Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
25.05.2018

Mida te teate Virtsu linnusest?

V. Kõllamaa

1976 Töörahva Lipp

Küllap paljud Saaremaale sõitvad turistid ei tea, et selle turismitee ääres asub märkimisväärne koht: Virtsu vasallilinnus. Tõsi küll, praegu ei kujuta ta endast veel vaatamisväärsust, sest säilinud müürid ja tornid on puhastamata.

Linnuse ajaloost. Esmakordselt mainitakse vasallilinnust 1465. aastal. Ta kuulus Saare-Lääne piiskopkonna nimekale vasallisoole Uexküllidele ja asus tol ajal mandrist mereribaga eraldatud saarel. Ilmselt jälgiti siit laevaliiklust väinas. Linnuse rajamist võis tingida ka 1270. aasta talvel leedulaste sooritatud sõjaretk läbi piiskopkonna lõunaosa üle väina saartele. 1532. aastal nn. piiskopi tüli ajal oli Virtsu linnus Saaremaa vastu suunatud sõjaretke tugipunkt vastaspiiskopi Brandenburgi markkrahvi Wilhelmi pooldajatele. Aastail 1533-1534 vastas piiskop Buxhövden retkega Saaremaalt mandrile, kusjuures esimene hoop tabas Virtsu linnust, mis vallutati ja seejärel purustati. Sellest ajast jäigi linnus varemeisse, sest 1536. aasta 29. juulil Volmaris (Valmiera) toimunud rahuleppe põhjal otsustati, et purustatud linnust ei tohi üles ehitada – sellest lähtusid sõjaretked Saaremaal asunud võimu vastu. Seega kadus Virtsu linnus ajalooareenilt.

Tänuväärseid praktilisi samme linnusevaremete korrastamiseks (müüride puhastamiseks ja konserveerimiseks) astus endise “Virtsu Kaluri” kolhoosi juhatus, kes sõlmis Vabariikliku Restaureerimisvalitsusega lepingu 15 tuhande rubla eest tööde tegemiseks. Praegu viibivad Virtsus restaureerimisvalitsuse peaarhitekt Kalvi Aluve ja nooremteadur Igor Pärt, kes selgitavad eelseisva tööga seotud küsimusi. Virtsu linnus pakub ka teaduslikku huvi, sest erinevalt paljudest teistest vasallilinnustest ei ole teda minevikus taastatud, mistõttu on võimalik tutvuda varasema aja linnuste arhitektuuri ja tüpoloogiaga.

Tagasi artiklite lehele