Sõnad BALTIC WEEK (Balti Nädal) meenutavad umbes 80-le Hiiumaa praegusele ja kunagisele koolinoorele ja 7-le õpetajale huvitavaid elamusi rahvusvahelistel õpilasüritustel, mis on käesolevaks ajaks toimunud juba neljas Balti mere äärses riigis.

Balti Nädal sai alguse Rootsis, Kärdla sõpruslinnas Norrtäljes, kus 1989. a käivitati Balti Mere Noorteprojekt. Rootslastele tundus ahvatlevana mõte kutsuda kokku õpilasdelegatsioonid igast Balti merd ümbritsevast riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast, Saksamaalt, Taanist, Soomest, eraldi ka Ahvenamaalt ning Rootsist endast. Kuulutati välja kokkutuleku eesmärgid:

*taaselustada Balti merd ümbritsevate riikide vahelised sidemed koolide tasemel
*luua koostöö- ja sõprussidemed õpilastega ja õpetajatega
*nimetada Balti meri rahu, sõpruse ja tuleviku mereks
*hoida meie ühist merd puhtana ja elavana.

Enne õpilasüritust kutsuti kokku õpilasdelegatsioone juhendavad õpetajad. Korraldajad tutvustasid õpetajatele oma eesmärke. Ühiselt pandi paika Balti Nädalaid läbivad üritused. Otsustati, et nädalasse võiks mahtuda kultuuripäev, koolipäev, keskkonnapäev, ajaloopäev ja spordipäev. Kokkutuleku avapäev kujuneks ühtlasi kultuuripäevaks, kus õpilased esinevad oma rahvuslike etteastetega ja osalevad näitusel. Koolipäeval külastatakse sõpruskooli, käiakse võimaluse korral tundides. Ajaloopäeval tutvutakse külas- tatava maa ajalooga ning huviväärsustega. Keskonnapäeva eesmärgiks on teadvustada õpilasi meie ühise mere reostumise ohust ning õpetada soovi reostust ennetada ja vähendada. Spordipäeva all ei mõelda ägedaid pallilahinguid vaid rahvusvaheliste võistkondade meeleolukat jõukatsumist. Lepiti ka kokku, et kokkutulekud hakkavad toimuma üle aasta, iga riik otsustab ise, millal ta Balti Nädala organiseerimise enda kanda võtab ning keda ta sinna kutsub. Kokkutuleku töökeeleks on inglise keel, mille oskust eeldatakse nii õpetajatelt kui õpilastelt. Baltic Week`il on oma lipp ja märk.

Põhjalikule ettevalmistusele järgnes esimene Balti Nädal Norrtäljes 1991. a. maikuus. Eestit esindasid 30 Käina Põhikooli õpilast ja 3 õptajat. See oli aasta kui enamus meist ei olnud veel lääneriikides käinud. Suured probleemid olid välispasside ja viisade hankimisega. Kokkutulek Norrtäljes toimus vastavalt kavandatule. Kuulsime, nägime ja kogesime palju. Näiteks sõitsime laevaga Halsta paberivabrikusse, kus meile näidati puidu töötlemist paberiks. Põnev oli näha oma silmaga, kuidas reoveest sai läbipaistev puhas vesi, mis lasti merre eelnevalt selle puhtust väga rangelt kontrollides.

Teine Balti Nädal toimus Mariehamnis Ahvenamaal. Sinna kutsuti Eestist kahe kooli - Käina ja Kärdla õpilasi. Ahvenamaal nägime ja kuulsime kui tõsiselt võetakse oma saarte looduse hoidmist ja kaitsmist. Nädal oli väga hästi ja huvitavalt planeeritud, põhirõhk keskkonnaalasel kasvatusel. Meie õpilased said oma võõrustajatega väga lähedasteks. Väga omapäraseks kujunes ühe kohaliku õpetaja muusikaline lavastus, mis oli nii muinasjutuline kui ajalooline. Peategelasteks olid kohalike koolide õpilased, kuid paljudesse stseenidesse kaasati ka külalised. Mõne prooviga oli lavastus küps ja etendus võeti kohalike elanike ja osavõtjate endi poolt väga soojalt vastu.

Kolmanda kokkutuleku organiseerimise võttis enda peale üks Schleswigi linna gümnaasium Saksamaal 1995. a. kevadel. Nemad kutsusid Eestist kolm kooli: Kärdla Keskkooli, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Pärnu Lydia Koidula Gümnaasiumi õpilasesindused. Jällegi oli palju põnevust, elevust, muljeid ja mälestusi. Kõigest ei ole võimalik siin kirjutada. Kõik, kes olid ise hakkajad ja teadmishimulised, said väga palju näha, kuulda ja ise teha. Sakslased pöörasid palju tähelepanu ökoloogiale ja ajaloole. Õpilased jaotati segagruppidesse, kellele anti kindlad ülesanded. Tutvuti ümbrus- konna taludega, veekogudega, veepuhastus- ja looduskaitsekeskustega. Järgmisel päeval tehti nähtust kokkuvõte kas stendide või maketina. Saal oli huvitavat materjali täis.

Seniks viimane, s.o. neljas Balti Nädal toimus Venemaal, St. Peterburgis käesoleva aasta septembris. Kui kaks hakkajat Peterhofi muusikakooli õpetajat 1995. a. Schleswigis Balti Nädala lipu endile üle anda lasid ja seega järgmise kokkutuleku organiseerimise endi peale võtsid, olime üsna üllatunud. Teadsime ju, millistes majanduslikes raskustes Venemaa vaevleb. Ja ega neil kerge ei olnud. Veel augusti alguses ei olnud kindel, kas kokkutulek toimub. Alles augusti viimastel päevadel saime ametliku kutse. St. Peterburgi sõitsime viieteistkümne õpilasega Eestist - 5 õpilast Kärdla Keskkoolist ja 10 õpilast Pärnu kahest eelpoolnimetatud gümnaasiumist. Kahjuks ei saanud Venemaa rohkem õpilasi vastu võtta. Ka nende organiseeritud nädal kujunes ühekülgseks, kuna põhirõhk oli asetatud oma kultuuri ja ajaloo tutvusta- misele. Looduskaitsega seotud ettevõtmised jäid seekord tagasihoidlikeks. Tutvusime delegatsioonide poolt kaasa toodud stendidega ja tegime kaasa Pushkini linna Katariina lossi pargis ökoloogilise suunitlusega mängu. Vihmastele ilmadele vaatamata ei virisenud ega kurtnud keegi. Viperusi võtsime huumoriga. Pärnu tüdrukud olid väga laululembesed ja koos poolakatega, kellega me bussi jagasime, tuli laul üsna kenasti välja. Hea meeleolu puudumise üle ei saanud keegi kurta. Kokkutuleku lõpetamisel ulatati lipp kahele Soome õpetajale, kes lubasid järgmise Balti Nädala korraldada Nummela koolis Helsingi lähedal 1999. aastal.

Eelmiste kokkutulekute organiseerijad on lisaks kohapealsetele kulutustele võtnud enda kanda ka meie reisikulud. Venemaal sellist võimalust ei olnud ja kuna viisa ja sõidukulud Peterburgi on üsna kallid, siis oli vaja leida sponsoreid. Siinkohal tänan õpilaste nimel Hiiu MV haridusosakonda ja Eesti Keskkonna- fondi Hiiumaa osafondi, tänu kellele see reis teoks sai.