Loodust ja keskkonda puudutava teabe valdamine on oluline igaühe jaoks. Selle teabe viimine inimeseni on loodus- ja keskkonnahariduse ülesanne. Loodushariduse sihiks on uute teadmiste andmise kaudu äratada terve huvi looduse, tema seisundi ja kaitse vajaduse vastu ning loodushoidliku maailma- vaate, loodust säästvate isikute kujundamine. Loodusharidustööd ei saa teha mingi ühekordse kampaania või üksiku üritusega, see nõuab pikaajalist järjepidevat tööd, mille tulemuslikkus ilmneb alles aja möödudes. Asjatundjate arvates on kõige raskem muuta 30-50 aastaste inimeste suhtumist loodusesse ja selle kaitsmise vajadusse. Seepärast on oluline just noorte inimeste, kelle huvid ja maailmavaade alles kujunemas, harimine. Kooli osa loodusalases kasvatuses on väga suur, selle baasiks on kodudes ja lasteaedades kujunenud arusaamad ja huvid.

LAPS TULEB TUUA LOODUSE JUURDE

Ühe Kuressaare lasteaiakasvataja sõnul on praegustel lasteaialastel huvi looduse vastu väiksem kui varem, loodusest järjest kaugenetakse. Lapsed omastavad üksikuid fakte, kuid ei suuda näha seoseid looduses, nad ei taju loodust kui tervikut. Neil on hoopis teine väärtuste skaala: masinad, telekamängud, hilbud… Kuna meie ühiskonnas on praegusel arenguetapil prioriteetsed materiaalsed huvid, siis kodul ja lasteaial on raske lastes vaimsust arendada. Staazhika kasvataja arvates on lapse looduse juurde toomine aga hädavajalik. Vähemalt selles lasteaias, kus mu tuttav töötab, õpetatakse pisikestele linnakodanikele üsna olulisi ja tähtsaid loodustarkusi: mis on leiva- ja saiavili, kuidas saab leiba, kust tuleb piim jne. Tänapäeva keskastme õpilaste huvi looduskaitse ja ökoloogia vastu ei ole eriti suur. Selle põhjuseks arvas Aste Põhikooli õpetaja olevat õpilaste suure huvi arvutite vastu. Mustjala geograafiaõpetaja leidis, et põhjus on ka raamatute kõrgetes hindades: vähemalt maal ei osteta kodudesse enam nii palju loodusraamatuid kui varem. Kust siis loodushuvigi tekib! Ometi leidub just maakoolides loodushuvilisi lapsi, kes tahavad ka kooliprogrammiväliselt loodusainetega tegeleda. Niisiis on vajadus loodusharidusele olemas. Vajalik on välja töötada loodushariduse metoodika ja kokku leppida, kes loodusharidusega peaks tegelema. Praegu kahjuks puudub Eestis terviklik lähenemine loodus- ja keskkonnaharidusele. Loodetavasti keskkonnastrateegia elluviimise käigus see luuakse.

SAAREMAA LOODUSE KOOL ALUSTAS

Täna tahan tutvustada pikemalt Saaremaa Looduse Kooli, mis 25. oktoobril alustas oma uut õppeaastat. Tegemist on Saaremaa Ühisgümnaasiumi (SÜG) loodusainete õpetajate poolt kogu maakonna põhikooli 7. - 9.klasside õpilastele korraldatavate looduse- ja keskkonnaalaste õppustega, mida tänavu juba neljandat aastat läbi viiakse. Tänavu sai kool oma tegevust laiendada tänu Avatud Eesti Fondi materiaalsele toetusele, kellele vastav projektitaotlus esitati. Projekti eest vastutavad SÜG -i õpetajad Indrek Peil ja Inge Vahter ning allakirjutanu, kes jäävad kooli tegevust ka edasi viima. Muidugi oli organisaatoritele oluline ka Saare maavanema ja Omavalitsuste Liidu sisuline toetus.

Õppetöö Saaremaa Looduse Koolis toimub aastaringselt nii kaugõppe kui õppekogunemiste vormis. Kõikidele osalejatele saadetakse kord veerandis kirjalik kodutöö, mille küsimustele tuleb vastuseid enamasti kirjandusest otsida. Milliseid raamatuid-ajakirju vastuste leidmiseks sirvida, sellele antakse õppematerjalis viited. Üks kord veerandi jooksul saadakse kokku Kuressaares, SÜG-i ruumides. Kavas on kohtuda tuntud loodusetundjatega nii mandrilt kui oma maakonnast, kuulata kõrgetasemelisi loenguid, oma kätega midagi looduslikust materjalist meisterdada jm. Õppeaasta lõpeb kevadise praktikalaagriga. Õpilastel endil ei jää kanda muid kulusid kui sõidud Kuressaarde ja koju tagasi.

Avakogunemise teemaks oli sügisene loodus. Kuulati nii mõndagi sügisesest lindude elust, vaadati loodusfilme, õpilastele tutvustati mitmesuguseid vilju ja väljapanekut puude- põõsaste okstest, käidi tuntud dendroloog Aleksei Paiveli juhendamisel lossipargis. Kokku oli tulnud veerandsada õpilast nii Saare- kui Muhumaalt. Teisele kogunemisele detsembrikuus tuleb arvatavasti ligi nelikümmend õpilast, just niipalju saadeti välja uusi kodutöid. See on ka maksimaalne õpilaste arv, kellele suudetakse huvialast ja meeldivat tegevust selles koolis pakkuda. Selle mõne aasta jooksul, mil allakirjutanu on loodushariduse ja keskkonnakoolitusega tegelenud, on rõõmu teinud Saare- ja Muhumaa koolinoorte huvi ja aktiivne osavõtt neile korraldatud üritustest. Ilmselt on saartel eriline mõju oma asukatesse, aga kindlasti teevad paljud õpetajad tööd südamega. Selle näitena võib tuua Kuressaare Gümnaasiumi algklasside õpetajate Grete Pihla ja Ene Riisi ettevõtmise, kes koostasid I - VI klassidele koduloolise käsiraamatu “ Minu kodu lugu”, mille presentatsioon toimub 9. detsembril k.a.

Reeglina tulebki palju loodushuvilisi lapsi neist koolidest, kus õpetajad ise aktiivsed ja õpihimulised. Maakonna loodusõpetajad on väga huvitunud kodukoha looduse tundmaõppimisest, sest just nende ettepanekul koostasin programmi koolituskursusele “Saaremaa loodus”, mis alustas 30. novembril. Aga täiskasvanute loodus- ja keskkonnaalane koolitus on juba teine teema. Lõpetuseks tahan teavitada, et loodetavasti saab tuleval suvel teoks Hiiu ja Saare maakonna loodusõpetajate ühine õppeekskursioon Saaremaa looduslikult huvitavamatesse paikadesse.Kohtumiseni!