K.Met AS Virtsu
Tuletorn

Esilehele
Ajalugu
Virtsu Harrastusmuuseum
Virtsu Arenguselts
Virtsu Kool
Fotod
Sadam
Tuletorn
Laelatu - Puhtu
Tekstid
Kaardid
Viited / Allikad
 Sisukaart

 Fotode kasutamine
 ainult autori loal
 ja viitega allikale.




 webmaster
 virtsu@virtsu.ee



 
Virtsu I tuletorn 1866-1917

Ühesugused tuletornid püstitati 1865. a. Kihnu saarele (valge, kasutusel tänapäevani) ja 1866. a. Virtsu (punane). Prantsusmaalt ostetud malmosadest torni kõrgus oli 28,5 m, läbimõõt all 5,8 m, laternaruumis 2,75 m. Virtsu oli ainus Eesti malmtuletorn, mis hävis Esimeses maailmasõjas (tsaariarmeelased õhkisid selle 1917. aasta sügisel). Vanadest hoonetest säilis vaid 1882. a. ehitatud raudkivist õliait.

Kihnu tuletorn 1865

Virtsu tuletorn (1866-1917)

Tuletorni juures oli ka päästejaam, mis samuti hävitati 1917. aastal. Hiljem seda ei taastatud, lähim päästejaam asus Kuivastus (pääste- ja jääpaat). Päästejaam - mere kaldal asuv tegutsemisvalmis päästevahenditega (päästepaat, jääpaat, päästeliiniseade) ja sellekohaste rajatistega (paadikuur, slipp, randumissild) vaatluspunkt merehädaliste avastamiseks ja päästmiseks. Venemaal hakati päästejaamu rajama 1859. aastal, 19. sajandi lõpuks oli Mereministeeriumi alluvuses Eesti territooriumil ligi 30 päästejaama.

Virtsu merepäästejaama avamisest ilmus Postimehes
16. septembril 1895 järgmine uudislugu:
- Hanilast. Virtsus õnnistati 29. aug. päästmise-jaam üleminspektori baron von Nolckeni läbi sisse. Nii pea kui sisseõnnistamine oli toimetatud, anti seda traadi teel lese Keisrinna Maria Feodorovnale ja ta veeõnnetusest päästmise seltsi presidendile Bossiet'ile teada. Päästmise-paadil on 6 aeru ja 12 Virtsu mõisa sulast oma ülema, hr Vold. von Rennenkampffi juhat. saavad päästmise tööd toimetama. Auuliikmeks on baroni preili von Üksküll ja hr aukonsul Rih. Koch valitud. Paat on nii tubli leitud olevat, et ta igale suurele meretormile suudab vastu panna.

Virtsu, Viirelaiu ja teiste tuletornidega on seotud Saaremaalt Laimjalast pärit Gabriel (Gavril) Grigorjevi perekond.
Gabriel Grigorjev oli kogu oma elu tuletornide ülevaataja - 19. sajandi lõpuni Virtsus, seejärel Viirelaiul kuni pensionile minekuni 1920ndate aastate lõpul. Tal oli üheksa last - viis poega ja neli tütart. Kolm vanemat poega töötasid samuti tuletornides.
Vanim poeg Mihkel oli kuni 1931. aastani Suurupi tuletorni ülevaataja, hiljem töötas Tallinnas tuletornide töökojas. Meremuuseumis on palju tema valmistatud tuletornide ja laevade mudeleid. Roman töötas Narva-Jõesuu, Vaindloo ja Mohni tuletornides. Peeter Viirelaiul, Abrukal, Noarootsis ja Kihnus, meisterdas samuti laevamudeleid. Peetri surmaga 1970. aastal lõppes Grigorjevite dünastia, sest ühelgi vana Grigorjevi lapsel ei olnud järeltulijaid.


Leuchtturm Werder /Majak Werder
Postkaart

 

Virtsu tuletorn ja majakavahi elamu.

 

Virtsu esimene, 1866. aastal ehitatud tuletorn.
Paremal õliait, mis praegu varemetes.

Foto (u. 1890) Meremuuseumi kogust

 


Virtsu esimese tuletorni hoonetest on säilinud ainult raudkividest ehitatud õliait, mille ukse kohal kivisse raiutud aastaarv 1882
Fotod Mart Mõniste 2001

 

1917. aastal hävitatud majakavahi elamu koht
on veel äratuntav madala künkana
Foto Mart Mõniste 2001


 
 
[ Esileht ] [ Ajalugu ] [ Muuseum ] [ Arenguselts ] [ Kool ] [ Fotod ]
[ Sadam ] [ Tuletorn ] [ Laelatu - Puhtu ] [ Tekstid ] [ Kaardid ] [ Viited/Allikad ]