Kui soovitakse metsa kaua terve ja elujõulisena hoida, tuleb eeskujuks võtta metsa looduspärane käitumine. Loodushoidlikuks kasvatamiseks on kõige sobivamad kahest või enamast puuliigist ja erivanuselistest puudest koosnevad segametsad.

Et mets oleks tugev ja ühtne, peab noortel puudel olema suurte puude kaitse, suured puud vajavad aga omakorda väikesi. Nii on muudeski ökosüsteemides ja inimühiskonnaski. Okaspuud vajavad hädasti lehtpuude abi, lehtpuudele on omakorda kasuks okaspuud. Mets moodustab terviku ainult mitmekesisena: leht-ja okaspuud, noored ja vanad koos loovad harmoonia ning elujõulise järjepidevuse. Kui vanad puud hakkkavad liigselt võimust võtma ja uute juurdekasv pidurdub, võib inimene osa suuri puid maha võtta, et väikestele kasvuruumi teha. Kui puud kasvavad liiga tihedasti, on loomulik viletsamad neist välja raiuda.

Enne püsimetsa kasvatamiseks vajalike tööde tutvustamist vaatame, milleks neid teha tasub.

• Erivanuselistest puudest koosnev segamets ei hävi tormis täielikult. Inimese poolt monokultuursena rajatud ühekülgne mets võib tormis või tulekahjus aga täielikult hukkuda.

• Metsakasutuses ei teki aastakümnete pikkust vahet. Harvendusraietel saadakse puitu ühtlaselt. Väikemetsa puhul, eriti aga siis, kui metsa peremees raiub puud ise, on metsa pidevkasutus igati kasulikum.

• Püsimetsana majandamisel ületab erivanuselistest puudest segametsa tootlikkus voorkasvatuse vastava näitaja.

• Lehtpuude lehed soodustavad lagunemisel huumuse teket. See loob soodsad tingimused okaspuude idanemiseks ja kasvuks. Lehtpuude väljaraiega huumuse olukord halveneb ning mulla viljakus hakkab langema.

• Lehtpuude soodne mõju noorte kuuskede ja mändide varjaja-kaitsjana on üldtuntud.

Ei saa jätta rääkimata meie põlisest lehtpuust kasest. Okaspuumetsast soovitatakse kased välja raiuda, sest nad pidavat takistama okaspuude kasvu-kased kulutavat toitaineid ja vett ning kahjustavat võsusid. Vee rohke aurumine kaskede kaudu soodustab aga pinnase õhutamist ja mullale vajalikku hapendumist.

Eriti hea on see liigniisketel maadel, kus ka kraavitamine ei suuda kaskede mõju täielikult asendada. Nende võimas juurestik paneb vee ja õhu maapinnas aktiivselt liikuma. Kaskede mõõdukas levik tuleb kasuks nii kuusikutele kui ka niiskematele männikutele. Puuliikide valikul on vaja arvestada kasvupaiga viljakust. Puuliikide mitmekesistamise kõrval soovitatakse kasvama jätta ka sobiv alustaimestik. Püsimetsa kasvatamisel hoolitsetakse kogu metsa eest. Paralleelselt nii hooldatakse kui uuendatakse. Raiega eemaldatakse eelkõige kasvamise lõpetanud “küpsed”, haiged ja vigased puud, tihedad kohad harvendatakse. Erandlikke liike säilitatakse metsa mitmekesistamiseks, jalalkuivanud pehkinud puid hoitakse lindude pesapaikadeks.

SELLINE METSAKUJUNDUS VAJAB LOOMINGULIST LÄHENEMIST

Ladva säilitanud noored puud sirguvad peale vanade puude langetamist hästi. Suurim kasvukiirus on kuusel, kuid ka mänd viskab hästi pikkust. Mitmekesist püsimetsa, mida harvendada, pole talunikel kuskilt võtta. See tuleb alles rajada. Alustada tuleks nendes puistutes, kus on juba kujunenud püsimetsale lähedane olukord.

Püsimetsal on ka puudusi. Kui looduslikule uuendamisele kaasaaitamine jääb unarusse, hakkab mets lagastuma. Enamikus metsatüüpides alustab pärast puurinde hõrendamist hoogsat kasvu rohi, mis takistab vajalike puuliikide looduslikku uuendust. Valgusolude paranemisele reageerivad kiirelt paljud põõsaliigid. Mitmed meie puuliigid nakatuvad väga kergesti juure-ja tüvemädanikesse, mis omakorda tekitab vanemate puistute hõrendamisel suure tormikahjustuse ohu.

Rootsi-Eesti metsanõustajate väljaõppeprogrammi kursusetöö