BALTIC
WEEK
1991 - 1997
Rita Siimpoeg |
Sõnad BALTIC WEEK (Balti Nädal) meenutavad umbes 80-le
Hiiumaa praegusele ja kunagisele koolinoorele ja 7-le õpetajale
huvitavaid elamusi rahvusvahelistel õpilasüritustel, mis on
käesolevaks ajaks toimunud juba neljas Balti mere äärses
riigis.
Balti Nädal sai alguse Rootsis, Kärdla sõpruslinnas
Norrtäljes, kus 1989. a käivitati Balti Mere Noorteprojekt.
Rootslastele tundus ahvatlevana mõte kutsuda kokku õpilasdelegatsioonid
igast Balti merd ümbritsevast riigist: Eestist, Lätist, Leedust,
Venemaalt, Poolast, Saksamaalt, Taanist, Soomest, eraldi ka Ahvenamaalt
ning Rootsist endast. Kuulutati välja kokkutuleku eesmärgid:
*taaselustada Balti merd ümbritsevate riikide vahelised sidemed
koolide tasemel
*luua koostöö- ja sõprussidemed õpilastega ja
õpetajatega
*nimetada Balti meri rahu, sõpruse ja tuleviku mereks
*hoida meie ühist merd puhtana ja elavana.
Enne õpilasüritust kutsuti kokku õpilasdelegatsioone
juhendavad õpetajad. Korraldajad tutvustasid õpetajatele
oma eesmärke. Ühiselt pandi paika Balti Nädalaid läbivad
üritused. Otsustati, et nädalasse võiks mahtuda kultuuripäev,
koolipäev, keskkonnapäev, ajaloopäev ja spordipäev.
Kokkutuleku avapäev kujuneks ühtlasi kultuuripäevaks, kus
õpilased esinevad oma rahvuslike etteastetega ja osalevad näitusel.
Koolipäeval külastatakse sõpruskooli, käiakse võimaluse
korral tundides. Ajaloopäeval tutvutakse külas- tatava maa ajalooga
ning huviväärsustega. Keskonnapäeva eesmärgiks on
teadvustada õpilasi meie ühise mere reostumise ohust ning
õpetada soovi reostust ennetada ja vähendada. Spordipäeva
all ei mõelda ägedaid pallilahinguid vaid rahvusvaheliste
võistkondade meeleolukat jõukatsumist. Lepiti ka kokku,
et kokkutulekud hakkavad toimuma üle aasta, iga riik otsustab ise,
millal ta Balti Nädala organiseerimise enda kanda võtab ning
keda ta sinna kutsub. Kokkutuleku töökeeleks on inglise keel,
mille oskust eeldatakse nii õpetajatelt kui õpilastelt.
Baltic Week`il on oma lipp ja märk.
Põhjalikule ettevalmistusele järgnes esimene Balti Nädal
Norrtäljes 1991. a. maikuus. Eestit esindasid 30 Käina Põhikooli
õpilast ja 3 õptajat. See oli aasta kui enamus meist ei
olnud veel lääneriikides käinud. Suured probleemid olid
välispasside ja viisade hankimisega. Kokkutulek Norrtäljes toimus
vastavalt kavandatule. Kuulsime, nägime ja kogesime palju. Näiteks
sõitsime laevaga Halsta paberivabrikusse, kus meile näidati
puidu töötlemist paberiks. Põnev oli näha oma silmaga,
kuidas reoveest sai läbipaistev puhas vesi, mis lasti merre eelnevalt
selle puhtust väga rangelt kontrollides.
Teine Balti Nädal toimus Mariehamnis Ahvenamaal. Sinna kutsuti Eestist
kahe kooli - Käina ja Kärdla õpilasi. Ahvenamaal nägime
ja kuulsime kui tõsiselt võetakse oma saarte looduse hoidmist
ja kaitsmist. Nädal oli väga hästi ja huvitavalt planeeritud,
põhirõhk keskkonnaalasel kasvatusel. Meie õpilased
said oma võõrustajatega väga lähedasteks. Väga
omapäraseks kujunes ühe kohaliku õpetaja muusikaline
lavastus, mis oli nii muinasjutuline kui ajalooline. Peategelasteks olid
kohalike koolide õpilased, kuid paljudesse stseenidesse kaasati
ka külalised. Mõne prooviga oli lavastus küps ja etendus
võeti kohalike elanike ja osavõtjate endi poolt väga
soojalt vastu.
Kolmanda kokkutuleku organiseerimise võttis enda peale üks
Schleswigi linna gümnaasium Saksamaal 1995. a. kevadel. Nemad kutsusid
Eestist kolm kooli: Kärdla Keskkooli, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi
ja Pärnu Lydia Koidula Gümnaasiumi õpilasesindused. Jällegi
oli palju põnevust, elevust, muljeid ja mälestusi. Kõigest
ei ole võimalik siin kirjutada. Kõik, kes olid ise hakkajad
ja teadmishimulised, said väga palju näha, kuulda ja ise teha.
Sakslased pöörasid palju tähelepanu ökoloogiale ja
ajaloole. Õpilased jaotati segagruppidesse, kellele anti kindlad
ülesanded. Tutvuti ümbrus- konna taludega, veekogudega, veepuhastus-
ja looduskaitsekeskustega. Järgmisel päeval tehti nähtust
kokkuvõte kas stendide või maketina. Saal oli huvitavat
materjali täis.
Seniks viimane, s.o. neljas Balti Nädal toimus Venemaal, St. Peterburgis
käesoleva aasta septembris. Kui kaks hakkajat Peterhofi muusikakooli
õpetajat 1995. a. Schleswigis Balti Nädala lipu endile üle
anda lasid ja seega järgmise kokkutuleku organiseerimise endi peale
võtsid, olime üsna üllatunud. Teadsime ju, millistes
majanduslikes raskustes Venemaa vaevleb. Ja ega neil kerge ei olnud. Veel
augusti alguses ei olnud kindel, kas kokkutulek toimub. Alles augusti
viimastel päevadel saime ametliku kutse. St. Peterburgi sõitsime
viieteistkümne õpilasega Eestist - 5 õpilast Kärdla
Keskkoolist ja 10 õpilast Pärnu kahest eelpoolnimetatud gümnaasiumist.
Kahjuks ei saanud Venemaa rohkem õpilasi vastu võtta. Ka
nende organiseeritud nädal kujunes ühekülgseks, kuna põhirõhk
oli asetatud oma kultuuri ja ajaloo tutvusta- misele. Looduskaitsega seotud
ettevõtmised jäid seekord tagasihoidlikeks. Tutvusime delegatsioonide
poolt kaasa toodud stendidega ja tegime kaasa Pushkini linna Katariina
lossi pargis ökoloogilise suunitlusega mängu. Vihmastele ilmadele
vaatamata ei virisenud ega kurtnud keegi. Viperusi võtsime huumoriga.
Pärnu tüdrukud olid väga laululembesed ja koos poolakatega,
kellega me bussi jagasime, tuli laul üsna kenasti välja. Hea
meeleolu puudumise üle ei saanud keegi kurta. Kokkutuleku lõpetamisel
ulatati lipp kahele Soome õpetajale, kes lubasid järgmise
Balti Nädala korraldada Nummela koolis Helsingi lähedal 1999.
aastal.
Eelmiste kokkutulekute organiseerijad on lisaks kohapealsetele kulutustele
võtnud enda kanda ka meie reisikulud. Venemaal sellist võimalust
ei olnud ja kuna viisa ja sõidukulud Peterburgi on üsna kallid,
siis oli vaja leida sponsoreid. Siinkohal tänan õpilaste nimel
Hiiu MV haridusosakonda ja Eesti Keskkonna- fondi Hiiumaa osafondi, tänu
kellele see reis teoks sai.
RITA SIIMPOEG
Kärdla KK õpetaja, Balti Nädala kontaktisik Eestis |