Palusime aastavahetusel hiidlastelt vastust kolmele küsimusele, et leida oma tööle vastukaja ja ehk häid ettepanekuidki.

1. Milline oli Sinu 1997 aasta kõige suurem kordaminek?

2. Paljudel hiidlastel on igapäevatöös või kuidagi teisiti kokkupuutumist biosfääri kaitseala keskuse tegemistega. Kas Sinul on olnud sellest mingit tuge/kasu?

3. Mida niisugust saaks/võiks BKA püüda teha 1998. aastal, mille eest Sina teda kiidaksid?

1. Et olen püüdnud kõigis oma ettevõtmistes lähtuda mitte kellegi isiklikest, vaid valla ja kogu Hiiumaa huvidest, siis olen kohanud ka tugevat vastuseisu. Tähendab, minu hoiakust on aru saadud. See ongi suur kordaminek.

2. Meeldiv koostöö ja mõistmine looduskaitsealade määramisel.

3. Ristna on kujunemas väga külastatavaks paigaks. Majaka udusireeni hoonesse võiks luua biosfääri kaitseala tutvustamise keskuse.

1. Augustikuine uurimisreis Lõuna-Lapimaale võtmebiotoopide inventeerimiseks vanades metsades.

2. BKA raamatukogust olen saanud laenutada nii töö kui ka huvialade jaoks ajakirju ja raamatuid, mida Hiiu saarel mujal ei leidu. BKA eestvedamisel on ilmunud huvitavaid trükiseid (Kaitseala Teataja, Pirrujaagu sari, “Hiiumaa ja hiidlane”) – need on kahtlemata vajalikud igale siin elavale inimesele. 10.-12. sept. 1997 oli mul hea meel osaleda Kärdlas korraldatud rahvusvahelisel metsandus- seminaril “Social sustainability of forestry”.

3. Kiidaksin BKA- d, kui juba käesoleval aastal algaks maakonna koolide juurde looduse õpperadade tegemine.BKA-lt ootaks initsiatiivi ja abi vastavate trükiste koostamisel. Soovin BKA rahvale palju edu ja kordaminekuid!

Taavi Tuulik, bioloog

1. Ühte ja kõige suuremat kordaminekut 1997. aastast ei meenu. Vast on isegi meeldivam kui saab plusspoolele märkida mitmeid väiksemaid õnnestumisi. Varasuvel tegin kaasa väikesaarte ekspeditsiooni. Koos Kai Vahtraga täitsime haruldaste taimeliikide riikliku seire ülesandeid. Kaardile said kantud Hiiumaal kaitstavad taimeliigid. Õnnestus mitme Hiiumaal kasvava hariliku männi ja sanglepa unikaalse vormi paljundamine, sain esimesed poogitud istikud.

2. On olnud suhtlemist mõttekaaslastega, tööd ja leiba.

3. Ootan ja loodan koos teiste autoritega viienda “Pirrujaagu” – “Hiiumaa orhideed” ilmumist ning koostöö jätkumist.

Jüri Kuusemets, OÜ DAGOpen juhataja

1. Esiteks on mul sellest aastast pojapoeg, olen nüüd vanaisa. Teiseks sai firma 1997 aastal väga suure ja vastutusrikka töö - Hiiumaa muuseumi projekteerimise koos peatöövõtuga. On olnud mitmeid põnevaid töid ka mandril. Eriti on huvi pakkunud muinsuskaitseobjektidega seotud tööd. Selle kõige tulemusena firma arenes ja kasvas.

2. BKA keskuses töötab väga häid oma ala tundvaid spetsialiste. Minu ja firma planeerimisalases tegevuses pean tihti kasutama nende tuge ja teadmisi. Niisugune ühistöö on hädatarvilik.

3. BKA keskus on teinud väga suurt tööd kaitseala ja Hiiumaa olude - probleemide tutvustamisel laiale ilmale. Sealsed töötajad on saanud head kaasaegset koolitust. Kaitseala juhtkond aga unistab alailma suurtest projektidest ja nendega kaasnevatest rahadest, tahtmata sekkuda lihtsamatesse kohapealsetesse küsimustesse. Nüüd ootaks neilt igakülgset aktiivset kaasalöömist ka kohalike probleemide lahendamisel. Seda nii igapäevases rutiinses töös kui ka Hiiumaa ja selle ümbruse pikemaajaliste planeeringute ettevalmistamisel. Soovin BKA keskuse rahvale uusi kordaminekuid uuel aastal!

Ain Tähiste, ärimees

1. Käina lahe ravimuda kasutuselevõtu äriidee jõudis dokumentatsiooni vormistamiseni ja vajalike kooskõlastusteni.

2. Sain kasutada BKA keskuse infopanka - Käina lahe uurimismaterjale, kaarte ja kaitsekorralduskava ning oli ka konsultatsioone.

3. Mina kahtlen, kas meie kehvade olude kirumine ei ole mitte virisemine. See oleks just BKA keskuse ülesanne analüüsida, mis on hiidlase elukvaliteet ja näidata rahvale, et kirutud asjadest see omamoodi koos seisabki (eraldatus mandrist, palju puutumata loodust jne.). Tarvis oleks mitme- külgset terviklikku pilti, mis kaaluks nii ökoloogilisi, sotsiaalseid kui ka majanduslikke tegureid.

Hillar Eller, Kärdla Linna Volikogu esimees

1. Mida jaanuaris sai kavandatud, oli detsembriks rõhuvas enamuses täidetud.

2. Suhtlemine keskuse töötajatega on minu suhtumist loodushoidu muutnud. See ei ole pelgalt hiidlaste probleem vaid palju üldisem, näiteks ka teiste Läänemere saarte ja kogunisti globaal- probleem. Mida varem me seda teadvustame, seda varem jõuame oma looduspotentsiaaliga Euroopasse ja kaugemalegi.

3. Astuda resoluutselt välja demagoogide vastu, kes väidavad, et loodushoid segab ettevõtluse arengut. Mõistlikke kompromisse asjalike partnerite ja tõesti teha tahtjatega!

Eha Kivi, Pühalepa valla maanõunik

1. Valla keskkonnanõunike täienduskoolituse edukas lõpetamine Tallinnas.

2. Oma töös olen vajadusel alati nõu ja abi saanud ning soovin meeldiva koostöö jätkumist.

3. Kiidaksin, kui suudaksime koos valitsusele selgeks teha, et seadused peavad kaitsma kohalikku elu ja elanikku. Teine probleem on õiglane kompensatsioon kaitsealadele jäävate maade eest.

Urmas Selirand, Hiiumaa muuseumi direktor

1. Pika Maja restaureerimise algus.

2. Moraalne tugi ja samapidine mõtlemine ei ole küll otsene kasu, aga vahel üsna oluline tugi nii igapäevatöös kui koostöös muinsus- ja looduskaitsega.

3. Soovin võimatut, aga küll oleks tore kui suudaks Hiiumaa ja Eesti otsustajate teadvusesse kinnistada arusaamise Hiiumaast kui biosfääri kaitsealast ja meie kõigi heaolu sõltuvuse keskkonnast.

Agnes Kallit, ajakirjanik

1. Möödunud aasta oli minu jaoks üldse üks paremini korda läinud aasta. Mida just suurimaks õnnestumiseks pidada, ei julge praegu välja tuua.

2. Tuge annab teadmine, et kuskil on keegi, kes saart tallamise eest kaitsta aitab ja looduse kui väga olulise organismi tervise eest hoolt kannab.

3. Kiidan BKA keskust selle eest, mida ta siiani on teinud ja edaspidi teeb. Kui aga millestki konkreetsest rääkida, oleks tore looduspargi või millegi taolise loomine, kus loodus “lahti seletataks” ja millega tutvumine võiks olla huvipakkuv nii spetsialistile kui lihtsale loodusesõbrale.

Anu-Maie Jõgi, Pihla turismitalu

1. Saime oma rahadega valmis teise puhkemaja 12-14 inimesele (6 tuba). Asutasime Kõpus arendusseltsi “Valguskiir”. Osalesin “Baltic Window” tehtud tugevas reklaamikampaanias Soomes.

2. Kuna meie Pihla turismitalu on seadnud eesmärgiks arendada loodusturismi, siis oma igapäevatöös olengi toetunud biosfääri kaitseala keskusele algusest peale. Ka on nad minu arvates vähesed, kes ei ole reetnud oma ideaale.

3. Meie turismihooaeg on hetkel ajaliselt piiratud (3-4 suvekuud) ja ma leian, et turismialast tööd peaks siduma talvise käsitööga. Selleks püüab “Valguskiir” välja töötada Hiiumaa oma käsitöötoodet. See võiks olla kohalike meistrite valmistatud Hiiumaa looduslikust materjalist toode, mis kannab vanu käsitöötraditsioone. Maavalitsuse arendusosakonnaga oleme plaaninud sellise töö koordineerimiskeskuse asutamist. BKA keskus saab meid selles aidata ja ma olen üsna kindel, et ta seda ka teeb.

Vello Vann, ärimees, Käina valla volikogu majanduskomisjoni esimees

1. Pigem oli 1997 aasta mulle väikeste kordaminekute aasta.

2. BKA spetsialistid on Hiiumaa eluolu süsteemselt analüüsinud, seetõttu tasub alati tutvuda nende info ja arvamusega iga valdkonna kohta.

3. Et BKA-d ikka tõsiselt võetaks ja arvestataks.

Tiit Harjak, Kärdla linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja

1. Ei julge midagi väga suureks kordaminekuks või ebaõnnestumiseks pidada, igal asjal on mitu otsa. Tähtsamateks muutusteks oma tööga seonduvalt pean Kärdla linnas poliitiliste pingete vähenemist ja sadama planeeringu alustamist.

2. BKA keskuse tegevusega puutusin esimest korda kokku just lõppenud aastal. Oma töös olen saanud kasutada materjale sotsioloogilisest uurimusest “Hiiumaa ja hiidlane” ja mõndagi õpetlikku on andnud osalemine energiaprojektis.

3. Loodan BKA ja Kärdla linnavalitsuse koostöö süvenemisele.

Aili Küttim, projektijuht

1. Selleks oli Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse Lääne osakonna Hiiumaa rekreatsiooni ja loodushoiu projekt.

2. On olnud tuge ja kasu igapäevatöös, projekti koostamisel kui ka külaliikumise edendamisel.

3. Kõik, mis on kasuks hiidlastele, Hiiumaaale ja meid külastavatele inimestele, väärib kiitust. Soovin edu ja palju kordaminekuid uuel aastal!

Biosfääri kaitseala keskuse direktor Ruuben Post pidas 1997. aastast ülevaate andmist enneaegseks. Palusime siis temalgi vastata lühidalt samale kolmele küsimusele.

Kas peaks sobima, et unustan oma ameti ja heidan 1997 aastale pilgu läbi väga isikliku vaatenurga? Aga lõppude lõpuks, miks ka mitte - inimene on inimene ja me ei tohikski teda institutsiooni või ametiga segi ajada, nagu paraku tihtipeale kipub juhtuma.

1. Aasta jooksul tuli mitmed korrad peale tunne , et hakkan lõpuks aru saama, misasi see pikemaajalise tegevuse eesmärgipärane kavandamine (strateegiline planeerimine) tänapäevases moodsas käsitluses õieti on. Selle kallal olen pusinud vähemasti 1993. aastast peale kui Hiiumaa arengukontseptsiooniga algust tegime. Läinud aastal sain osaleda mitmel väga heal koolitusel, leidsin minu meelest selle ala maailma parima käsiraamatu ja oli ka endast andmise praktikat. Selle viimasega on nii, et esimestel kordadel klaarib ikka alles õpetajal endal ja ei tohi mitte pahaks panna, kui õpilased ainult kõrvu liigutavad. Õppeainena ja töövaldkonnana, ka kasutatavate meetodite poolest on inimesekeskne strateegiline planeerimine lähitulevikus üks ammendamatu varaait nende jaoks, kes endale ühiskonna teenri (loe: avaliku sektori arendaja) ameti on valinud. Teiselt poolt - see on ka kunst, sest tuleviku kavandamine saab alguse hingelisest “mõtte dominan- dist” või “üliülesandest”. See on see isand inimese enese sees, keda ta teenib ja kellest ta kuidagi üle ega ümber ei saa. Seda tegelast väljastpoolt programmeerida, nagu tehnilisi süsteeme juhitakse või nagu marksistlik mõtteviis terve ühiskonnaga käsukorras teha tahtis, on kahetsusväärne eksitus ja avantüür. Väga praktiline tarkus tänasel uut ühiskonda ehitaval Eestimaal.

2. Mida niisugune küsimus minu puhul peaks õieti tähendama? Aga kui sügavuti minna... On küll, kohe päris kindlasti on. Eespool juba viitasin kunstile, ja see on sedasi, et UNESCO programm “Inimene ja biosfäär” oma hariduslike, teaduslike ja kultuuriliste eesmärkidega nõuab meilt pidevat otsimist ja leidmist. See on looming ja risk selles eksida on suur. Teeotsad üles leida ja neist õige valida on lootust siis, kui su ümber on ja püsib vaimutööd toetav õhkkond. Selle harvaesineva õnnistuse on kolleegid mulle kinkinud täie mõõduga. Kummaline küll, aga kui enese ja läinud aastate üle hästi järele mõtelda, siis ilma Biosfääri kaitseala keskuse ja siin valitseva mõtteviisita tänast mind vist polekski olemas.

3. Pariisis ja Tallinnas juba saame enam-vähem hakkama. Nüüd peaks midagi niisugust tegema, mille eest hiidlased meid kiita võiksid. Aga selle hiidlase kiitusega on sedasi, et mõnigi mees siin saare peal pole ilmaski kiidusõnu suhu võtnud ja teisel jälle pole need kunagi kõrvadeni ulatunud. Niimoodi on meie karmi elu keskel, et sõnadega pole kombeks liialdada. Aga kui me Tallinnast esimesed rahad looduskaitsemaade hooldamise eest kohale tariksime ja maaomanikud tehtud töö eest midagi taskusse ja teised jälle tüki silmailu kätte saaksid või kui meie kalavarude kaitsmise jutud kalamehed üksmeelsele otsusele viiksid, millel lõpuks tegu taga saab olema, siis ma arvan, et kiidetakse ka. Umbes sedamoodi, et “nee seal biusvääris siiskid teevad teinekord mõne üsna mõistliku asja”. Eks eespool küsitletute vastusedki mõtleme üle ja püüame soovidele võimalusi vastu otsida.

Fotod: Pildikoda, vastajate erakogud.