Käina
vallal on seni kolm heitvete puhastusseadet. Päris “puhastusjaamaks”
saab nimetada ainult Käina aleviku oma, kus heitvee kogused on sadades
kantmeetrites päevas ja mis tehnoloogia vastab tänapäevastele
nõuetele.
Männamaal ja
Kassaris oli probleeme nii tehnoloogilise, kui ka majandusliku küljega.
Nende tavakohaste puhastite võimsus on tänases olukorras liiga
suur (Männamaal 50 m3 ja Kassaris 25 m3 heitvett ööpäevas),
ja sellisel moel raiskavad pumbad elektrit. Ka puhastatud vee kvaliteet
ei seisnud normis ja tuli maksta saastekahju hüvitist. Tagatipuks
läksid rivist välja kallid õhupuhurid, millega puhastusprotsess
hapniku sundlisamisega aktiivne hoitakse. Meie biopuhastitel on veel ka
see viga, et kanalisatsiooni viletsa ehituskvaliteedi tõttu kipub
tükati tulvav sadevesi aktiivmuda seadmest välja kandma. Siis
hakka jälle puhasti käivitamisega otsast peale.
Minu jaoks algas koostöö
Gotlandiga 1996. a. septembris, kui koos Saaremaa esindajaga sealse heitvete
loodusliku puhastamise tehnoloogiaga ja biotiikidega esimest korda tutvumas
käisin. Nad kasutavad neid juba paar aastakümmet, lisavad täiustusi
ja ehitavad neid oma asulatesse pidevalt juurde. Sama aasta detsembris
Hiiumaad külastanud Gotlandi spetsialistid soovitasid meie jaoks
uut viisi Männamaal ja Kassaris proovida. Saime neilt ka vajaliku
oskusteabe. Omapoolset tuge ja julgustust andis maavalitsuse keskkonnaosakond.
Möödunud
suvel ehitasimegi Männamaa kaks olemasolevat biotiiki ümber.
Et heitvesi loodusliku puhastumise protsessis pikemalt kohal püsiks
ja reoained settiks, ehitas AS Kemehh 45x45 m suuruse tiigi põhja
kaks 1,5 m kõrgust betoonblokkidega toestatud valli. Eelnevalt
puhastati tiigi põhi. Reovee sissevool ehitati pumbajaamast otse
biotiiki. Samas tehti ka uus väljavool koos kontrollkaevuga.
Tasub tähelepanu
pöörata majanduslikule küljele. Meie tööde kogumaksumus
oli 41 000 krooni. Võtame võrdluseks, et ainuüksi üks
uus õhupuhur oleks maksnud 24 000 krooni ja tema käigushoidmine
kulutaks elektrit ühes kuus üle poole tuhande krooni eest. Muud
ekspluatatsioonikulud peale selle ja ega head puhastuse kvaliteeti poleks
meie väikese heitveekoguse juures niikuinii saanud.
Männamaa biotiikide
rekonstrueerimise tulemusi saame täpsemalt analüüsida tuleval
sügisel. Praeguste andmete põhjal olen üsna kindel, et
töö läks korda. Nüüd jätkame Kassaris, kus
siiski pisut erinev olukord ja tarvis natuke juurde mõtelda. Ka
seal on eeltöö tehtud.
Väikepuhasteid
meile välisrahaga vaevalt tegema tullakse. Gotlandi eeskuju kasutades
saame odavalt läbi ajada ja olla siiski kindlad, et meie elukeskkond
säilub puhtana.
ANNE MIINA
Käina Vallavalitsus
|