 2002 Meie Maa

Virtsu tuulikute esimene töökuu näitas, et ühesuguse tuulekiiruse puhul on tuulepargi tootlikkus tunduvalt suurem siis kui tuul puhub mere poolt.
“Olime seda küll kuulnud, aga ei uskunud,” sõnas ühe Virtsu tuuliku omanikfirma Roheline Ring esindaja Tullio Liblik. Fenomeni selgitades märkis ta, et tuule iseloom on erinev. “Tema võib kiirus olla küll sama, aga maa poolt puhuval tuulel on pöörised sees. Kui pöörised jõuavad tiiviku taha, hakkavad nad seda pidurdama ja tootlikkus väheneb,” rääkis Liblik. Kirjeldatud kogemus kinnitab arvamust, et tuulegeneraatoreid on otstarbekas paigutada päris merekaldale või isegi merre.

Esimene töökuu näitas ka, et reaalselt töötab tuulik umbes ühe kolmandiku võimsusega nimivõimsusest. Tootlikkuse viivad alla tuulevaiksed või väga nõrga tuulega päevad, mil tuulik käib küll ringi kuid elektrit ei anna, samuti tehnohoolduse ja seadistamise päevad. Kokku oli neid eelmisel kuul kuus.

“See oli ootuspärane,” sõnas Liblik. Ta viitas, et Virtsu kandis on aasta keskmine tuule kiirus 7,4 m/s, tuulepargi generaatorid saavutavad oma nimivõimsuse 600 kW tunnis aga tuule kiirusel 12 m/s. “Kui pidevalt meil nii kõva tuul puhuks oleks Eestis tegu loodusõnnetusega,” märkis Liblik.

Tootma hakkab tuulik juba tuule kiirusel 2,4 meetrit sekundis. Reaalselt toodavad elektriveskid 100-150 kW tunnis, seda kuni tuule kiirus küünib 10-11 meetrini sekundis. Tuule veelgi tugevnedes liigub tootlikkuse kõver aga väga järsult üles ja tuulikud hakkavad andma elektrit 600 kW tunnis.

Tuulik igasse rannakülasse

“Äriliselt ta kuigi mõistlik ettevõtmine ei ole, tasuvusaeg on liiga pikk,” tõdes Liblik. Tuulepargi jooksev kulu ei ole suur, kuid alginvesteering on väga kallis. Virtsus Saksa riigi abiraha toel püstitatud tuulikute tasuvusajaks on arvestatud 12 aastat, ilma selleta ulatuks tasuvus 15 aastani. Tuuliku enda eluiga on umbes 20 aastat.

“Küsimus on elektri hinnas. Praegu saavad alternatiivenergia, sealhulgas tuuleenergia tootjad võrguettevõttelt 90% tavatarbija hinnast elektrihinnast ehk 80,08 senti kilovati eest, seadusemuudatusega tuleb mõni sendikümnendik juurde, siiski ei ole see kommertsalustel elektri tootmiseks piisav,” rääkis Liblik.

Hulgaliselt alternatiivenergeetika entusiaste on pärast Virtsu tuulejaama püstitamist selle ühendust võtnud. “Oleme palju sõpru juurde saanud,” sõnas Liblik, kelle hinnangul võiks igas rannakülas mõnel ettevõtlikul inimesel olla tuulik, millega ta oma pere sissetulekut saab suurendada. “Seadus peaks andma võimaluse Eestis tuuleenergeetikat arendada, see puudutab tegelikult kõiki neid firmasid, mis tegutsevad tuulistes paikades,” rääkis ta, viidates, et tuulikute püstitamise vastu on oma huvi ilmutanud näiteks üsna mitu kalatööstust. Tehnoloogiline taust on valdkonna arenguks lootustandev, tuulejaamade tehnoloogia muutub järjest odavamaks, kahe aasta jooksul umbes 8 protsenti.

Roheline Ring on alustanud tuulemõõtemastide paigaldamist Salmel ja Nasval, mõõtmised jätkuvad ka Läänemaal. “Kogume andmeid, arvame, et neis paigus tuult on. Paar aasta tuleb mõõta, lähiajal ei juhtu midagi,” kõneles Liblik.

Tagasi artiklite lehele