Kui 1993. aastal kaluriühistut moodustasime, planeerisime aastas püüda kakskümmend tonni suursoomkala, paarsada tonni räime ja tuulehaugi. Panime oma tööosakud paatide, püüniste ja kaide ostmiseks kokku, kuid iga aastaga jäävad kalasaagid väiksemaks ning majanduslik tulu lausa puudub.

Möödunud aastal jätkus kilu traalidele priskelt aga Hiiumaa rannakaluri jaoks on sügisene siiapüük möödunud mälestus. Silmade ees seisab seitsme aasta tagune pilt sellest, kui Hellamaa lahes oli ühes mõrras korraga kolmesaja siia ümber. Nüüd olen kutselise kalurina kolm viimast aastat käinud “DAGOfiskist” jõuludeks heeringat ostmas.

Viis aastat tagasi püüdsime Suursadamas püügihooajal välja 15 tonni ahvenat ja umbes pool tonni haugi. Nüüd saime aga ainult umbes tonni jagu ahvenat ja sügisepoole mõnikümmend haugi, mis pealegi olid hüljeste või kormoranide poolt lõhki kistud. Samuti olid paarikümnest mõrda sattunud lõhelasest terved ehk kolmandik, ülejäänud ilma kehata, omavahel naerdes “pead ja sabad, hea süldimaterjal”.

Kalasaagid vähenevad

Ahvena, haugi ja säina püük hakkas väga järsult vähenema 1992. aastast alates. Räimepüük on vähenenud pidevalt sellest ajast kui lõpetati halllhülge küttimine Kakri lahes. Räimepüügiaastad ei ole Hiiumaa randades võrdselt edukad, palju sõltub ilmastikust, talvisest püsijääst, kevadisest tuulesuunast ja veetemperatuurist, hoovustest ning muidugi hallhülge arvukusest. 1997. aasta kevadpüügil olid küll Kirde-Hiiumaa jaoks soodsad tuuled, aga räime Kakri lahest ei saanud.

Enam ei ole püügilimiite

Ahven sai euroturu avanedes üheks nõutavamaks ja püüdjale tuluandvaks töönduslikuks kalaks koha järel. 1992 - 93 suurenes püüdjate arv 10 - 15 korda, st. eelmiste aastate 35 - 40 kutselisele kalurile lisandus veel nelisada, kellest enamus kasutas samuti kutselisi kalapüügivahendeid (nakkevõrke ja üksikud ka mõrdu). Suuresti muutus püügitaktika.

Kasutades ära võrgupüügi manööverduseeliseid mõrrapüügi ees, hakati intensiivselt kasutama kogu püügimere pinda, jättes ahvena ja haugi kudemisvõimalused tunduvalt kehvemaks kui eelnevatel aastatel. Hiiu Kaluri brigaadid püüdsid kevadel mõrdadega ainult suursoomkala, võrke kasutati sügisesel siiap&