Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
25.05.2018

Rapla-Virtsu raudtee kava

Dipl. insener J. Kannelaud

1926 nr 7 Eesti Raudtee

Avaldades selle artikli, jääb toimetus raudtee arvatavate tulude kohta isearvamisele. Toimetus.

Rapla-Virtsu raudtee on tähtsaks teguriks Läänemaa kultuurilises ja majanduslises edenemises. Et nimetatud raudtee Virtsu sadamasse välja tuleb, kuulub ka Saaremaa teataval määral tema mõjupiirkonda, sest Virtsu ja Kuivaste sadamate vahe on ainult 6 km, kuna praegune läheim raudteejaam, Rohuküla, Kuivastest umbes 40 km kaugel asub. Saaremaa raudtee teostumisega kuuluks Saaremaa täielikult Rapla-Virtsu raudtee mõjupiirkonda, ja esimene tee oleks lihtsalt viimase pikendamine.

Kui hädatarvilik on Lõuna-Läänemaale ja Saaremaale Rapla-Virtsu raudtee, selle üle siin üksikasjalisemalt peatada on täiesti ülearune. Olgu ainult nimetatud, et Läänemaa lõunapoolsed vallad praegu 40-60 km raudteest eemal asuvad ja et Raplas igal turupäeval Vigala ja Velise inimesi võib kohata, kes 40 km kauguselt siia turule on tulnud.
Rapla-Virtsu raudtee tähtsust ja vajadust on mitmel korral toonitatud Riigi Majandusnõukogus, poliitiliste erakondade kongressidel ja rahvakoosolekutel ning nõutud selle raudtee ehitamist esimeses järjekorras.

Viimasel ajal ongi juba kaunis kindlad väljavaated kujunenud, et raudtee ehitus juba tuleval aastal algab.

Raudtee siht sai kindlaks määratud Teedeministeeriumi poolt. Selle sihiga ühinesid ka ühemeeleliselt Lääne maakonnavalitsuse poolt 9. juulil 1925 aastal raudtee sihi asjus Haapsalusse nõupidamisele kokkukutsutud vallavalitsuste esitajad.

Raudtee sihiajamine Raplast Virtsu sündis juuli ja augusti kuudel 1925 aastal juhtnööride järele, mis teedeministeeriumi poolt kinnitatud “Tehnilistes tingimistes kitsaroopaliste (0,75 m laiuste) raudteede projekteerimiseks” antud. Raudtee üldpikkus on 94,4 km. Piketeerimise nullpunktiks on võetud Rapla jaamahoone selg.

Et võimaldada ühesihilist rongide liikumist Tallinna ja Virtsu vahel, läheb kavatsetav raudtee Rapla jaamast lõuna sihis välja. Alguses läheb ta 4 piketti paralleelselt Pärnu-Tallinna raudteele, pöörab siis Valtu mõisa põldudel paremale poole ja läheb lõunapoolt Juulaküla ja Kuusiku mõisal sirgjoonena mõõda metsi ja heinamaid Koiste mõisa põldudele, risteldes sealjuures 51 piketil Kehtla, 97 piketil Rapla ja 107 piketil Koiste jõgesid. Koiste mõisa põllul 110 piketil on maanteede ristlemise kohal ettenähtud Koiste vahekoht.

Rapla-Koiste sihi osa vastu protesteerivad Rapla alevi elanikud ja soovivad, et uus raudtee läheks Rapla jaamast läbi Rapla alevi, kus peatuskohi saaks avatud, ning sealt edasi põhja poolt Kuusiku mõisat Koistesse välja. See variant valmistab aga liikumistehniliselt teatavaid raskusi, sest tulles põhjapoolt Rapla jaama sisse ja minnes sealt jälle põhjasihis välja, peaksivad rongid oma liikumissihti muutma, kusjuures ka vedur ennast ümberpõõrama peaks. Sellest pahest oleks võimalik hoiduda, kui raudtee Rapla alevist otsesihis Rapla ja Hagudi jaamade vahel, Arravere küla kohal, Pärnu-Tallinna raudteele välja saaks toodud, ühes vahekoha asutamisega siin. Kuid ka seda varianti ei saa vastuvõetavaks pidada, kuna ta veel teise vahekoha asutamist nõuab ja ka liini 2 km võrra pikendab. Arvesse võttes veel seda, et Rapla alev Rapla jaamast kolme kilomeetrigi kaugel ei ole, tuleks esialgse sihi juurde kindlaks jääda.

Koistest edasi läheb liin heinamaid mööda Meduse, Riidaku ja Pehatu külade alt läbi, otsesihis üle Orgita raba ja edasi metsa mõõda Märjamaale välja. 163 piketil on ettenähtud Riidaku vahekoht. Märjamaa jaama asukoht on Uuemõisa talu põllul, kahe maantee vahel, 265 piketil, umbes 1 km. Märjamaa alevist lõunapoole. Jaama alevile lähemale viia ei ole soovitav, sest siis läbistaks raudtee rohkem põldusid ja takistaks alevi kasvamist jaama sihis. Sihiajamisel selgus, et Orgita raba väga sügav on, sellepärast tuleks vast liin ümber raba põhjapoolse otsa viia. Lõpulikult selgitaks seda vastava, variandi väljatöötamine.

Märjamaalt edasi läheb liin metsi, heinamaid ja karjamaid mõõda Nõmme, Parnküla ja Naestevalla külade vahelt läbi Märjamaa-Pärnu maanteele Joosva talude kohal välja. Siin on 342 piketil Joosva vahekoht ettenähtud.

Edasi läheb liin läbi Konovere küla risteldes 385 piketil samanimelist jõge, pöörab siis paremale poole ja läheb Tidovere küla ja V.-Vigala mõisa alt metsi ja heinamaid mõõda Selja poe juure välja. Siin on Vigala-Pärnu ja Vigala-Lihula maanteede ristlemise kohal 452 piketile Vigala jaama asukoht määratud.

Vigala jaamast edasiminnes tuli Vängla jõest üleminekul arvestada asunikkude hoonete vahelt nõuetavas kauguses läbipääsemisega ja ühtlasi jõe madala kallastega, mis üleujutamise eest kuni 1 m kõrgete vallidega kaitstud. Valitud ülemineku kohal on kaldad võrdlemisi kõrged ja vallid puuduvad täiesti. Jõest üleminek sünnib 488 piketil.
Siinkohal ei saa nimetamata jätta pahet mille all kohalikud elanikud kannatavad ja mida ka raudtee projekteerimisel silmaspidada tuli: nimelt ujutab Vängla jõgi Kasari jõesuu ummistamise tõttu mitte ainult kevadel suurvee ajal, vaid iga suurema ja pikema vihmasaju järele oma kaldad, iseäranis parempoolse, laialt üle. Kõrge veepinna tõttu tuli raudtee pind silla kohal eriti kõrgemale projekteerida.

Teiselpool jõge läheb liin karjamaid ja heinamaid mõõda lõunapooli Rumba, Võhma ja Aetküla külasid Vanamõisa mõisa ja Rootsi küla vahele välja. 519 ja 602 pikettidel on ettenähtud Rumba ja Rootsi vahekohad.

605 piketil ristleb liin Rootsi jõge ja läheb peaaegu sirgjooneliselt Lihulasse välja. Lihula jaama asukoht on ligikaudu 1 km alevist lõunapool, Lihula-Pärnu maantee ääres, 725 piketil.

Lihulast läheb liin peaaegu otsesihis, enamjaolt heinamaid mõõda, läbistades ka mõnda karjamaad, Tuudi, Karuse, Riidasi ja Kaose külade alt Kasselahe ja Einlahe vahelt, mõõda laidusid üle Rame lahe Virtsu sadamasse välja. 826 piketil, Pärnu maantee ääres, on Koti vahekoht ja Virtsu sadamas 942 piketil, raudtee lõpujaam Virtsu ettenähtud.

Üldse on siht võrdlemisi sirge, väikse pöördenurkadega ja suurte raadiustega (Rmin=600 m) 93% raudteest asub sirgjoonel ja 68% loodpindadel ja kallakutel alla 0,003.

Võõrandatava maariba normaallaiuseks on arvatud 24 meetrit, mida jaamade, liini ehituste, reservide, kavaljeevide, kõrgemate täidendite ja sügavamate kaevikute kohal vastavalt suurendatud saab. Võõrandatava maa-ala pind on kogusummas 278 ha. Põldude läbistamisest on võimalikult kõrvale hoitud, et mitte krunte rikkuda ja väärtuslikku põllumaad raudtee alla võtta. Üldisest raudtee alla võõrandadatavast pindalast on 16% põllumaad, 53% karja- ja heinamaad, 23% metsamaad ja 8% kõlbmata maad ja veekogusid. Hoonetest tulevad ainult paarkümmend heina küüni sihist eemale paigutada.

Mullatööde arv on keskmiselt 4 580 kantmeetrit kilomeetri peale.
Hääd ballasti kruusa leidub liinil ainult Lihulas ja Kotil. Liini esimese poolele tuleb ballasti arvatavasti Pärnu-Tallinna karjeeridest vedada.
Roopad on kavatsetud tee jaoks raskusega 19 kg jooksvas meetris.

Nagu eelpool ülesloetud, on kavatsetaval raudteel 4 täisjaama ja 6 vahekohta. Jaamad on kõik maanteede ääre asetatud, et neile kerge juurepääseda oleks. Veevarustus on ettenähtud Märjamaa, Vigala, Lihula ja Virtsu jaamades, jaamahooned ja tööliste elumajad on kavatsetud kõik puust ehitada. Depoo on ettenähtud ainult Virtsu jaamas, sest rongid hakkavad käime Virtsust kuni Tallinnasse, kus depoo juba olemas.

Suurematest sildadest on nimetada järgmised:
avaus m / pealmine pikkus m
Kehtla jõel 12 / 20
Rapla jõel 28 / 40
Koiste jõel 11 / 20
Konovere jõel 34 / 45
Vängla jõel 24 / 32
Rootsi jõel 12 / 20
Tuudi jõel 18 / 28
Rame lahes 30 / 44

Peale nimetatud sildade on kavatsetaval raudteel veel 44 väikest silda kraavidel ja lohu kohtadel. Ehitada on kavatsetud ajutised puusillad vaiadel, mille asemele nende esimese kapitaalremondi aeg alalised raudbetoon ehk raudsillad ehitatud saavad.

Administratiivselt on raudtee üheks tee ja ehituse jaoskonnaks arvatud ja 5 teemeistri piirkonnaks ja 14 eestegija jaoks jagatud.
Üldine ehituskulude summa on eelarve järele 336 626 000 marka ehk 3 566 000 mk. kilomeetri peale. Veerevkoosseisu muretsemiseks on ülesvõetud 64 239 000 marka ja ekspluatatsiooni kapitaliks 15 880 000 mk. Kõik kulud kokku teevad seega 419 745 000 mk välja ehk 4 446 000 marka kilomeetri peale.

Majandusline kava on kokkuseatud statistiliste andmete põhjal, kusjuures raudtee mõjupiirkonda kuuluvateks on arvatud järgmised vallad.
Harjumaal: Rapla, Kabala ja Raiküla,
Läänemaal: Märjamaa, Haimre, Luiste, Velise, Vaikna, Vigala; Kirbla, Veltsa, Lihula, Paatsalu, Massu, Paadermaa ja Saulepa.
Pärnumaal: Kaelaste, Vee ja Koonga.

Saaremaa vedu on arvestatud kaubaveos koeffitsendiga 0,30 ja reisijateveos koeffitsiendiga 0,70.

Elanikkude arv on viimase rahvalugemise (1922. a.) andmete järele võetud ja loomade arv “Eesti põllumajandus” vihk II 1924. a. andmete järele. Kohalikuks tarvituseks sisseveetavate ainete hulk on arvatud vastavalt statistika keskbüroo andmetele ainete tarvituse üle. Väljaveoks ülejääva toiduainete hulga arvestus sündis viimase 10 aasta keskmise põllusaagi järele.

Ekspluatatsiooni kulud on arvatud proportsionaalselt Pärnu-Tallinna raudtee ekspluatatsiooni kuludele 1924. aastal.
Raudtee majanduslised tulemused on kava järele:
aastased sissetulekud 87 741 000 mk
aastased väljaminekud 42 166 000 mk
ülejääk 45 575 000 mk

Kui Saaremaa vedu üldse arvesse võtmata jätta, siis oleks ekspluatatsiooni ülejääk umbes 22 000 000 marka aastas.
Raudtee majanduslised väljavaated on seega rahuloldavad.

Tagasi artiklite lehele