Arvamusi,
ettepanekuid |
Maavalitsuse keskkonnaosakonna
juhataja MAIE JEESER: Hiiumaale on vaja ühtset jäätmekava
nagu ma neid Soomes olen toimimas näinud. Esmased on korralik prügimägi
ja vedude otstarbekas korraldamine. Ei saa ju niimoodi, et näiteks
Kõpust tellitakse ühe konteineri tühjendamine ja auto sõidab
ainult selle peale välja, paari päeva pärast läheb järgmisele
konteinerile järele. Siin peab asja niimoodi sättima, et vedu
oleks korraldatud kõigi, ka tellija jaoks majanduslikult kõige
otstarbekamalt. Ka meil on aeg nii kaugel, et jäätmete esmane
sorteerimine tuleks kodus ära teha: eraldi saab ära anda klaasi,
paberit, ohtlikke jäätmeid.
Mis puudutab heitveepuhasteid, siis Kärdlas, Käinas ja Viskoosas
on need järje peal, aga järge ootab Emmaste ja hulk paarikümneaastasi
amortiseerumas väikepuhasteid. Me ei tohi hetkekski unustada, et Hiiumaa
geoloogilise eripära tõttu satub pinnasereostus sageli otse
põhjavette. Loomulikult on otstarbekas mõelda neis piirkondades,
kus see võimalik, ka looduslähedaste ja väiksema energiakuluga
puhastusmeetodite peale (biotiigid, filter- ja imbväljakud).
Tiit Harjak Kärdla linnavalitsusest, Üllar Padari Käina vallavalitsusest
ja Marianne Sädeme keskkonnalaborist olid kaasas Gotlandi õppereisil.
Neilt küsisime, kas midagi niisugust silma hakkas, mida Hiiumaal peaks
otsekohe järele püüdma teha.
ÜLLAR PADARI: Läbimõeldud ja korras prügimajandus.
Ja muidugi jäätmete sorteerimine. Kui majade juures on meil prügikogumise
platsid lihtsalt koledad, siis prügimägesid ei saa mitte võrreldagi.
Tsivilisatsioon ja hullem veel kui koopa-aeg siin ülemere üsna
kõrvuti.
TIIT HARJAK: Väiksemate asulate heitvete puhastamine looduslikes
biotiikides on majanduslikult silmanähtavalt kasulik. Puhastusjaamadega
võrreldes on juba investeeringud hulga väiksemad ja ekspluatatsioonikulud
hoopis tühised. See tehnoloogia väärib kindlasti ülevõtmist
- 10 ruutmeetrit tiigipinda elaniku kohta pole teab kui suur. Üks hektar,
100x100 meetrit kannaks tuhande inimese jao välja, nagu Rønnes
oli. Gatukontoret kui tervet saart haarav ja pooleldi isemajandav kommunaalmajanduse
kombinaat, kus arendus, projekteerimine ja ekspluatatsioon üheskoos
käivad, väärib ka tähelepanu. Aga ma kardan, et meil
ei ole veel sellise ettevalmistuse ja kvaliteediga kaadrit, ei juhte, insenere
ega töömehi, kes nii efektiivselt suudaks töötada. Võib-olla
peame esialgu siiski valdkonniti erafirmade peale minema, kus otsene rahaline
kasu töötama stimuleerib. Eri valdkondade kooskõlale see
jälle kasuks ei tule. On üks tõsise järelemõtlemise
koht.
MARIANNE SÄDEME: Tähelepanu köitis heitvee puhastamine
biotiikides ja selliselt puhastatud vee head parameetrid. Biotiikide süsteemi
probleemseks kohaks on karmid talved (siis vett lihtsalt kogutakse) ning
põhjavee kaitstus (tiigid peavad asuma looduslikul savikihil või
olema küllaldase savikihiga vooderdatud).
Gotlandil on veepuhastid, nii tiigid kui ka suuremad aktiivmudaga seadmed,
väljaõppinud spetsialistide kontrolli all, kes tunnevad protsesside
peensusi ja oskavad neid välja häälestada. Ka majanduslikud
arvestused käivad asja juurde. Meil Hiiumaal saame veepuhastuse maksumust
vähendada, kui teadmistele rohkem tähelepanu pöörame.
Prügimajanduses köitis tähelepanu, kuidas elanikkond ja ettevõtted
on eelsorteerimisest majanduslikult huvituma pandud. Samuti jäi meelde
väga lihtne ja odav meetod põhjavee rauast puhastamiseks loodusliku
liivafiltri abil. Vee rauasisaldus on Hiiumaalgi suur ja võiks mõelda,
kas see meetod ehk meilegi sobiks. |