Arvamusi,
ettepanekuid
Maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja MAIE JEESER: Hiiumaale on vaja ühtset jäätmekava nagu ma neid Soomes olen toimimas näinud. Esmased on korralik prügimägi ja vedude otstarbekas korraldamine. Ei saa ju niimoodi, et näiteks Kõpust tellitakse ühe konteineri tühjendamine ja auto sõidab ainult selle peale välja, paari päeva pärast läheb järgmisele konteinerile järele. Siin peab asja niimoodi sättima, et vedu oleks korraldatud kõigi, ka tellija jaoks majanduslikult kõige otstarbekamalt. Ka meil on aeg nii kaugel, et jäätmete esmane sorteerimine tuleks kodus ära teha: eraldi saab ära anda klaasi, paberit, ohtlikke jäätmeid.

Mis puudutab heitveepuhasteid, siis Kärdlas, Käinas ja Viskoosas on need järje peal, aga järge ootab Emmaste ja hulk paarikümneaastasi amortiseerumas väikepuhasteid. Me ei tohi hetkekski unustada, et Hiiumaa geoloogilise eripära tõttu satub pinnasereostus sageli otse põhjavette. Loomulikult on otstarbekas mõelda neis piirkondades, kus see võimalik, ka looduslähedaste ja väiksema energiakuluga puhastusmeetodite peale (biotiigid, filter- ja imbväljakud).

Tiit Harjak Kärdla linnavalitsusest, Üllar Padari Käina vallavalitsusest ja Marianne Sädeme keskkonnalaborist olid kaasas Gotlandi õppereisil. Neilt küsisime, kas midagi niisugust silma hakkas, mida Hiiumaal peaks otsekohe järele püüdma teha.


ÜLLAR PADARI: Läbimõeldud ja korras prügimajandus. Ja muidugi jäätmete sorteerimine. Kui majade juures on meil prügikogumise platsid lihtsalt koledad, siis prügimägesid ei saa mitte võrreldagi. Tsivilisatsioon ja hullem veel kui koopa-aeg siin ülemere üsna kõrvuti.


TIIT HARJAK: Väiksemate asulate heitvete puhastamine looduslikes biotiikides on majanduslikult silmanähtavalt kasulik. Puhastusjaamadega võrreldes on juba investeeringud hulga väiksemad ja ekspluatatsioonikulud hoopis tühised. See tehnoloogia väärib kindlasti ülevõtmist - 10 ruutmeetrit tiigipinda elaniku kohta pole teab kui suur. Üks hektar, 100x100 meetrit kannaks tuhande inimese jao välja, nagu Rønnes oli. Gatukontoret kui tervet saart haarav ja pooleldi isemajandav kommunaalmajanduse kombinaat, kus arendus, projekteerimine ja ekspluatatsioon üheskoos käivad, väärib ka tähelepanu. Aga ma kardan, et meil ei ole veel sellise ettevalmistuse ja kvaliteediga kaadrit, ei juhte, insenere ega töömehi, kes nii efektiivselt suudaks töötada. Võib-olla peame esialgu siiski valdkonniti erafirmade peale minema, kus otsene rahaline kasu töötama stimuleerib. Eri valdkondade kooskõlale see jälle kasuks ei tule. On üks tõsise järelemõtlemise koht.


MARIANNE SÄDEME: Tähelepanu köitis heitvee puhastamine biotiikides ja selliselt puhastatud vee head parameetrid. Biotiikide süsteemi probleemseks kohaks on karmid talved (siis vett lihtsalt kogutakse) ning põhjavee kaitstus (tiigid peavad asuma looduslikul savikihil või olema küllaldase savikihiga vooderdatud).

Gotlandil on veepuhastid, nii tiigid kui ka suuremad aktiivmudaga seadmed, väljaõppinud spetsialistide kontrolli all, kes tunnevad protsesside peensusi ja oskavad neid välja häälestada. Ka majanduslikud arvestused käivad asja juurde. Meil Hiiumaal saame veepuhastuse maksumust vähendada, kui teadmistele rohkem tähelepanu pöörame.
Prügimajanduses köitis tähelepanu, kuidas elanikkond ja ettevõtted on eelsorteerimisest majanduslikult huvituma pandud. Samuti jäi meelde väga lihtne ja odav meetod põhjavee rauast puhastamiseks loodusliku liivafiltri abil. Vee rauasisaldus on Hiiumaalgi suur ja võiks mõelda, kas see meetod ehk meilegi sobiks.
Esilehele