• saare piiratud põhjaveevarud on suhteliselt nõrgalt kaitstud;
• juba praegu ei vasta paljude salvkaevude ja mitme puurkaevu vesi kõikidele joogiveele esitatavatele normidele;
• saarel puudub kanalisatsioon ja töökorras puhastusseadmed;
• saarel on mitmeid juba saastavaid ja potentsiaalseid reostusallikaid (sõnniku, väetiste ja mürkkemikaalide hoidlad).

Kui tulevikku vaadates näha turismi ja väikeettevõtluse arengut, mis kindlasti reostuskoormust suurendab, siis on viimane aeg asuda põhjavee kaitseks meetmeid rakendama. Nii valmiski 1995. aastal projektitaotlus, kus oli 3 eesmärki:

• Hullosse reovee bioloogilise puhasti ja 1,1 km kanalisatsioonitrassi rajamine, seadme hooldajate väljakoolitamine;
• reovee kogumiskaevude ja väikesemahuliste reovee imbväljakute rajamine;
• joogivee kvaliteedi hindamine ja olulisemate punktreostusallikate likvideerimine.

1995. a. võeti ettepanek Euroopa Liidu abiprogrammi PHARE CBC poolt vastu kui Vormsi saare heitveepuhastuse ja põhjavee kaitse kompleksne projekt. Selle kogumaksumuseks on 5,25 miljonit krooni, millest Eesti poole kaasfinantseerimine on 0,75 miljonit. Eesti poole finantseerida jäi eelprojekteerimine. Alustades vedas projekti Biosfääri kaitseala Läänemaa keskus. 1996. a. novembris võttis projekti üle Vormsi vallavalitsus ja kohalikuks projektijuhiks sai Teet Vainola, 1997. a. veebruarist Mall Vainola.

PHARE Eesti poole programmi juhi L. Talli sõnul on Eesti oma kohustuse PHARE ees täitnud. Vallaga sõlmitud lepingu järgi tegi AS Monoliit lähteülesandele vastava eelprojekti, mis valmis 1997.a. aprillis. Vallale esitati projekteerimistööde ajal mitmeid erinevaid variante, mis ühiselt üle vaadati. Projektis on pakutud rida uudseid lahendusi.

Euroopa Liidu poolt on konkursi korras peatöövõtjaks valitud kontsortsium CarlPro, keda esindab Rootsi firma Sveco. Nemad ehitavad puhastusseadme valmis ja annavad vallale üle. Projekti teostamiseks kasutab Sveco Eesti Projekti konsultante. Eelmise aasta novembris esitas Sveco Regionaalarengu ametis toimunud koosolekul kaks omapoolset puhastusseadme varianti. Arutelus jäi peale Rootsis kasutatav meetod “Open Sand Infiltration in Constructed Filters”. Ekspertide arvamus on, et antud lahenduse puhul on veel mitmeid tehnilisi üksikasju, mis täpsustamist vajavad. Lõpliku otsuse tegemiseks jääb viimane sõna öelda abi saajal Vormsi vallal, PHARE ainult kinnitab valla otsuse.

Eesmärgiks jääb, et Vormsi kaevudes säiliks puhas vesi.