8-12. septembrini toimus Inglismaa Loughborough Ülikooli ja BKA Läänemaa keskuse ühiskorraldusel Haapsalu lähistel Mihkli turismitalus rahvusvaheline seminar rannaniitude majandamisest ja kaitse- korraldusest. Osavõtjaid oli lisaks Eesti spetsialistidele Inglismaalt, Rootsist ja Poolast. Kuigi teemadering oli laiem, olid juhtmõtteks Vormsi rannaniidud. Märgade rohumaade kaitseprobleemid on väga aktuaalsed, sest nende kadumisega kaovad elupaigad mitmetele haruldastele taimeliikidele (väike alss, randkamaras, meripuju jt.), toitumis- ja pesitsusalad lindudele (balti risla, mustsaba-vigle, veetallaja, kivirullija, naaskelnokk jt.). Üks põhjus, miks lagled ja haned põldudele kurja on hakanud tegema, on just see, et nende tavapärased toitumis ja peatuspaigad - karjatatud ja/või niidetud rannaniidud - on suuresti kasutuskõlbmatuks muutunud. Peamiseks ohuks ongi niitude madalama osa kasvamine roogu ja võsastumine kõrgemale jäävatel aladel.

Rannaniidud on osa meie põllumajandusmaastikust, mis säilitavad oma looduskaitselise väärtuse tänu inimese tegevusele - karjatamisele või niitmisele. Matsalu Looduskaitsealal on koostatud kaitse- korralduskava ja seda viiakse ka ellu. Talunikega sõlmitakse lepingud ja neile makstakse selle eest kui nad ranna- ja luhaniitudel oma loomi karjatavad või heina niidavad, aidates nii kaasa looduskaitseliselt väärtuslike alade säilimisele.

Seminari peamine eesmärk oli soovituste saamine ning koondamine Vormsi rannaniitude kaitseks. 10. septembril tegime õppekäigu Vormsi saarele. Kõigi seminarist osavõtjate arvamus oli, et Vormsi rannaniidud on väärt, et neid kaitsta. Orhideed ning meil üsna sagedased soodahein ja soolarohi kõditasid meeldivalt väliseksperide meeli ja ettekujutust ühtedest tõelistest rannaniitudest. Ka mujal Euroopas nii haruldaseks jäänud rukkirääku võib kohata veel meie niitudel. Kuigi me rannas loomi ei näinud, andsid karjatamisest tunnistust Sviby rannakarjamaad kaunistavad värsked, pruunid ja kenad lehmakoogid.

Esmajärjekorras tuleks leida võimalus just nende talunike toetamiseks, kes praegu rannaniitudel oma loomi karjatavad. Meie jaoks uute lahendustena pakuti nn. liikuva karja meetodit, mille puhul saab edukalt kasutada elektrikarjust. Muuseas, laidudel karjatamine ei vajaks selles osas sugugi lisakulutusi. Oleks vaid loomi ja ettevõtlikke talumehi. BKA Läänemaa keskuse plaanis ongi selgitada kõigepealt need talunikud, kes oleksid nõus omi (väheseid) lambaid ning lüpsilehmi rannaniite tohterdama saatma ning siis koostada kaitsekorralduskava ja otsida võimalusi rahastamiseks.

Seminarist osavõtjad said päris hea ettekujutuse Vormsi igapäevaprobleemidest - selgitusi jagas ja küsimustele vastas vallavanem Teet Vainola. Meeldiv lõuna oli Rumpos Mäe talus. Kõige paremini viis saare eluga kurssi seik, et õhtuks tõusis torm, praam ei tulnud ja plaanipärane tagasisõit mandrile jäi lihtsalt ära. Enamus külalistest võttis seda kui seiklust, kinnitades, et kui muidu oleks olnud üritus meeldejääv, siis nüüd on see unustamatu. Tänu saarerahva abile sai ka ootamatu majutusprobleem lahendatud. Pärast seminari võib kindlalt väita, et Vormsi oma loodusega pakub suurt huvi ja on igati sobilik koht ka rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks.