juba lõppu
ei paista
ehk
Hiiumaa
säästva
arengu
saareks
Ruuben Post
Hiidlasel, kes omale sooja torude kaudu tuppa saab, on tõesti igavene jama kaelas. Viskoosas lõpetati ühiskütmine möödunud sügisest hoopis ära ja igamees pidi omapäi vaatama, kuidas toime tuleb. Kärdlas otsustasid paljud mõni aeg tagasi ise torud läbi saagida ja tunnevad nüüd hirmuga, et elektriküte hakkab järjest rohkem rahakoti peale käima. Käinas pandi majade alla väikekatlad ja saadi lahti suurtest trassikadudest, aga nüüd kuulukse, et ka selle sooja hind muudkui aga kerib ja kerib kõrgemale. Kärdlas põletatakse aastavahetusest peale kohalikku turvast ja puiduhaket, aga pole keegi lootust andnud, et senini hirmkallis soe edaspidi odavamini võiks kätte tulla. Mis säästva energia saart meil veel vaja on. Kas pole vähe imelik lohutus, kui rahakoti vahelt tuul läbi vilistab ja ninaots hakkab siniseks tõmbama.
I õppetund - asi pole sugugi ainult inseneritarkustes
Möödunud aastal Bornholmil õppereisil olles tutvustasime seal meie küttesüsteemide olukorda ja probleeme. Bornholmi tehnikateenistuse juht Jørgen Jespersen ütles end öö läbi mõelnud olevat ja hommikul olid tema sõnad niisugused: "Kui see, mis te eile rääkisite, tõsi on, siis meie teid küll mitte kuidagi aidata ei saa. Teil on asjad poliitiliselt paika panemata ja seda meie teie eest teha ei saa". Tõepoolest - inseneritarkus ei aita, kui lubatakse keskküttesüsteemi hüvesid pruukida ilma selle eest tasumata. Inseneritarkus ei aita ka siis, kui monopoolses seisus ärihuvidel tarbijate huvid üle mängida lastakse. Kui riik ei teavita vihjamisigi oma energia- ja hinnapoliitikast aastateks ette, siis ei saa inseneril äriplaani tehnilist lahendust tehes olla muud tarkust kui täringumäng - kas läheb täppi või ei lähe. Niisiis nõudkem lahendusi ja tegevuskavasid volikogudest. Läänes plaanivad kohalikud omavalitsused energiamajanduse arendamist vähemalt aastakümne ette ja pole meilgi teist teed, kui edaspidi hoopis püksata ei taha jääda. Muidugi palkavad poliitikud omale nõuandjad, aga vastutama jäävad nad ise - ka siis, kui on rumalale või kellegi kolmanda huve teenivale asjamehele sattunud. Niisugune on karmi energeetika loogika.II õppetund - poolikud lahendused toovad jätkuvat pahandust
Läinud aastatel on omavalitsused näinud lahendusi peamiselt efektiivsemates kateldes ja odavamates kütustes ning trassikadude kaotamises. Energiakaod majade kehvast soojapidavusest on jäetud korteriomanike kanda. Siit tuleb, et kui katlamajad ja trassid ka ideaalselt korda saame, peab rahvas ikka ka majade asjatud soojakaod kinni maksma ja kütmise hind jääb kõrgeks. Mõistlik oleks üheaegselt soojustada ka majad ja rekonstrueerida majasisesed süsteemid. Keskeltläbi 40-50 % kokkuhoidu oleks garanteeritud ja niisuguste investeeringute tasuvusaeg peaks jääma mõistlikesse piiridesse. Siis võiks loota küttekulude langemist ja oleks, millest laenud tagasi maksta. Kui me seda ei tee, siis kütuste hinna tõustes ja üha suuremate saastemaksude lisandudes tunneb rahvas end ikka röövituna ja pole rahul.III õppetund - hooned peaks põhjalikult ümber ehitama
Seda näitas projektitöö kogemus Vigri lasteaias, kus erinevate abinõudega andis soojatarbimise pea kahe kolmandiku võrra vähemaks arvutada. Eks need Vene aja lasteaedade, koolide ja kontorimajade tüüpprojektid oma kehva soojapidavuse ja jõhkralt suurte aknapindadega ole meie kliimasse üldse sobimatud. Võtkem see siis teadmiseks ja tehkem majad korda - soojustehniline uuring ette ja majanduslikult tasuvad ehitustööd tagantjärele. Oma kasarmutüüpi elamuid vaadates - eks nad ikka tahaksid küll inimlikumat väljanägemist. Mitmed projektid seda rada käisidki - sisemine soojustehniline ja väline arhitektuuriline korrastamine tehti käsikäes.IV õppetund on algamas
Maailmas vaieldakse, kas naftat jätkub aastani 2020 või 2050. Kuidas see ka oleks, Hiiumaal on suurepärased võimalused see pauk rahulikult üle elada. Projekti käigus tehtud arvutusedhinnangud näitasid, et aastane küttepuu ressurss katab kenasti meie tänase energiatarbe nii elektri kui ka katlakütuste jao kokku rehkendades. Tuul, kui see kinni püüda, annaks meie tänase tarbe kätte mitmekordselt. Eestigi meestel on kavas tuule jõul mootorikütuseks vesinikku tootma hakata. Hiiumaa tuleks oma taastuvate energiaallikatega iseseisvalt toime juba lähiajal. Mis kõige tähtsam - niisugune suundumus on moodne, oodatud ja majanduslikult perspektiivne. Miks siis mitte rahvusvahelist huvi ja toetust enda kasuks ära kasutada? Lähenegem asjale kui äriideele - abirahad, investeeringud, töökohad jne. Unistus oli 1987 aastal Hiiu Kaluris sündinud plaan Hiiumaale tuulegeneraatorid püsti panna. Hiiumaa kui taastuvenergeetika saare projekt käivituks paugupealt.Lõpetuseks
Projekti käigus valmistati biosfääri kaitseala keskuses ette energiaprojektide juhi töökeskkond. Jäi hulganisti tööotsi, millega jätkata: majade soojustehniline auditeerimine ja vastavate renoveerimisprojektide koostamine, uuringud ja äriprojektid taastuvate energiaallikate (biomass ja tuul) kasutuselevõtuks, energiakokkuhoiu alane teavitamine ja väljaõpe. Muidugi jääks talle ka edaspidine selle valdkonna europrojektide koordineerimine (esialgu peamisteks partneriteks Gotland ja Bornholm) ja sidepidamine Euroopa saarte keskkonna- ja energeetikaalase koostöövõrguga Islenet. Biosfääri kaitseala keskuse eelarves pole paraku sellisele mehele palka ette nähtud, ainult heitlike projektirahade peale ka ei julge nii tublit meest tööle kutsuda. Ehk näevad tulu tõusmas ja lahendavad sellegi küsimuse kohalikud poliitikud.