Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
12.10.2018

Virtsu-Kaseküla arust-kõrvest

Sooääre Volli

1. juuni 1928 Lääne Elu

Läänemaa oma soode, rabade ja paese maapinna poolest on kohati õige omapärane. Selles artiklis ei taha ma mitte tervest Läänemaast rääkida, vaid ainult n.n. Virtsu ehk Kaseküla arust. Siin nimetatakse aruks kõrbenud, rohuta ja ilma miskisuguse loodusiluta kivirikkast maapinda. Elu on siin kurb ja toonita. Kui Rahingi mäelt(see on kilomeetrit 5 Virtsust maanteed mööda tulles) vaatame, siis paistavad silma peale muu ka elumajad. Nad paistavad nii kurvalt, neil ei ole õiget katust peal, mille pärast saarikad ühes lattidega eemale kui hiigla raiped paistavad, kust kaarnad liha pealt söönud ja valgeks pleekinud külje kaared eemale helgivad. Nende saunade ja kohakeste omanikud on enamasti Muhu saarelt siia tulnud, kes siin kui ussid puu koorte vahel elu sees hoiavad. Elu on neil raske ja vilets, põllulapikesed, mis on, on kivised. Põldu haritakse vana viisi, konksader ja puuäke, need on põllutööriistad. Ei või ka ütelda, et viljasaak viletsate põllutööriistade süü on. Uuema aja moodsate põllutööriistadega ei saa siin naljalt midagi teha, nagu näit. pöörsaha ja vedruäkkega. Põllul on kivi kivis kinni ja kus ei ole pealpool kiva näha, on jälle põhjas salakivid. Künni ajal hoiab ja pöörab kündja konksadra ühe külje pealt teisele ja laseb siledal kohal ka adra lõdvemalt, kuid kärts käib ja ader on – katki.

Nii ei või siin edasijõudmisest juttugi olla. Nälg – töö ja jälle – nälg on need inimesed nii tuimaks ja kannatlikuks teinud. Siit äraminemise mõtet ei tule kellegile ette, sest see on võimata, nad on kohtadega nii ühte kasvanud, et sealt lahkuda ei söanda. Sarnaseid saunasid on “arus” 15-20. Kevadel kaunimal ajal on siin kuldnoka vilistamist, ööbiku lõbusat laulu koguni harva kuulda, harvikud lõokesedki nagu oleksid siia ainult eksikombel sattunud.

Puid ja põõsaid elumajade juures ja lähemas ümbruses on koguni harva näha, eesõigus ses suhtes näikse olevat poolkuivadel kadaka rootsudel ja kadakapõõsa nässidel, mis lambad kui osavad aednikud, pealt ümmarguseks treinud.

Mitte kõik see maa ei ole tähendatud saunikute oma, vaid siin on suurem osa maad lähedal olevate külade karjamaad. Ennem, kus kõik külade karjamaad lahti olid, oli siin külade loomi karjakaupa hulkumas näha, kes hoolega ehk ablalt üksikuid kasteheina kõrsi taga ajasid, et nendega nälga kustutada. Nüüd on aga peremehed karjamaad üksikult aedadega sisse piiranud, nii ei ole siin enam ühe korraga nii palju loomi näha. Märjematel aegadel on siin elu rohkem. Siin liiguvad peaasjalikult lambakarjad karjaste järelvaatusel. Peale nende on siin saunikute loomad oma karjamaadel. Päris haledus tuleb peale, kui sa nende peale vaatad – loom otsib ja närib kõige hoolega, kuid ometi leiab nii vähe toitu. Uskumatu näib olevat, et loomad nii viletsalt, vähese söömaga võivad elada, kuid ometi on see nii.

Saunikute heinamaad 20 kilomeetrit kaugel Tuhu-kaasiku soos, kust talveks vaevalt jatkuvat loomatoitu saab ja muud midagi. Loomad on nii viletsad ja kõhnad, lehm annab 1-2 toopi piima päevas kõige parematel aegadel ja kõige paremal piima saagil.

Arus on peale kõige muu veel vanaaegseid mälestusi. Kõige tähtsam vanaaegsetest jäänustest on Virtsu vanalinna varemed, ligi kilomeeter Virtsu maanteest loodepool mere ääres. Siis edasi kilomeetrit viis mere äärt mööda minnes leiame leiame me Abaja talu ligidal Rõuste küla karjamaal vana katkuaegse surnuaia umbes ¼ vakamaad suur, seda piiravad praegu ainult veel maa sisse vajunud kivi read. Olevat ka veel teine sarnane surnuaia koht, kuid ei tea kindlasti, mõni arvab, et on vana võrguaia ase. Sealt edasi minnes kilomeeter maad on mere ääres “Silluallikas”, ka vana tähtis koht. Allika ligidal vastu mere vett on koht, kust va vanasarvik tahtnud silda üle väina “Kesselaidu” teha, seal on praegu 6-7 suurt kivi, neid nimetab rahvas “kurjavaimu kivideks”. Nende kivide peal on leida varsa ja väikese lapse jäljed. Need olevat vanapagana jäljed ja vorbid kivide sees, olevat ta põlle paela asemed. Seal ligidal Rebaskivi sauna juures all nõgus on suur raudkivi mürakas, hea väikese sauna suurune. Seda tahtnud ka vanapagan silla kiviks viia, kivi olnud põlle sees. Rebastkivi kukk laulnud ja sarviku põlle paelad läinud katki ning kivi kukkunud kolinal maha. Rebastkivi rahvas ärganud ünest üles. Sestsaadik jätnud vanapagan silla ehitamise nõu katki. Nii räägib rahva suu. Rebastkivi ligidal Sillukivi sauna aia taga madala põõsa all oleva kivi sees on ka 2-3 aastase lapse jälg. Olevat ka vanapagana jälg. Peale selle on arus kõigil suurematel kividel nimed, näit. Rebastkivi, Punakivi, Sillukivi jne.

Kilomeetrit 8 Virtsust mere äärt mööda põhjapoole on mere ääres umbes verstapikkune mäe seljandik, kohati viis sülda kõrge. Seda nimetatakse “Uueküla mäeks”. Selle mäe põhja-ida poolsel serval on Uueküla põllud ja heinamaad, kuid mere poolt läheb sülda 3-5 järsult alla, mäe all on Uueküla karjamaad. Arvatavasti on enne siin meri olnud, sest et Virtsu pool merel niisugune järsk kallas on, kuna siin seda ei ole. Vist on ajajooksul täh. mäe all mere põhi kõrgemaks kasvanud, maaks muutunud. Umbes kilomeeter maad edasi minnes on “Kiireste mägi” umbes sülda 6-9 merepinnast kõrgel, pealt lai, kaunis järsu kallastega. Sellest on leitud lubjakivi. Arvatavasti on täh. mägi oma suurte raudkivi mürakatega merest kokku uhutud; praegu on meri mäest kilomeeter kaugel.

Mereäärseid kohti Virtsust tulles nimetatakse rahva suus järgmiselt: Mõniste laht, mis väinast välja maa sisse keerab ja seega Virtsu poolsaareks ehk õigem ütelda – saareks teeb, kust ainus pääsetee Virtsu, on kivi sild, millel põhja pool Mõniste ja lõuna pool Kasselaht. Virtsu on seega lahtedest ümber piiratud saar. Mõniste talu juurest edasi on “Katseva” ja siis seisavad mere ääres ilusa kasemetsa sees kaks “Türni” talu. “Türnist” edasi minnes mere ääres olevat karjamaad nimetatakse “”Niidiaiaks”. Mere kaldal on Abaja talu, esmalt põhja pool paistab “Rähe talu” oma kahe suure kasega silma, selle järel tuleb Uueküla karjamaadelt läbi minnes “Uusu” talu ja Kordon, kus ka rannavalvurid elavad.

Sellega oleme ka Virtsu aru mereäärse piiri läbi käinud ja oleme Kuke küla juures väljas, kus jälle paremad kohad ja ilusamad paigad asuvad.

Tagasi artiklite lehele