“Kaitseala Teataja” küsis kalameeste arvamust abinõude kohta, mida meie artikliteson pakutud kalavarude taastamiseks ja suurendamiseks Hiiumaa rannikumeres. Küsimustiku kokkuseadmisel olid abiks Rein Raudsepp, Lembit Sauer ja Paul Niit.

Ankeedid täideti veebruari keskel toimunud kalameeste nõupidamistel. Tabelis on näha koondtulemused üle Hiiumaa. Suuresadama, Salinõmme, Orjaku, Emmaste, Kõrgessaare ja Kärdla kalurite mõningate eriarvamustega saab tutvuda Biosfääri kaitseala keskuses. Näiteks aastaringseid kalapüügi keelualasid soovib juurde taotleda enim Orjaku (8 poolthäält 14-st), ülejäänud kohtades oli kahtlejaid toetajatest rohkem. Kudemisaegsete piirangute suurendamine ja hävimisohus olevate kalade kaaspüügi keelamine on valdava enamuse arvates väga vajalik. Kas siis ongi kokku lepitud, et võrgusilma alammõõduks võiks saada 88 mm (võrgusilma külje mõõt 44 mm)?

Kindel on, et kalavarude taastootmine, siia, koha, haugi, angerja ja meriforelli asustamine Hiiumaa rannikuvetesse huvitab kõiki ühiselt. Koos tuntakse muret ka selle üle, et kraavide ja ojade suudmed saaksid puhastatud ning seega taastatud lutsu, haugi ja teiste kudemiskohad. Väheste eranditega (Kärdla, Emmaste) ollakse arvamusel, et kevadine traalpüük rannalähedastes räime kuderändeks kogunemise kohtades tuleks lõpetada.Vaid 9 vastajat arvab, et püügi limiteerimine kalakoguste, mitte püüniste arvu järgi on tühi töö.

Kõige vähem sai jah-vastuseid ettepanek jaotada meri kinnistatud püügipiirkondadeks valdade või otskondade kaupa. Enim on selle poolt Emmaste kalamehed.
Ja nüüd kalapüügi tähendusest. 33 meest (45%) vastasid, et merelt tuleb üle poole nende pere sissetulekutest. 16 pere laual on merelt toodud kala pool toidusest, üheteistkümnel perel kolmveerandi jagu või rohkem.

Üldisi andmeid piirkonniti:

Suuresadam – vastajaid kokku 19, neist kutselisi kalureid 10, kala püüdnud 10-50 aastat.

Salinõmme – vastajaid 16, kutselisi 13, kala püüdnud 10-50 aastat.

Orjaku – vastajaid 14, kutselisi 8, kala püüdnud 10-40 aastat.

Emmaste – vastajaid 7, kutselisi 2, kala püüdnud 10-30 aastat.

Kõrgessaare – vastajaid 10, kutselisi 9, kala püüdnud 20-35 aastat.

Kärdla – vastajaid 8, kutselisi 2, kala püüdnud 5-10, ühel juhul 55 aastat.

Mitte kõiges ei olda ühel meelel ja küllap tabelit vaadates teeb igamees omad järeldused. Aga kes see tark on, kes õigesti arvab? Kas peaksime edasi uurima ja arutama?

	Toetan, on vaja	Jään era- pooletuks	Tühi töö, ei poolda
1. Taotleda juurde aastaringseid kalapüügi keelualasid	23	26	25
2. Suurendada püügipiiranguid kalade kudemisajal, välja arvatud räimele ja tuulehaugile	53	18	3
3. Kehtestada kevadisel kudemisajal Hiiumaa rannameres kuuks ajaks täielik püügikeeld	19	14	40
4. Keelata hävimisohus olevate kalade keeluajal nende kaaspüük	54	11	8
5. Piirata võrkudega kalapüüki
5.1. Piirkonniti võrkude arvuga	36	13	16
5.2. Piirkonniti võrkude silmasuurusega	45	8	13
5.3. Piirkonniti ajaliselt	47	12	9
6. Piirata mõrdadega kalapüüki
6.1. Piirkonniti mõrdade arvuga	21	22	25
6.2. Piirkonniti ajaliselt	21	21	28
7. Suurendada püüki mõrdadega ja vähendada võrkudega	17	23	30
8. Suurendada püüki võrkudega ja vähendada mõrdadega	14	27	33
8. Limiteerida püüki kalakoguste, mitte püüniste arvu järgi	34	30	9
9. Mida teha hüljestega?
9.1. Määrata hüljestele kindlad elupiirkonnad, tõrjuda nad mujalt välja	47	7	14
9.2. Lubada kaluritel hülgeid püüniste juures tõhusalt hirmutada	66	8	0
10. Piirata kormoranide arvu	65	7	1
11. Uurida ameerika naaritsa ehk mingi mõju ja vajadusel hakata nende arvu piirama	51	16	6
12. Hakata ogalikke välja püüdma	50	13	11
13. Kuidas suhtud kalavarude taastootmisse?
13.1. Puhastada kraavide ja ojade suudmed ja taastada lutsu, haugi jt kudemiskohad	74	0	0
13.2. Asustada rohkem siiga	65	8	1
13.3. Asustada rohkem koha	61	12	1
13.4. Asustada rohkem haugi	70	4	0
13.5. Asustada rohkem angerjat	64	8	2
13.6. Asustada rohkem jõevähki	45	20	3
14. Korraldada püügilubade taotlejatele eksamid kalapüügieeskirjade ja kalade tundmises	31	28	13
15. Lõpetada kevadine traalpüük rannalähedastes räime kuderändeks kogunemise kohtades	53	19	2
16. Piirata kuni 20 m sügavusjooneni püüki aktiivpüünistega (veetavate püünistega)	45	17	10
17. Jaotada meri kaluritele kinnistatud püügi-piirkondadeks (valdade või otskondade kaupa) koos omavastutusega püügikorra eest	18	34	20
18. Kas kutseline kalur peaks olema kalurite kutseühingu liige?	25	39	10
19. Kas merele väljasõidu peaks täpselt registreerima?	37	25	11
20. Kas iga-aastane ujuvvahendite ülevaatus on vajalik?	48	10	15