Vaatleksime lähemalt püsimetsa kasvatamist endistel karjamaadel ja puisniitudel.

Tüüpilise puistu koosseis:
6 ks 2 Lm 1 ku 1 Hb
vanus 60 aastat
kasvukoht An
boniteet III
tagavara 150 tm/ha
koosseis ebaühtlane
vanus ebaühtlane.

Kõige lihtsam ja kiirem viis on majandada puistut lageraiena (LR). Saame kohe tulu, mis ei allu inflatsioonile. Negatiivse poole pealt peab märkima kulusid taasmetsastamisele, tulude baasi puudumist vähemalt 30 aasta jooksul. Samuti on nii radikaalne vahelesegamine metsa arengusse kaugel looduslähedasest (rohelisest) mõtlemisest.

Püüan nüüd analüüsida puistu majandamist harvendusraiega püsimetsana 30 aasta jooksul.
I harvendusraie (HR). Väljaraie 60 tm/ha. Saadav materjal vähekvaliteetne, kuna kasvanud hooldamata metsas. Tulu väike, kulu suur, kuna hektari kohta on raiemaht väike ja tuleb rajada püsivad väljaveoteed.
Peale raiet peaks aastane juurdekasv tõusma vähemalt 7 tm/ha/a valgustingimuste paranemise tõttu.

I harvendusraide käigus peab jälgima, et ei raiutaks välja tüveomadustelt, juurde- kasvult ja liigiliselt paremaid puid, mis tulevikus võivad anda suuremat tulu.

II ja III harvendusraide käigus jätkub puistu viimine kvalitatiivselt uuele tasandile. Säilitades samal ajal 60 tm/ha väljaraie, peaks puistu tagavara pidevalt suurenema vähemalt 10 tm/ha iga 10 aastaga.

IV harvendusraie. Selleks ajaks peaksime mõistliku majandamise käigus jõudma puistu optimaalsete näitajateni nii majanduslikus kui metsanduslikus mõttes. HR käigus on võimalik arvestada turuhinna trende maailmas, reguleerida vastavalt sellele puistu liigilist koosseisu.

KOKKUVÕTE

Puistu majandamine püsimetsana on keerulisem ja esialgu kulukam. Metsaomanikud, kes suudavad mõelda ja uskuda tulevikku, peaksid seda võimalust proovima. Pealegi läheb selline mõtlemisviis ja tegutsemine kokku tulevikus maailmas valitsevate “Roheliste Metsade Programmidega” ja metsa sertifitseerimispoliitikaga.

Rootsi-Eesti metsanõustajate väljaõppeprogrammi (jaan.-märts 1998) kursusetöö