Sisukaart

Fotode kasutamine ainult autori loal ja viitega allikale.

Veebimeister
webmaster@virtsu.ee

Uuendatud
25.05.2018

Virtsu tuulikud annavad poole taastuvenergiast

Aivar Reinap

12. oktoober 2002 Postimees

Eile tööd alustanud tuulepark Virtsus annab poole Eesti taastuvenergia toodangust, tõstes elektrit tootvate tuulikute arvu viieni.

Saaremaalt parvlaevaga mandrile tulles paremat kätt kaugele paistvad kolm 63 meetri kõrgust ja 0,6-megavatise võimsusega sihvakat tuulikut moodustavad esimese nüüdisaegse tuulepargi Eestis. President Arnold Rüütli poolt isiklikult käivitatud tuulikute rootorite diameeter koos labadega on 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus ulatub 19 meetrini.
Üks tuulik kolmest kuulub Eesti Energiale ning kaks saarlaste Ants Inki ja Tullio Libliku osaühingule Roheline Ring. Tuulepargi rajamine maksis kokku 36 miljonit krooni.

Sakslased toetasid

“Elame väga tuulises kohas Saaremaal ning mõtlesime, et see külm ja tugev tuul, mis meie juures puhub, tuleks kuidagi ära kasutada,” kirjeldas Liblik tuulepargi idee sündi.

Saarlased uurisid tuulikute rajamise kogemusi Taanis, kuid leidsid ootamatult toetust Saksa majandus- ja tehnoloogiaministeeriumist, kus oldi kohaliku tootja Enercon GmbH tuulikute ostu nõus osaliselt toetama. Kahte Eesti Energia ja Rohelise Ringi tuulikut toetasid sakslased kokku 6,5 miljoni krooniga, mis võimaldas praeguse taastuvenergia kilovatt-tunni 80-sendise kokkuostuhinnaga alandada 20-aastase elueaga tuulikute tasuvusaja kümne aastani.

“Ostsime veel täishinnaga ühe tuuliku omalt poolt juurde, mis suurendas meie kahe tuuliku tasuvusaja 12 aastani,” lisas Liblik. “Samas polnud ka rohkem mõtet neid rajada, sest siis oleks omafinantseeringu osakaal läinud liiga suureks ning raha poleks enam tagasi tulnud. Eks see tuulikutega tegelemine on entusiasmi asi, sest Eestis on piisavalt paremaid investeerimisvõimalusi.”

Saarlased otsivad uusi kohti

Samas tunnistavad saarlased, et otsivad juba järgmisi kohti, kuhu oleks majanduslikult mõttekas uusi tuulikuid püstitada. Reaalsed kohad tuuleparkidele oleksid Lääne-, Saare- ja Hiiumaa, samas on saartele tuulegeneraatorite rajamine kallim ja tehniliselt keerukam. “Mõõdame praegu kahes kohas tuult ning kui tuuleelektri kokkuostu hind annab tulevikuks kindluse, siis oleme huvitatud järgmise tuulepargi püstitamisest,”rääkis Liblik. “Virtsus oli igati soodne investeerimiskoht – tuult on piisavalt, elektriliinid olid lähedal, maad oli saada ning ka kohalik omavalitsus oli igati toetav.”

Eesti Energiale on Virtsu tuulik prooviks, kas on mõtet tuuleenergia tootmisega laiemalt tegelema hakata. Kolme tuuliku planeeritud aastane toodangumaht ulatub 4,8 GWh-ni, millega suudetakse rahuldada ligi 500 kodumajapidamise aastane elektrienergia vajadus. Virtsu tuulepark tõstis taastuvenergia osakaalu Eesti elektritoodangus seniselt 0,1 protsendilt 0,2 protsendile.

“Loodame aastaks 2010 suurendada taastuvenergia osakaalu kümne protsendini,» rääkis Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktor Martin Kruus. «Kui suur osa sellest läheb tuule või biomassi arvele, näitab aeg.”

Taastuvenergiast ligi neljandiku suutis Eesti Energia mullu müüa Rohelise Energia osalussüsteemi kaudu. Kui mullu ostis rohelist energiat 240 klienti, siis tänaseks on nende arv suurenenud 337ni, kellest sadakond on äriettevõtted. Erakliendile maksab roheline elekter lisaks tavapärasele elektriarvele 85 krooni kuus ning ärikliendile 500 kuni 6000 krooni kuus.

Eesti esimene 0,15-megavatise võimsusega tuulik alustas 1997. aastal tööd Hiiumaal Tahkuna neeme tipus. Oma tuulik on ka Saaremaal, kus Sõrves töötava tuuliku võimsus on 0,25 megavatti. Eesti Energial on valmimas ka 1,1-megavatise võimsusega Linnamäe hüdroelektrijaam ning tööd käivad ka 300-kilovatise Keila-Joa ning 100-kilovatise Põltsamaa hüdroelektrijaamaga.

Tagasi artiklite lehele