Õnneks on igas vallas peremehi, kelle metsatööle ei ole midagi ette heita. Nad tunnevad puidu hindade kõrval huvi ka metsaga seotud muude küsimuste vastu, osalevad teabepäevadel ja loevad metsateemalisi erialaseid kirjutisi ja ajaleheartikleid. Hiiumaa Metsaameti töösuundades on edaspidi oluline osa erametsadel, järelevalve kõrval saab aktiivsem olema ka nõustamistöö.

Mets ... Tänasel päeval kasutab seda sõna igapäevaselt väga palju inimesi. Kes näeb selles vaid puitu ja sellega kaasnevat äri; kes lihtsalt kohta, kust saab iga-aastase küttepuu; kellele on ta osake meid ümbritsevast loodusest või puhkuse-, seene- ning marjakoht.

Vahel on meil kombeks end metsarahvaks nimetada. Neid “veidrikke”, keda seob metsaga mingi eriline, müstiline suhe, on siiski võrdlemisi vähe järele jäänud. Pole enam aega metsas olla lihtsalt loodusega suhtlemiseks, ilma kindla tulusaamise eesmärgita.

Noor turumajandus nõuab vee peale jäämiseks pidevat kasumisaamisele suunatud tegevust ja nii kaob esivanematele omane austus ja säästlik looduskasutus.

HUVI METSA VASTU

Reravnenud tähelepanu erametsade vastu on tingitud nende suurest osakaalust. Arvatakse,et Eestis tervikuna saab neid olema üle miljoni hektari, Hiiumaal 30 tuhat hektarit. Kui riigile kuuluvat metsa, mida on Hiiumaal umbes samapalju, majandab kaks metskonda (alates 1. jaanuarist 1998 Kärdla ja Putkaste metskond), siis erametsaomanikke saab olema väga palju. Ka on erametsavaldused väikesed, näiteks Kõrgessaare vallas seni korraldatud 50 talumetsa keskmine suurus on 17,1 ha. Omanike rohkus ja väikesed metsad tingivad täiesti uue lähenemise metsade majandamisele.

METSAOMANIK ALLES KUJUNEB

Oluliselt erineb praegune metsaomanik sellest, kes ta oli enne 1940-ndat aastat. Tol ajal, nagu mõnigi veel mäletab, oli omanik põhiliselt kohalik inimene, kes teadis-tundis oma metsa iga üksiku puuni välja. Riigi aktiivse selgitustöö ja ka materiaalse abi tulemusena olid siis populaarsed kevadised metsapäevad. Rahva teadlikkus metsa väärtusest ja kodukaunistuslikust osast oli kasvamas.

Tänased omanikud elavad sageli mujal ning side maaga on nõrk. Puudub ka omanikuks olemise kogemus. Tihti ei ole kaugemat ettekujutust, mida ja kuidas oma metsaga edasi teha.

Korraldatud ankeedid ja küsitlused näitavad küll, et ligi 70 % omanikest ei soovi metsast mitte tulu saada, vaid loodust säilitada ja metsa korras hoida. Tegelik elu aga näitab hoopis vastupidist.

KIIRESTI RAHAKS

Kahjuks on paljudel vajadus kohe kiiresti oma maatükil kasvav mets rahaks teha. Niisugune olukord tingibki selle, et võrreldes esimese Eesti Vabariigiga on meil metsakasutamine seadustega rohkem piiratud. Vastasel juhul oleks mõne aastaga väga paljude erametsade asemel harvikud ja võsa.

Tagastatud metsast kiire raha saamine toimub peamiselt kahel viisil: müüakse kas maa koos metsaga või kogu 10 aasta jooksul raiuda lubatav puit kasvava metsana. Kolmas viis, kui omanik ise raiub metsa ja müüb saadud puidu, on ka küllalt levinud.

Juhul kui müüakse omand tervikuna, on olukord müüjale, kes ei soovi tulevikus metsaga tegelda, kõige sobivam. Vaja ainult kursis olla oma maa ja metsa tegeliku väärtusega. Selleks on võimalik konsulteerida erametsaomanike konsultandiga või tellida metsa hindamine vastavalt firmalt. Kui omanikul on koostatud metsade majandamise kava, saab hinna määramisel lähtuda sellest.

Omaniku ja ka metsa jaoks halvim variant on see kui müüakse kasvava metsana lubatav raiemaht, eriti hooldusraiete korral. Siin peab omanikupoolne kontroll tööde käigu üle olema pidev, sest raiutud metsamaa jääb ju tulevikus temale. Tähtis on ka lepingu kirjalik ja korrektne vormistamine.

“AITAJAD” ÄRIMEHED

Tihti ei ole määratletud kasvava metsa ostja kohustused raie eeskirjade täitmisel. Nii võib juhtuda ja kahjuks sageli ka juhtub, et hooldusraie asemel on valikuliselt raiutud hoopis parem osa metsast ning tagatipuks ka lubatust rohkem. Omanikule makstakse raieloal märgitud puidukoguse eest, üleraiega saadud puit aga tegelikult varastatakse. Heausksele müüjale jääb lagastatud maa ja trahvid lubatust suurema puidukoguse raiumise eest. Muidugi ka iga- aastane maamaksu tasumise “rõõm”, ilma et metsast enam tulu oleks võimalik saada. Edukas ärimees liigub aga järgmist omanikku "aitama".

OMANIKU ENDA RAIED

Hea on kolmas viis kui omanik teeb raiet ise. Siis sõltub tulemus omanikust, kellele reeglina on võimalik nõu anda ja kes ka oma töö eest ise vastutab. Siiski tehakse ka selle variandi juures vigu - peamiselt hooldusraie asemel valikraiet tehes. Ikka selleks, et rohkem puitu müüa. Ei mõelda, et rahavajadus võib mõnel järgmisel aastal olla veelgi suurem, aga siis ei ole metsast enam midagi võtta.

Et pilt täielikum oleks, peab veel märkima raietööde kvaliteeti. Sobivat raieaega on meie pehmetel talvedel raske valida, samuti on puudus heast väljaveotehnikast. Enamik erametsi on endistel heina- ja karjamaadel ning märjal pinnasel. Sõidetakse üle naabri maade sügavad roopad sisse, rikutakse metsateed ja -rajad. Teid korrastada aga ei taha keegi. Ehk on see veidi mustades värvides kujutatud, kuid paljudes erametsades selgesti näha.

Iga päev puutub metsaomanikega oma töös kokku Hiiumaa Metsaameti kaks konsultanti: Teet Kivisilla Pühalepa vallas ning Viljar Rajaveer Emmaste ja Kõrgessaare vallas. Praegu on neil küll väga suur paberitöö maht ja iga raiekohani vahetult töö tegemise ajal ei jõua (1997 raiuti erametsades 642 raiekohal) aga ehk uue metsaseaduse vastuvõtmisega olukord paraneb.

Puudus on ka trükistest, kus oleks lihtsalt ja selgelt antud juhiseid metsas tegutsemiseks ja tutvustatud kehtivaid seadusi.

Arvan, et õige suhtumisega omanik kujuneb pikkamööda. Kaasa saame sellele aidata info ja koolitusega - alates koolide metsapäevadest ja ajalehelugudest kuni omanike individuaalse nõustamiseni metsas.

VILJAR RAJAVEER
Hiiumaa Metsaameti konsultant