Loodushoidlik
metsakasvatus
Jaan Jõgi |
Kui soovitakse metsa kaua terve ja elujõulisena hoida, tuleb eeskujuks
võtta metsa looduspärane käitumine. Loodushoidlikuks
kasvatamiseks on kõige sobivamad kahest või enamast puuliigist
ja erivanuselistest puudest koosnevad segametsad.
Et mets oleks tugev ja ühtne, peab noortel puudel olema suurte puude
kaitse, suured puud vajavad aga omakorda väikesi. Nii on muudeski
ökosüsteemides ja inimühiskonnaski. Okaspuud vajavad hädasti
lehtpuude abi, lehtpuudele on omakorda kasuks okaspuud. Mets moodustab
terviku ainult mitmekesisena: leht-ja okaspuud, noored ja vanad koos loovad
harmoonia ning elujõulise järjepidevuse. Kui vanad puud hakkkavad
liigselt võimust võtma ja uute juurdekasv pidurdub, võib
inimene osa suuri puid maha võtta, et väikestele kasvuruumi
teha. Kui puud kasvavad liiga tihedasti, on loomulik viletsamad neist
välja raiuda.
Enne püsimetsa kasvatamiseks vajalike tööde tutvustamist
vaatame, milleks neid teha tasub.
-
Erivanuselistest puudest koosnev segamets ei hävi tormis täielikult.
Inimese poolt monokultuursena rajatud ühekülgne mets võib
tormis või tulekahjus aga täielikult hukkuda.
-
Metsakasutuses ei teki aastakümnete pikkust vahet. Harvendusraietel
saadakse puitu ühtlaselt. Väikemetsa puhul, eriti aga siis,
kui metsa peremees raiub puud ise, on metsa pidevkasutus igati kasulikum.
-
Püsimetsana majandamisel ületab erivanuselistest puudest
segametsa tootlikkus voorkasvatuse vastava näitaja.
-
Lehtpuude lehed soodustavad lagunemisel huumuse teket. See loob soodsad
tingimused okaspuude idanemiseks ja kasvuks. Lehtpuude väljaraiega
huumuse olukord halveneb ning mulla viljakus hakkab langema.
-
Lehtpuude soodne mõju noorte kuuskede ja mändide varjaja-kaitsjana
on üldtuntud.
Ei saa jätta rääkimata meie põlisest lehtpuust
kasest. Okaspuumetsast soovitatakse kased välja raiuda, sest nad
pidavat takistama okaspuude kasvu-kased kulutavat toitaineid ja vett ning
kahjustavat võsusid. Vee rohke aurumine kaskede kaudu soodustab
aga pinnase õhutamist ja mullale vajalikku hapendumist.
Eriti hea on see liigniisketel maadel, kus ka kraavitamine ei suuda kaskede
mõju täielikult asendada. Nende võimas juurestik paneb
vee ja õhu maapinnas aktiivselt liikuma. Kaskede mõõdukas
levik tuleb kasuks nii kuusikutele kui ka niiskematele männikutele.
Puuliikide valikul on vaja arvestada kasvupaiga viljakust. Puuliikide
mitmekesistamise kõrval soovitatakse kasvama jätta ka sobiv
alustaimestik. Püsimetsa kasvatamisel hoolitsetakse kogu metsa eest.
Paralleelselt nii hooldatakse kui uuendatakse. Raiega eemaldatakse eelkõige
kasvamise lõpetanud “küpsed”, haiged ja vigased puud, tihedad
kohad harvendatakse. Erandlikke liike säilitatakse metsa mitmekesistamiseks,
jalalkuivanud pehkinud puid hoitakse lindude pesapaikadeks.
SELLINE METSAKUJUNDUS VAJAB LOOMINGULIST LÄHENEMIST
Ladva säilitanud noored puud sirguvad peale vanade puude langetamist
hästi. Suurim kasvukiirus on kuusel, kuid ka mänd viskab hästi
pikkust. Mitmekesist püsimetsa, mida harvendada, pole talunikel kuskilt
võtta. See tuleb alles rajada. Alustada tuleks nendes puistutes,
kus on juba kujunenud püsimetsale lähedane olukord.
Püsimetsal on ka puudusi. Kui looduslikule uuendamisele kaasaaitamine
jääb unarusse, hakkab mets lagastuma. Enamikus metsatüüpides
alustab pärast puurinde hõrendamist hoogsat kasvu rohi, mis
takistab vajalike puuliikide looduslikku uuendust. Valgusolude paranemisele
reageerivad kiirelt paljud põõsaliigid. Mitmed meie puuliigid
nakatuvad väga kergesti juure-ja tüvemädanikesse, mis omakorda
tekitab vanemate puistute hõrendamisel suure tormikahjustuse ohu.
Rootsi-Eesti metsanõustajate väljaõppeprogrammi
kursusetöö
|