Projektide kirjutamine ei ole väga raske, kui kord oled selle tehnika selgeks saanud ja omad vajalikke teadmisi. Ja väga kerge on öelda jah väljastpoolt pakutavale projektile. Rahvusvaheliste projektide edukas juhtimine on aga siiski palju keerulisem. Sarnaselt paljudele Euroopa regioonidele on Hiiumaa ressursid väga piiratud. Oma kogemustele tuginedes olen veendunud, et alustada tuleks vaid nende projektidega, mis ühtivad piirkonna üldise arengustrateegiaga. Gotland on sellist seisukohta järginud juba mõnda aega.

Enne uute projektide alustamist või algatamist tuleks esitada vähemalt neli olulist küsimust:

1. Kuidas aitab nimetatud projekt kaasa Hiiumaa arengule?
2. Kes saavad sellest projektist kasu?
3. Kas meil on piisavalt oskusteavet ja ressursse (inimesed, aeg, raha), et olla aktiivne projektipartner?
4. Kas on selge, kuidas me saame projekti tulemusi pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks kasutada?

Rahvusvahelises projektis töötatakse partneritega teistest maadest. Partnerid eraldavad projekti jaoks vajalikud ressursid ja eeldavad, et projekti alustamise korral tegutsetakse vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Euroopa Liidu projektidega töötamisel tuleb silmas pidada, et vastutuse aste on väga kõrge, kuna kõik partnerid sõltuvad projekti kõige nõrgemast lülist (partnerist). Tuleb meeles pidada, et projektid võtavad peaaegu alati eeldatust kauem aega. Euroopa Liidu projektide juhtimine nõuab palju tööd ja isegi väga kogenud projektijuht saab vaevalt hakkama rohkem kui kahe või kolme projekti samaaegse juhtimisega. Kuna projekte ei finantseerita ega teostata isiklikest saavutustest või meeldimistest lähtuvalt, vaid kogu Hiiumaa hüvanguks, on parem teha vähem projekte väga hästi kui palju projekte halvasti.

Tähtis aspekt on informeerimine. Need, kes tegelevad projektidega, saavad rohkesti informatsiooni ja teadmisi. Hiiumaal on palju väärtuslikke ja hästi toimivaid kontakte nii Eestis kui väljaspool. Et neid kontakte kõigi Hiiumaa elanike hüvanguks maksimaalselt ära kasutada, on väga tähtis informatsiooni ja teadmisi levitada, teha nad laialdaselt kättesaadavaks. Olen arva- musel, et tõhusama informatsiooni jagamisega on Hiiumaal võimalik saavutada senisest suuremat nn. sünergilist efekti, kus koostöö tulemused osutuvad kaugelt kaalukamaks, kui üksikute tegijate võimeid kokku arvates oleks võinud loota. Tuleb üle saada inimlikust kalduvusest vaadata kontakte ja informatsiooni kui isiklikku omandit, mitte kui ühist vara, mida nad tegelikult ju on. Rahvusvaheliste projektide algatamine ja läbiviimine, mille taga on ühiskonna (maksumaksja) raha, tähendab kohustust jagada informatsiooni ja teadmisi kõigile asjassepuutuvaile inimestele ja organisatsioonidele. Selline suhtumine vähendab raha ja ressursside väärkasutuse riski või koordineerimise puudulikkusest tingitud paralleelsete projektide läbiviimist. Ja loomulikult aitab avatud suhtumine kõigil hiidlastel hõlpsamini aru saada, miks mitmesugused projektid on tähtsad ja kuidas need projektid aitavad kaasa heaolu loomisele meie toredal saarel.