Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
15.07.2018

Rapla – Virtsu kitsarööpmeline hakkab liikuma

Tiiu Luht

29. detsember 2001 Nädaline

Rong lõpetas Virtsu sõitmise pidulikumalt kui alustas – kui pidada silmas Vahur Abramsoni näitust Rapla-Virtsu kitsarööpmelise liini avamise 70. aastapäeva puhul.

Mõte just lõpetamise päeva pidulikult märkida tuli Rapla linnanõunikult Valter Uusbergilt – maksimalistliku korrektsusega kujundatud ja tee kui liikuva objekti loogikast kantud idee ülitäpset “sõnastust” pildireas ei saa ju niisama lihtsalt seinalt maha võtta ja kokku pakkida.

Lõpetamisel osalenud asjatundjad jagasid kiidusõnu nii sisu kui ka kujunduse kohta. Diana Põder Eesti raudteemuuseumist pidas ääretult meeldivaks, et üks inimene võtab kätte ja teeb nii kauni ja huvitava näituse. “Ma olen ise kunstnikuharidusega ja näinud tihti n-ö vähekujundatud väljapanekuid. See on aga nii fantastiline! Kõik fotod, joonised ja mis iganes on omal kohal, mis on vaataja jaoks väga oluline. Seda peab kõigile näitama.”

Areneski mõte, et näitus ei tohiks piirduda ainult Raplaga, vaid seda tuleks eksponeerida suuremates kohtades, mida kitsarööpmeline liin läbis.

“1977 oli raudteemajades veel elu sees,” meenutas Jüri Mõniste Virtsust, “sõitsime jalgratastega kogu tee läbi. Paljud aga ei mäletagi enam kitsarööpmelist rongi, ometi võiks sellest kui olulisest liikumisvõimalusest midagi teada.”

Virtsu rahvas tähistas samuti sama liini 70. aastapäeva. Kui näitus hakkab liikuma nii-öelda liinipidi Virtsu suunas, jõuaks see Märjamaa, Vigala ja Lihula kaudu maikuu lõpuks Virtsu, mis on Jüri Mõniste arvates sobiv aeg, sest liin suleti just mai lõpus.

Diana Põder lisas: “Mina kutsuksin teid Haapsallu kohe, veebruaris. Meil on ilus jaamahoone, kus teeme temaatilisi näitusi, ja see oleks uuel aastal pärast puhkust muuseumis ilus avapunkt.”

Lavassaare lähedal oleva muuseum-raudtee juhatuse esimees Mehis Helme märkis, et neil on oma näitus, kus ka Virtsu raudtee olemas. “Meie tahaksime aga seda osa, mis puudutab ja iseloomustab teedemajandust,” viitas ta liiprite ja semaforiga kujundatud osale. “See teeks meie muuseumi ekspositsiooni atraktiivsemaks.”

Muuseum-raudtee asub Müramaal, kaks kilomeetrit Lavassaare asulast kõrval. Muuseumi ning asulat ühendab kahe kilomeetri pikkune muuseumi valduses olev kitsarööpmeline raudtee. See on Eestis ainukene kitsarööpmeline. Sellel saab ainult suvisel ajal laupäeviti sõita – üks ots kaks, edasi-tagasi neli kilomeetrit.

Kuigi Juuru kanti raudteeliin ei puuduta, arvas Mahtra muuseumi direktor Tiia Schmitte, et näitus võiks nendegi muuseumi jõuda.

Vahur Abramson oli näitust tehes mõelnud seda ühekordsena ja täpselt Rapla saali jaoks. “Aga see on väljunud minu kontrolli alt ja leian, et pole põhjust eriti kiivalt kinni hoida esialgsest ideest,” väljendas ta nõusolekut oma näitusega kitsarööpmelist raudteed kui ajaloolõiku võimalikult paljudele tutvustada.

Igakülgselt ja põhjalikult asja uurinuna pole Abramson nõus juttudega, nagu sõitnuks kitsarööpmeline nii aeglaselt, et vahepeal võis rongist maha ronida, maasikaid korjata ja polnud eriti vaja pingutada, et vagunitrepile tagasi hüpata. “Olen kummutanud neid jutte ja öelnud, et kitsarööpmeline sõidab 150 km tunnis, ja kui pistad pea välja, võtab pisara silma. Kui rong sõitis Tallinnast Virtsu 10 tundi, see oli suure varuga tehtud sõiduplaanide koostajate asi, mitte kiiruse näitaja.”

Tagasi artiklite lehele