Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
20.09.2018

Parim omataoliste seas

R. Noole

21. aprill 1970 Töörahva Lipp

Kultuuriasutustevahelise sotsialistliku võistluse viimaste kokkuvõtete põhjal tunnistati parimaks külaraamatukoguks Virtsu. Juhataja E. Kipper töötab raamatukogus küll alles kolmandat aastat, kuid see aeg on olnud piisav, et kätte võita parima nimetus.

Raamatukogu asub Virtsu keskuses väikeses majas, kus ruumipuudus end iga kandi pealt tunda annab. Ei ole isegi kohta, kuhu näitust välja panna, selleks kasutatakse raamaturiiuleid. Ruumikitsikusest hoolimata on kujundatud näitus “V. I. Lenin – Kommunistliku Partei looja ja nõukogude riigi rajaja”, tähelepanu köidavad väljapanekud – abiks perenaisele, abiks propagandistile, isale-emale, raamatuid väikestele, uudiskirjandus. Kõikjal valitseb eeskujulik kord, puhtus, igal asjal on oma kindel koht.

Tänapäeva raamatukogu töö ei seisne mitte raamatute laenutamises, ta on külaelu üks kultuurikeskusi. Tema mõju on tunda kolhoosikeskusest kuni iga üksiku inimeseni.

Virtsu raamatukogu sotsialistlikes kohustustes on punkt: haarata lugejateks 90% lugemisvõimelistest peredest. Lühike ja konkreetne, kuid selle taga seisvat tööd ei saa mõõta päevade ega tundidega. Selleks kulub kuid. Töö algab perede kartoteegi koostamisest. Tehakse kindlaks lugemisvõimelised perekonnad. Virtsus on neid 201. Raamatukogust laenab 167 perekonda, isiklik kogu (üle 300 raamatu) on 14 perekonnal, 24 laenutavad teistest raamatukogudest. Numbreid on vähe ja kõrvalisel isikul on neid kirja panna üpris kerge, kuid nende väljatoomiseks peab raamatukogu juhataja käima läbi ja tutvuma iga oma piirkonnas eluneva perekonnaga ja lugejaga. Lugejaid üldse oli aasta lõpuks 292. See arv pole objektiivne, sest laenamas käib küll üks inimene, kuid raamatut loevad ka teised perekonnaliikmed. Nii et täpset lugejate arvu on väga raske kindlaks teha, aruandearvust on see igatahes suurem.
[ . . . ]

Aktiivseid lugejaid on palju. Kõige vanem neist on kaheksakümne viie aastane Elisabeth Jakobson. Talle meeldib väga loetu üle mõtteid vahetada ja alati, kui ta uusi raamatuid võtmas käib, arutavad ja analüüsivad nad E. Kipperiga loetut suure innu ja põhjalikkusega. Palju loevad Helju Kõrs ja Vello Kõllamaa, viimane armastab väga luulet ja filosoofia valdkonda kuuluvat kirjandust.

Ühe osa lugejaskonnast moodustavad noored – kooliõpilased. Vähemalt kord nädalas on tee raamatukogusse jalge all 2. klassi õpilasel Jüri Nõmmikul, 4. klassist Ülle Aalmaal ja Janne Soobil. Õpilastest loevad rohkem just need, kellel õppimine koolis hästi läheb. Koolil ja raamatukogul on üldse väga tihedad sidemed. Raamatukogutädi on koolis ikka oodatud külaliseks. Siis loetakse ühiselt raamatuid, hiljem joonistatakse loetu kohta pilte, tutvutakse uudiskirjandusega, tehakse viktoriine ja palju muud huvitavat. Teinekord käivad lapsed jälle raamatukogus abiks raamatuid parandamas ja korda seadmas.

Küllap vastastikkuse tiheda kontakti üks põhjusi on selles, et E. Kipper on ise pedagoog ja olnud palju aastaid õpetaja. Küllap siit ka oskus ning vajadus lastega töötamiseks.

Et anda põhjalikku ülevaadet ühe hea raamatukogu tööst, selleks ei jätku ajaleheruumist. Iga üritus, iga ettevõtmine kätkeb endas hulk innukat tööd ja rohkesti aega, üritusi aga, mis aasta jooksul raamatukogu kaasabil reoks saavad, on terve hulk.
Tasuks tehtu eest ja innustuseks tulevikus on E. Kipperile rinda kinnitatiid V. I. Lenini juubeli mälestusmedal, tema nimi aga kõrvuti teiste tublide tööinimestega rajooni autahvlil.

Virtsu raamatukogu juhataja E. Kipper oma igapäevasel tööl.
E. Adami foto

Tagasi artiklite lehele