Inimene kuulub selliste bioloogiliste liikide hulka, kes muudavad tugevasti ja kiiresti ümbritsevat keskkonda. Kiired muutused põhjustavad vastuolusid inimese ja teda ümbritseva looduse vahel. Võib-olla peaksime sagedamini mõtisklema oma tegemiste üle: kuhu tahame jõuda, millise hinnaga oma eesmärgid saavutame?

Arvan, et elu väärtus läheb üha kallimaks, võõrandumine loodusest kasvab, suureneb linnastumine. Suund minna linna, suund suruda kokku, suruda kokku ka koolid. Kaotada väiksemad, rajada suured ... rajatu lõhkuda.

Praeguse seisukoha järgi on tulevik suurte koolide päralt. Mida suurem on aga kogukond, seda vähem läheb talle korda ümbritsev - see on tuntud tõde. Me tajume ohutunnet ja me püüame kasvatada ohutunnet, tehes seda läbi kõikide loodusõpetuse astmete: läbi tunnetuse, üksteisemõistmise ja, nii kummaline kui see ka ei ole, läbi ilu.

Loodusainete õpetaja roll on seega pisut eriline, sest eesmärgiks on, või vähemalt peaks olema, lisaks teadmiste andmisele ka käitumisnormide ja suhtumiste muutmine. Õpetajal on raske jõuda iga lapseni kolmekümne või neljakümne hulgas. Kui suur osa pakutust jõuab siis kohale? Sageli juhtub nii, et nõrgemad surutakse alla, neid veetakse kaasa. Tal pole ruumi ega aega, et iseendani jõuda.

Meie saare loodus on õrn ja tundlik, arvan, et tundlik on ka saare rahvas. Eelkõige lapsed. Pean hulluks naljaks jutte ja ennustusi koolivõrgu reorganiseerimise vajadusest. See tähendaks kokkuhoidu koolide ja klasside kokkusurumise arvel.

Loodusainete (loodusõpetus, bioloogia, geograafia) ainekavad on võrreldes vanade programmidega muutunud. Põhikooli algtaseme klassides õpitakse loodusõpetust, milles käsitletakse loodust integreeritult. Lapsed näevad siin loodust tervikuna. Suur tähtsus on ise tegemisel ja katsetamisel. Õpitakse oletust kontrollima ja järeldusi tegema. Uued ainekavad algastmes on I ja IV klassil. I klassil on kasutada ilus värviliste piltidega õpik-tööraamat. See peab olema igal lapsel. Sinna saab ta joonistada ja märkmeid teha, sealt õpib ta ka taimi ja loomi tundma.

Koos lapsega kasvab ka õpetus. VII klassi loodusõpetus on sissejuhatuseks VIII klassi keemiale ja füüsikale. Loodusainete põhjalikum diferentseerumine algab seitsmendas klassis. Nüüd lisandub loodus- õpetusele bioloogia ja geograafia. Õpitakse ja õpetatakse organismide mitmekesisust, evolutsiooni, mikrooganisme, inimese kui liigi eripära ja elukeskkonna kaitset. Eraldi ainetena botaanikat, zooloogiat ja anatoomiat enam uutes ainekavades ei ole.

Loodusõpetuse sügavam diferentseerumine jääb keskkooli klassidesse. Põhiteemadeks on organismide keemiline koostis, ainevahetus, pärilikkus, paljunemine, kasv, areng ja elu tekkimine. Läbivaks teemaks esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni on keskkonnaõpetus. Keskkonnaõpetust toetavad keskkonnaprojektid. Kõik meie põhikoolid on osalenud happevihmade ja samblike projektis. Eelmisest aastast käivitus projekt GLOBE.