kooskonnad
Ruuben Post
Albert Einstein Maailmas hakkab selgeks saama, et ei ökoloogilisi ega ka sotsialseid probleeme ei saa lõpuni lahendada sõjaväelaslike või ka enamusdemokraatia sunnistrateegiate ja meetoditega. Käsu- korrale lootmine ainult suurendab konfliktide hulka. Ja mis see maksma läheb! On's ikka mõtet matta nii ilmatut hulka vahendeid seadusesunni masinavärgi jätkuvale täiustamisele või riigialamate ajupesule avalike suhete üha rafineeritumaid meetodeid kasutades? Kaheksa- kümnendatel see küsimus teravalt kerkis ja üheksakümnendatel ongi üht-teist ka praktika piirile jõudnud. Community Based Policing, Participatory Planning ja Collaborative Management (ettevaatust eesti keelde ümberpanemisega!) tunduvad olema need mõisted, mille tagant tasub uut mõtteviisi otsida.Vastandina käsukorra poliitikale (top-down) võiks siin rääkida rahvavoli (kodanikuvoli, juurevoli) poliitikast (bottom-up). Seda vastandumist on näitlikult iseloomustatud juuresoleval skeemil.Tõsiseid probleeme, millega me täna silmitsi seisame, ei saa lahendada sellesama mõtteviisiga, mis need probleemid põhjustas.
Stakeholder - asjaline Probleem on käibesõna ja tähendab kahte asja. Ühelt poolt märgib ta olukorda, kus tunnistame midagi halvasti olevat ja tahame asjade seisu paremaks muuta. Teiselt poolt märgime sõnaga probleem tulevikku planeeritavat muutust. Uus keskkonda ja arengut/arendamist siduv paradigma pakub lähtekohana soovituse, et probleemide (nii esimeses kui teises tähenduses) lahendamisele tuleb kaasata kõik, keda see vähegi puudutab. Niimoodi tuuakse mõtteruumi kokku kogu olemas- olev ja oluline informatsioon, suudetakse jääda kriitiliseks kitsaste erialade ekspertide ühekülgsete soovituste suhtes ja mis kindlasti kõige olulisem - huvide põrkumised (konfliktid) lahendatakse avalikult ja ratsionaalselt. Uus lähenemine tunnistab konflikti kui loomulikku ja teinekord kui positiivsetki nähtust. Ja pakub meetodeid, kuidas vältida vastalisi, kes teha tahtjatele avalikult vastu töötavad või varjatult kaikaid kodaratesse loobivad. Suuremate programmide ja projektide korral on see väga oluline, annab võitu ajas ja väldib teinekord miljonilisi majanduslikke kahjusid, tegijate närvide säästmisest rääkimata. Kuidas siis need asjast huvitatud, keda inglise keeles stakeholders kutsutakse, üles leida?
Asjalisteks nimetame mingi piirkonna, probleemi või tegevuse (programmi, projekti ) vastu oluliselt ja/või spetsiifiliselt huvi tundvaid institutsioone, ühiskonna gruppe ja üksikisikuid. Niisugune huvi võib lähtuda institutsionaalsest mandaadist, geograafiisest lähedusest, ajaloolisest seotusest, elatusvahenditest, majanduslikest sissetulekutest, äriplaanidest ja paljudest muudest võimalusi ja muresid loovatest asjaoludest. Üldjoontes:
- asjalised enamasti teadvustavad oma huvi antud piirkonna või tegevuse vastu, ehkki ei pruugi olla kompetentsed kogu probleemi haarama;
- asjalistel on tavaliselt olemas kohalikke eriteadmisi ja oskusi, mida eksperdid ei pruugi omada (näiteks kaluritel kalade kudemisrännetest sõltuvalt ilmastikust, jahimeestel uluki- varude muutumisest, ettevõtjatel kohalike elanike sotsiaalsest seisundist ja hoiakutest jne);
- asjalistel on suhtelisi eeliseid probleemküsimuste analüüsimiseks ja lahendamiseks (geograafiline lähedus, mitteformaalsed suhtlemiskanalid, informeeritus, mandaat jne);
- asjalised on tavaliselt meeleldi valmis investeerima spetsiifilisi ressursse (aega, raha, poliitilist mõjuvõimu jne).
- Tööta asjalistega, vajadusel koolitust abiks võttes, kuni saavutad üksmeele (konsensuse) probleemide hindamisel ja eesmärkide seadmisel. Ilma selleta on mõttetu edasi minna.
- Siis tööta asjalistega, vajadusel ikka koolitust abiks võttes, ja saavuta üksmeel (konsensus) eesmärkide saavutamise meetodeid ja viise valides.
- Kui nüüd alustad
kavandatu elluviimist, sea endale eriülesanne, mis hetkekski ei tohi
ununeda, ja tee kõik mis võimalik, et tekkinud asjaliste liit koos püsiks.
Muidugi on täna palju neid, kes niisuguse lähenemise idealismiks kuulutavad ja endistviisi eelistaksid asjad käsukorras, seadusi kirjutades ja neid ühiskonnale peale surudes, paika panna. Aga kas just see pole idealism, kui me hästi järele mõtleme, mida me tegelikult tahame:
- tahame, et Hiiumaa põhjaveed jääks puhtaks;
- tahame, et rannameres jaguks kala;
- tahame, et metsad kasvaks ilusad ja oleks rikkad marjadest ja jahiloomadest, ja et täna metsa eest hoolt kandes sellest ikka lastelastele tulu tõuseks;
- tahame, et jõed oleks veerikkad ja vähivarud taastuksid;
- tahame, et meie rannad jääks avatuks kõigile hiidlastele;
- tahame, et meie maastikupilt oleks tundeid õhutav ja seda ei rikuks hoolimatu mõte ja käsi ega inetud rajatised;
- tahame, et ülemäärane turism meie maad ja meid endid ära ei tallaks;
- tahame, et meie kultuuripärand jääks meiega ka meie eneste muutudes;
- tahame, et meie kodud oleks kaunid ja majapidamised korraldatud, ja kogu kodusaar samamoodi;
- tahame, et üheski avalikus paigas ei riivaks meid korratus ja korrarikkujad;
- tahame ... mida kõike veel ...
- Louis C. B. Hutten Mansfeld, L. C. B. (1995). Workbook on Implementation of Environ- mental Polices: Plans, Programs, Projects, Ideas. Implementation knowledge-transfer project IKT, IMPLECO, The Netherlands. 300 pages.
- Borrini-Feyerabend, G. (1996) Collaborative Management of Protected Areas: Tailoring the Approach to the Context. Issues in Social Policy, IUCN, Gland (Switzerland). 67 pages. ·
- Costanza, R. (1995). Ecological and Economic System Health and Social Decision Making. In: NATO ASI Series, Series I Vol 28 Evaluating and Monitoring the Health of Large-Scale Ecosystems. Edited by D. J. Rapport, C. L. Gaudet, and P. Calow. Springler-Verlag Berlin, Heidelberg, New-York. Pages 103 - 126.
- üksikisikud (sh maa- ja kinnisvaraomanikud, eminentsed persoonid)
- perekonnad ja pered (sh alalised ja suvitajad)
- naabrid
- lapsed ja noorukid
- traditsioonilised grupid (näit paadimeeskonnad, sugulaskonnad jne)
- ühise ressursikasutuse grupid (sadam, veeühistu jne)
- kooskonnad (avalikud ja varjatud)
- muud
- huvijärgsed (professionaalsed ja mitteprofessionaalsed ühendused)
- murejärgsed (keskkonna-, tarbijakaitse- jne ühendused)
- uuenduslikud (külaarengu, hariduslikud jne)
- ametiühingud
- usuühendused
- spordiklubid
- poliitilised parteid
- national service organizations (Lions klubi jt)
- muud
- volikogud ja saadikud (sh esimehed, komisjonid ja nende esimehed, fraktsioonid ja nende esimehed)
- administraatorid ja ametnikud (sh planeerijad, arendajad jt)
- mitmesugused nõukogud
- · kohalike omavalitsuste ühendused
- muud
- riigikogu ja saadikud (sh spiikerid, komisjonid , fraktsioonid ja nende esimehed)
- valitsus ja riigikantselei
- ministeeriumid (Keskkonnaministeerium, Haridusministeerium jt)
- ametid (Turismiamet, Muinsuskaitse amet jt)
- sihtasutused
- riiklikud programmid ja projektid (sh nende personal ja seotud institutsioonid ning konsultandid)
- muud
- maavalitsused
- sihtasutused
- kaitsevägi ja piirivalve
- inspektsioonid (sh mere-, keskkonna-, jt)
- kaitsealad
- muud
- ülikoolid ja nende filiaalid, esindused
- uurimisinstituudid
- Teaduste Akadeemia
- põhi- ja keskkoolid ning gümnaasiumid
- täiskasvanute koolitusasutused
- ametikoolid
- muuseumid
- muud
- ettevõtted (sh turismiettevõtted)
- talud
- ühistud
- kinnisvarafirmad
- tootjate ja teenendajate ühendused
- muud
- konsultatsioonifirmad
- kindlustusfirmad
- pangad ja muud krediidiasutused
- õigusabi ettevõtted
- muud
- naaberriigid ja nende spetsiifilised programmid (Saaristomere BKA jne)
- regionaalselt kokkukuuluvad riigid ja nende koostööprogrammid (Baltic Agenda 21, B7 jt)
- välisriikide abiagentuurid ja fondid
- muud
- ÜRO (sh mitmesugused teabe- ja abiinstitutsioonid, UNDP, UNESCO jne)
- Euroopa Liit (sh mitmesugused teabe- ja abifondid, PHARE, ECOS-OUVERTURE, LIFE, INTERREG jt)
- abi- ja krediidiasutused (sh Maailmapank, GEF jt)
- mitmesugused rahvusvahelised supersponsorid
- koostöövõrgud
- muud
- meedia (sh kohalik)
- vabatahtlikud (sh välismaalased)
- muud
