K.Met AS Virtsu
Virtsu Harrastusmuuseum

Esilehele
Ajalugu
Virtsu Harrastusmuuseum
Virtsu Arenguselts
Virtsu Kool
Fotod
Sadam
Tuletorn
Laelatu - Puhtu
Tekstid
Kaardid
Viited / Allikad
 Sisukaart

 Fotode kasutamine
 ainult autori loal
 ja viitega allikale.




 webmaster
 virtsu@virtsu.ee



 

Virtsu Harrastusmuuseumi Selts
Asutatud 1996
Asutajad Hilda Kaas (1927-2008) ja Aino Vahter (1928-2006)

Registrikood 80184416
Arve Swedbankis 221021631745
Muuseumi juhataja Jüri Mõniste

90101 Virtsu, Tammi tee 2, Läänemaa
Info telefonil 515 1988 Jüri Mõniste
Koduleht: www.virtsu.ee
e-mail: virtsu@virtsu.ee


18. veebruaril 2004 registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas Virtsu Harrastusmuuseum mittetulundusühinguna. Ametlik nimi on Virtsu Harrastusmuuseumi Selts, registrikood 80184416.

Kui olete Virtsu Harrastusmuuseumi tegemistest ja ettevõtmistest enda jaoks midagi huvipakkuvat leidnud, siis pakume võimalust ka ise sellele kaasa aidata. Arvele laekunud toetussummad ja toetajate nimed avaldame Virtsu harrastusmuuseumi lehel.

Algusaastad

1996-1997. Eramajas

Mõtteid kodu-uurimistööga tegelemiseks ja kodukandi muuseumi loomiseks sigines ajapikku mitmete sündmuste mõjul - Ülemaailmsed Läänlaste päevad, muuseumi asutamine Hanilas, klubihoone põleng Virtsus. Energilise kultuuritöötaja Aino Vahteri initsiatiiv sai otsustavaks - hakata koguma kõike, mis puudutab taidlust ja elu-olu Virtsus lähiminevikus.

Esialgu tegime nn. rahvaloenduse, millest selgus Virtsu inimeste sünnikoht, vanus, millal Virtsu tulnud jm. Teisele stendile panime materjale talupidajatest, samuti asutuste andmed. Vallast saime teada talumaade suurused. Hakkasime koguma teavet kultuurielu kohta. Põlengust olid õnneks alles jäänud fotoalbumid. Nii siginesid riiulitele taidlusringide materjalid, mida küll klubijuhataja esialgu ei tahtnud meile loovutada. Nähes aga, et klubihoonet taastada ei õnnestu, andis need meie valdusse.

Hilda Kaas pani kirja mälestusi noorusajast, noorte meelelahutusest sõja ajal ja selle järel, kogusime mappidesse kohalikud luuletused ja laulud. Siis tekkis Ainol mõte kirjutada üles Virtsu vanemate inimeste elulugusid, koguda mälestusi kuulsatest inimestest, jõulude tähistamisest, filmide kohta, mis siinmail vändatud, sest massistseenides osalesid ka kohalikud inimesed. Palju fotosid saime Endel Eirandilt, kes kolhoosi ajal pea igast ettevõtmisest pilte tegi. Hulganisti annetati endisaegseid rõivaid ja käsitööesemeid.

Kogunes ulatuslik materjal rannarahva elust-olust. Eraldi mapid on meil Virtsu vaatamisväärsustest, sh Puhtu, Laelatu puisniit, sadam ja majakas, Vanalinn jm. Esimene aasta kulus kogumiseks ja paigutamiseks Hilda Kaasi eramaja suurde tuppa. Seal toimus 7. aprillil 1996. aastal muuseumi avamine, millest võttis osa paarkümmend külalist. Ekspositsioon täienes pidevalt ja külastajaid oli üsna palju.

1997-1999. Virtsu koolimajas

1997. aasta sügisel algas majas kapitaalremont ja pidime otsima uut ulualust, sest asju oli juba omajagu. Helistasime koolijuhataja Leiumaale, kes lubas leida ruumi koolimajas. Saime kasutada toa teisel korrusel. See oli küll pisike, kuid lauad ja toolid olid sees, saime kasutada seinakappe. Mario Viet ja Rein Küttim aitasid sinna vedada lisaks mõned kooli vanad kapid. Seintele riputasime vaibad ja rõivad, laudadele käsitööd, kirjavara mahtus kappidesse. Puuduseks oli, et ruumi pääses läbi füüsikakabineti ja majja tulles pidime tooma võtme ja hiljem tagasi viima. Veel ei julgenud inimesed eriti kooli tulla, ka koristajatega pidi arvestama ja suvevaheajal oli elu kinnine. Kuid harjusime peagi. Suure laua ääres kirjutasime sageli mitmekesi. Sel ajal tegelesime põhiliselt elulugudega. Ega inimesed ise tahtnud kirjutada, põhiliselt sai küsitletud ja see kirja pandud.

Pääsesime nii maakonnalehte Lääne Elu (ajakirjanik Madis Pääbo), kui ka ETV-sse (Aare Laine). Koolimajas käis külastajaid vähe, peamiselt õpilased ja sõbrad. Sageli käisid suuremad tüdrukud õpetaja Liia Viitaga muuseumi toas käsitöötunde läbi viimas. Aga käisid ka külalised Soomest ja Rootsist, külaliikumise aktivistid Läänemaalt, 40-liikmelised eakate grupid Orissaarest ja Pöidest. Korraldasime õpilaste puhkenurgas mitu näitust jõulude, vabariigi aastapäeva ja kodanike päeva puhul ja ühe suurema näituse kooli fuajees.

Aga ka koolimajas algas remont. Kolisime oma kraami kooli muuseumi kappidesse. Kuna pärast remonti me oma ruumi enam tagasi ei saanud, hakkasime otsima uut asukohta.

1999-2001. Puidutöökoja saalis

Puidutöökoja juhataja Endel Kadakas lubas meil kasutada teise korruse saali. Esimeseks ürituseks uues asukohas oli jõulunäitus 1999. a. detsembris. Koristasime ruumi, sõprade abiga seadsime paika mööbli ja väljapaneku. Riidekraami kiskusime kottidest välja ja neist sai täis terve saali aknapoolne sein. Käsitööd nende alla tumbadele seadis Erna Mätas.


Puidutöökoja teise korruse saalis asus
Virtsu harrastusmuuseum 1999 - 2001


 

Muuseumi 5. aastapäeval demonstreeriti Virtsu Kaluri
filmiamatööride tehtud filme


 




Vaated ekspositsioonile kevadel 2001 puidutöökoja saalis


Ekstra jõuludeks oli tehtud neli suurt kaltsunukku, üks neist päkapikk Ferdinand (valmistas Liia Viita). Üks lauake sai täis päkapikumaad lume ja 7 majakesega (annetas Zoja Idvani). Elfriede Mõniste kandis ülakorrusele kõik paberikraami. Hilda Hindoalla naelutas ja pani paika kõik, millega teised hakkama ei saanud. Saali ühes otsas olid puidutöökoja mööblinäidised. Nende voodile seadsime oma tekid-padjad.

Esimesed külastajad olid Elfride Umal ja Meida Pärnja. Tulid lasteaialapsed ja kooliõpilaste grupid. Pisikesed laulsid meile jõululaulu, õpilased huvitusid vanadest majapidamisriistadest.

Juulis 2000 toimusid Virtsu merepäeva raames ka kohalikud kodukandi päevad. Lasteaia ruumides oli suur näitus muuseumi kogudest ja tehti paljundatud voldik Virtsu ajaloo kohta.

Puidutöökoja saalis toimus 1. detsembril 2001. Rapla-Virtsu raudteeliini avamise 70. aastapäeva tähistamine. Muuseumi kogudest olid väljas raudtee-teemalised materjalid. Kohal olid Eesti Raudteemuuseumi, Eesti Muuseumraudtee ühingu, Läänemaa Muuseumi ja Hanila Muuseumi esindajad. Näidati videofilme Eesti Muuseumraudtee tegevusest Lavassaares.

2001-....  Lasteaias ja eramajas

Seoses puidutöökoja omaniku vahetusega pidime jälle kolima. 2002. aasta kevadel lubas Virtsu Lasteaia juhataja Airi Aavik meil suvekuudel kasutada lasteaia saali. Ülejäänud aastaks lubati meie varandus paigutada kõrvalolevasse endisesse riietusruumi. Sellega jääb ära pidev eksponaatide edasi-tagasi tassimine. Muuseumi aktiiv saab koos käia nii lasteaias oma varahoidlas kui ka Jüri Mõniste eramajas, kus üks eraldi tuba on muuseumi kontoriks. Seal asuvad kõik muuseumi trükised ja fotokogu. Huvilistel on kogudega võimalik tutvuda etteteatamisel aastaringselt.

6. juulil 2002 avati Virtsu Harrastusmuuseumi suvine väljapaneku Virtsu Lasteaias. Näituse teemaks talud Virtsus 1918-1940. Kokku oli neid 37 majapidamist, kuid paljudest pole tänaseks enam majaasetki alles. Talude teemat puudutab ka kogu ülejäänud väljapanek - Virtsus ja lähiümbruse taludes valmistatud igapäevased ja pidulikud riided, tööriistad ja tarbeesemed. Lugemiseks-vaatamiseks on väljas Virtsu-teemalised albumid ja kaustad. Erilist huvi peaksid pakkuma Virtsu inimeste elulood. Aastatega on neid kogutud ja kirja pandud 115.


 

Hilda Hindoalla, Aino Vahter ja Hilda Kaas
muuseumi 5. aastapäeval
Fotod M. Mõniste 2001


Virtsu Harrastusmuuseumi juhataja Jüri Mõniste
Foto Olev Kaas 2002

 

Aino Vahter

28. juuli 1928 - 5. august 2006

Aino Vahter sündis Tartumaal Ilmatsalus. 1947. aastal lõpetas Abja keskkooli. Esimene töökoht oli Lavassaare turbatööstuses. 1964. aastal tuli koos perega Virtsu Kaluri kolhoosi. Aino töötas algul suitsutsehhis, hiljem raamatupidajana ja pensionile jäi 1983. aastal plekitsehhist. Pensionieas töötas veel kolhoosi sööklas kassapidajana. Ainol on kaks last ja kuus lapselast.

Aino Vahter oli ja jääb Virtsu kultuurielu väljapaistvaks esindajaks. 1960ndatel aastatel käis ta näitejuhtide kursustel ja juhtis üle kolmekümne aasta Virtsu klubi näiteringi. Igal aastal toodi lavale täispikk näitemäng ("Kuldvokk", "Kohvioad", "Mereväravad" ja palju teisi lavastusi). Aino kirjutas ka ise estraadipalu ("Maria Asperaagus"), korraldas huumorivõistlusi. Ta osales rahvamuusikaansamblis Viire, paljudes taidlusringides. Võttis agaralt osa Eesti taasiseseisvumisaja üritustest Rahvarindes ja mujal.

Kui 1993. aastal hävis tulekahjus Virtsu klubi ja taidlejatel ei olnud enam kooskäimiskohta, leidis Aino uue tegevuse - alustas koos Hilda Kaasiga Virtsu ajaloo talletamist. Otsis fotomaterjali, pani kirja enam kui sada elulugu, kogus käsitööesemeid, rõivaid, majapidamistarbeid. Sellest töö tulemusel asutati 1996. aastal Virtsu Harrastusmuuseum. Muuseumi mahukas kogus leidub uurijatele palju põnevat materjali.

2005. aastal omistati talle Hanila valla aunimetuse "Maasool".

Aino Vahter oli särav isiksus, kellest ümbruskonnale jääb helge mälestus.

Virtsu Harrastusmuuseumi Selts

 

Hilda Kaas (sünd. Soop)

  7. dets. 1927 – 5. dets. 2008

Hilda Kaas sündis Virtsus Põlluvälja talus pere kolmanda lapsena. Lapsepõlv möödus Virtsus koduõues ja mere ääres mängides ning vanemaid talutöödes abistades.

Koolitee algas Hanila 6-klassilises algkoolis, mille ta lõpetas kiitusega. Edasiõppimise kihk oli suur, aga sõjaaeg piiras võimalusi. Ta asus paariks aastaks Paadremaa kodumajanduse õppekodusse, kus sai ülalpidamise kõrval ka praktilisi eluks vajalikke oskusi. 1945. aasta sügisel asus Hilda õppima Lihula Keskkooli. Osales aktiivselt isetegevusringides (võimlemine, rahvatants). Pärast keskkooli lõpetamist 1950. aastal alustas õpetajatööd Märjamaa rajoonis Loodna koolis. Tallinna Õpetajate Instituudi kaugõppeosakonnast sai 1955. aastal diplomi eesti keele ja kirjanduse erialal. Sellele ametile jäi truuks ligi 40 aastaks.

Loodnal abiellus ta matemaatika- ja füüsikaõpetaja Endel Kaasiga. Sündisid pojad Olev ja Aivar. Abikaasa toel ja õhutusel, kes õppis Tartu Ülikooli kaugõppes, asus ka Hilda oma haridust jätkama, samuti Tartus ja kaugõppes. Lõpetamata jäi vaid ülikooli viimane kursus, sest silmad haigestusid. Küllap see oli ülepingutusest - koolitöö, õpingud, kodus väikesed lapsed ...

1964. aastal määrati abikaasa Rapla rajooni Ingliste kooli direktoriks. Kümme aastat töötas Hilda seal õpetajana. Seal möödusid ehk kõige tegusamad ja meeldejäävamad aastad. Kui Ingliste kool 1974. aastal suleti, sai uueks töö- ja elukohaks Virtsu. Samal aastal avatud Virtsu 8-klassilises koolis töötas Hilda eesti keele õpetajana kuni pensionile jäämiseni 1991. aastal.

Virtsus alustati ka oma maja ehitamist, aga kuna õpetaja palk polnud kiita, jõuti sissekolimiseni alles 1986. aastal. Abikaasa suri, pojad alustasid iseseisvat elu, aga Hildal polnud aega igavust tunda. Lisaks maja ja aia eest hoolitsemisele tulid ka vanaema kohustused.

Kultuurihuvi saatis Hildat kogu elu. Virtsus osales ta laulu- ja tantsuansamblis "Viire", kogus kokku kirjandushuvilised. 1996. aastal sai temast üks Virtsu Harrastusmuuseumi rajajaid. Hakati koguma vanavara ning andmeid Virtsu ajaloo ja elu-olu kohta. Muuseumi esimene väljapanek oli Hilda kodus. Kodukant ja lapsepõlv on jäädvustatud mitmetes Hilda kirjutatud lugudes ja luuletustes.

Arvukatele õpilastele ja kolleegidele on Hilda meelde jäänud nõudliku, samas sõbraliku ja abivalmis inimesena, kes õpetajatööd kunagi ainult palgatööks ei pidanud. Saadud aukirjade hulk näitab, et ta oli kõigis kolmes koolis hinnatud pedagoog. 2006. aastal omistati talle Hanila valla aunimetus "Maa Sool".

Tema pikaajalise õpetajatöö tasuks on endised õpilased, kes teda meeles peavad. Nad on igal aastal külas käinud, juba oma peredega. Hildale olid nad kõik südamesse jäänud.

Viimastel aastatel hakkas tervis muret tegema ja üha rohkem aega tuli veeta haiglavoodis. Nelja kuu eest toimus ka üks rõõmus sündmus - sündis lapselapselaps Minna-Mai.

Mälestus Hilda Kaasist jääb kõigi teda tundnud inimeste südamesse.

Virtsu Harrastusmuuseumi Selts
Virtsu Põhikool
Virtsu Arenguselts

 
 
 
 
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ]