Gotlandil on tulemusrikas olnud agendatöö. Püütakse haarata saartevahelisse koostöössse võimalikult laia ringi kolleege, mis tunnustavat tähelepanu leidis ja teistelgi järele teha soovitati. Saartevahelise koostöö eestvedajateks ollakse säästva turismi ning looduslike reoveepuhastite teemaga. Turismialase koostöö projekt on viimistlemisel ja esitatakse lähiajal B7 sekretariaadile rahastamiseks.

Öland valmistab ette pikemat keskkonnaalast tegevuskava. Alustatud on põhjavee seire ja puhastatud vete põldude niisutamiseks kasutamise projektidega. Koostöö raames koordineerib Öland (Gotlandi aktiivsel toel) aktsioone laevadelt lähtuva õlireostuse vastu. Lõpetamisel on aruanne õlireostuse juhtumitest kõigil seitsmel saarel ja kavas koostöö Rootsi laevaomanike ühendusega, edaspidi laiendatakse ühistööd laevaomanikega ka teistesse riikidesse.

Ahvenamaa põhitähelepanu on jätkuvalt kalakasvandustest lähtuval reostusel. Arendatakse uudset tahkete jäätmete töötlemise tehnoloogiat (Batchwise Aerobic Thermophile Sludge Treatment), mis hajaasustusega piirkondades on sobiv ka majapidamiste kaupa kasutamiseks. Kõik saared on avaldanud huvi vastava oskusteabe järele ja plaanis on ühine seminar.

Bornholm on värskelt vastu võtnud keskkonnategevuste koondplaani aastani 2008. Ettevalmistamisel on säästva talumajanduse demonstratsioonprojekt. Saartevahelises koostöös on Bornholm algatanud projekti lihtsate ja odavate keskkonnaseisundi indikaatorite väljatöötamiseks (jõgede seisundi hindamine bioloogilise seire kaudu, vetikate kui bioindikaatorite kasutamine, suplusrandade veekvaliteedi testid jmt).

Rügen taastab märgalasid ja jõgesid ning korraldab ümber prügimajandust. Suletakse seniseid prügimägesid ja kavandatakse jäätmete sorteerimist korduvkasutuseks. Kõigilt omavalitsustelt nõutakse kavasid ja plaane tuulegeneraatorite püstitamise puhuks. Rügeni ja Bornholmi initsiatiivil ja eestvedamisel arendatakse põhjavete kaitse temaatikat, koostamisel on saarte selle valdkonna ühine projektitaotlus.

Saaremaa ehitab jätkuvalt uusi veepuhastusseadmeid ja on algatanud ohtlike jäätmete käitlemise ühisprojekti koostöös Läti ja Soomega. Koos Hiiumaaga tutvutakse Gotlandi jäätme- käitluse ja looduslike veepuhastite alase oskusteabega. Seoses suureneva survega rannaaladele on Saaremaa tõstatanud ühistöö vajaduse olukorrale vastavate planeerimispõhimõtete ja -meetodite väljatöötamiseks.

Hiiumaa käivitas Eestimaa esimese kaasaegse tuulegeneraatori. Koos Saaremaa ja Vormsiga alustati Biosfääri kaitseala riikliku sihtprogrammi ettevalmistamist. Saartevahelises koostöös on Hiiumaa ülesandeks kureerida loodusliku mitmekesisuse kaitse ja kasutuse temaatikat. Lähiaegadel selguvad iga saare esindajad selle ala asjatundjate alltöögruppi ning veel sel aastal loodetakse alustada ühise inventeerimis- ja seiremetoodika väljatöötamist.

Oktoobrikuust on töögrupil oma elektrooniline kirjaring (list), mille rakendasid hiidlased Hineti serveri baasil. Nüüd võeti kohustuseks ka kodulehekülg Internetti üles seada ja selle taha töögrupi avalik andmebaas kujundada. Infotehnoloogilisi arendusi veab Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus, kellel omakorda toeks koostöö Hinetiga ja aktsiaseltsiga Doora.

Üheskoos käivitatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu vastava fondi toel spetsialistide stazheerimine Otsustati pakkuda Hannoveri maailmanäitusele EXPO 2000 saarte säästvat arenda- mist kajastav ühisväljapanek. Järgmine, neljas töökoosolek otsustati korraldada maikuus Ölandil ja viies oktoobris Saaremaal. Kõigile meeldis tore õhtu Soera talumuuseumis, aitäh pererahvale ja pillimehele.