saar
Ojakülas
Henrik Roosna
Mullastiku suhtes on harilik saar nõudlik. Kasvab hästi värsketel ja niisketel huumusrikastel muldadel. Juurestik on hästi arenenud ja sügavaleulatuv. Eluiga 150 - 300 aastat. Puit on kõrge väärtusega. Harilik saar on üsna levinud ka pargipuuna.
Minu jutt käib Suurest saarest ja selle ümber olevast maastikust. Suur saar on looduskaitse all ja ta asub Kõpus, endise Tornimäe metskonna lähedal. Poole meetri kõrguselt on ta ümbermõõt 7,5 meetrit, rinna kõrguselt aga 4,5 meetrit. Puu ise oli 28 meetri kõrgune. Ärasaetud oksal, mis hargneb kõige madalamalt, lugesin kokku 150 - 160 aastaringi, selle oksa läbimõõt oli 60 cm. Sellest võiks järeldada, et puu oli väga eakas, võibolla isegi 400 aastane, kuna tüve läbimõõt on umbes 1,5 meetrit. Puu ise oli suur ja võimas. Enne murdumist oli ta suvel päikesevarjuks ja sügisel sai olla tema all vihmavarjus. Suure saare põhilisteks lindudeks olid varesed, kes tegid oma pesad kõrgele, peaaegu puu latva.
Suure saare ümbrus on ilus, seal on väike oja, mille järgi Ojaküla on oma nime saanud. Saare ja oja vahel asub vana külakaev. See on küll vana ja sammaldunud aga sealt saab ikka veel puhast ja värsket vett. Kaev on ruudukujuline ja kivist. Arvatakse, et kaev on sama vana kui Suur saar, kuna selle põhjast on leitud väga vanad tammest kaevurakked. Suure saare juures on Ojaküla oja. Selles ojas kalu ei ole, kuna oja on madal ja kärestikune, 1- 2 meetri laiune ja umbes pool meetrit sügav, vahel ka natuke sügavam. Oja algab Vaessoost ja lõpeb meres, Mustana lahes. Oja umbkaudne pikkus on 6 km.
Kuid 1989. aastal 28. novembri öösel kella 10 ja 11 vahel murdus see puuhiiglane. Suur saar, mis oli sellel kohal seisnud juba sajandeid, murdus ka väärilise pauguga, oli tunne nagu maa vappuks. Sellel ööl oli väga tugev torm ja kodus oli elekter ära läinud. Seda ööd mäletan ma selgesti, olin siis seitsme aastane. Järgmisel hommikul kui me teda vaatama läksime, nägime, et känd oli seest tühi ja mäda. Puu murdus umbes 2,5 meetri kõrguselt, sellest kohast oli puu läbimõõt1,5 meetrit. Loodusinspektorid ega keegi teine polnud osanud arvata, et see puuhiiglane võib olla seest täiesti tühi, kuna enne murdumist polnud ta ilmutanud vähemaidki kuivamise märke.
Nii surigi Suur saar, aga tema tüvel on hakanud kasvama juba uued võsud ja loodame, et mõnest võsust kasvab samasugune puu nagu tema esivanem.
HENRIK ROOSNA
Lauka Põhikool, VIII klass
Lauka Põhikool, VIII klass
