"Väikese Teabekogu" koostasid projekti "Põhjasaarte energeetiliselt tõhusad strateegiad ja tehnoloogiad"  tulemuste põhjal Ruuben Post ja Matti Lüsi 

Hiiumaa võimalus: küttepuit

OÜ Eesti Metsakorralduskeskus abiga hinnati projekti ühe alaülesandena küttepuidu varu Hiiumaa metsades. Seda tehti valdade kaupa, et saada ülevaadet potentsiaalse katlakütuse paiknemisest ja veokaugustest.   Tulemus oli ausalt öeldes hämmastav - ainuüksi metsamaadel paiknev küttepuude varu  võimaldaks toota energiat koguses, mis ületab praeguse katlakütuste ja elektri tarbimise kokku.  Võserikud ja kraavikaldad oleksid veel täienduseks.   Võib-olla just siin peitub Hiiumaa jaoks perspektiivikas lahendus. Äriplaanid peavad näitama. 

Hiiumaa võimalus: energia kokkuhoid 

Viimastel aastatel on Hiiumaa ühiskondlikes hoonetes aktiivselt rakendatud energiakokkuhoiu meetmeid. Märgime Käina ja Emmaste Põhikooli ning Käina Lastepäevakodu. Seda on soodustanud riiklike sihtotstarbeliste vahendite kättesaadavus. Omaette probleemiks on energia säästumeetmete rakendamisega seotud maksumuste ja tasuvusaegade arvutamine. Käesoleva näidisprojekti raames hinnati lihttasuvusaega, kasutades otseselt ehituskonstruktsiooni soojustamiseks kuluva raha ja jääkväärtuse summat. Miks nii?  Kui aknaraamid hakkavad nagunii eest ära kukkuma, siis tuleb need paratamatult välja vahetada ja raske on seda nimetada hoone täiendavaks soojustamiseks. Otseselt soojustamisega on seotud need kulutused, mida tehakse ehituskonstruktsioonide soojapidavuse suurendamiseks. Tulevikus tuleb paratamatult arvestada energakandjate kallinemisega. Taani ja Rootsi riiklikku energiapoliitikat aluseks võttes võib kallinemine küündida kuni 50%-ni.

Lastepäevakodu Vigri Viskoosas on oma suurte aknapindadega näide meie kliimasse sobimatust ja ümberehitamist ootavast ühiskondlikust hoonest.

Lastepäevakodu Vigri on tüüpiline 80ndatel aastatel maapiirkondades ehitatud hoone. Valisime ta näidisprojektiks, kuna ilmnesid märkimisväärsed soojakulud ka pärast lihtsamate soojustusmeetmete rakendamist ning Kõrgessaare Vallavalitsus ja Vigri personal olid valmis omapoolseks panuseks. 

Hoone energiatarbimine Hoone aastane energiatarbimine 1997 aastal oli kokku 194,75 MWh kogumaksumusega 92 234 krooni. Keskmine energiatarve hoone ühe ruutmeetri kohta oli 168 kWh. Taanis kulub koolihoone ruutmeetri kütmiseks keskmiselt 120 kWh aastas.

Meetmed

Meetmete kavandamisel otsiti terviklikke ja kõiki võimalusi arvestavaid lahendusi hoone energiatarbe vähendamiseks. Töö tulemusi on mõjutanud auditeerimise kaudsed meetodid, sest vahetud mõõtmistulemused puudusid. Projekti raames piirduti hoone ehituslikest iseärasustest tuleneva energiatarbimise vähendamisega (vt tabel). Majanduslikult tasuvaks osutusid lagede täiendav soojustamine, välisseinte soojustamine, akende osaline väljavahetamine, remont ja tihendamine ning aknapinna vähendamine. Täiendav soojusenergia kokkuhoid saavutatakse õhu normaalse konvektsiooni tagamisega lasteaiarühmade ruumides. Mõistliku energia kokkuhoiu saavutamiseks on ulatuslikud ehitustööd vältimatud. Vaieldamatult on efektiivsemaks meetmeks lagede täiendav soojustamine. Lisatud diagrammil on näha oodatav energia kokkuhoid kuude kaupa. 

Projektigrupp on huvitatud  töö jätkamisest elektrienergia kokkuhoiu, kütmise reguleerimise ning sooja vee tootmise ja tarbimise probleemidega.  

Hiiumaa võimalus: tuuleenergia 

Projekti ühe osana koostas Ain Kull Tartu Ülikooli Geograafia Instituudist Hiiumaa tuuleatlase. See sisaldab mitmesuguseid andmeid tuuleturbiinide potentsiaalse energiatootlikkuse hindamiseks ja on abiks, kui aeg neile soodsaimad asukohad valida kätte jõuab. Tuuleatlasest leiab andmed keskmise tuule kiiruse, tuule suuna korduvuse, keskmise energiatiheduse jne kohta. On hinnatud potentsiaalset aastatoodangut  250 kW, 500 kW ja 1000 kW turbiiniga. Juuresolev pilt iseloomustab üht niisugust esitlust. Tuuleatlast tegema asudes tellisime nimme andmed ka merealade kohta. Tuuleturbiinide paigaldamine avamerele on Euroopas uus suund. See segab vähem visuaalset maastikupilti ja ka  toodang on suurem. Hiiumaa rannikumere iseärasusi arvestades läheme meiegi ilmselt seda teed. Hiiumaa piirkonna võimalusi tuulest elektrit toota ei tasu parem mitte nimetadagi. Nagunii keegi ei usuks. Nüüd tuleb hakata äriplaane koostama ja hindama, kuidas asi ennast majanduslikult ära tasub.

	Meede	Maksumus kr	Lisamaksumus   kr	Sääst MWh aastas	Sääst kr aastas	Liht- tasuvusaeg aastates
1.	Lae täiendav soojustamine	96 780	338 715	38	14 910	6
2.	Välisseinte soojustamine	193 545		36	14 145	14
3.	Akende osaline asendamine	58 065	48 390	10	3 750	15
4.	Konvektsiooni tagamine ruumides	4 845		3	930	5
5.	Akende remont ja tihendamine	28 065		10	4 005	7
6.	Aknapinna vähendamine (ainult koos meetmega 3)	53 220		23	9 135	6

Potentsiaalne aastane energiatoodang (MWh/a) 500 kW tuuleturbiiniga.

Hiiumaa võimalus:arukas poliitika ja kavandamine 

Õppides Lääne-Euroopast energeetika ja keskkonnaküsimuste käsitlemist ei peaks me siiski ülearu tormama. Nemadki pole oma tänast strateegilise planeerimise taset mustkunstniku kombel mõne trikiga saavutanud, vaid ikka pikka ja vaevalist teed käies. Meil seisab see ees. Samm-sammulist arengut just kohalike omavalitsuste tasandil on huvipakkuvalt kirjeldanud Louis C.B. Hutten Mansfeld Hollandist. Sellesse süvenedes võime proovida meie tänast arengutaset ja eesseisvat tööd ära arvata. Lääne esindajad ei leia sugugi, et nemad juba "kiiduväärt" on. Enamasti arvatakse end kusagil "aruka" ja "kiiduväärse" vahepeal asuvat.

Arenguaste	"Halb"	"Küündimatu"	"Arukas"	"Kiiduväärt"
Arenduse põhiosad
Poliitika	Poliitikat ei tehta või poliitilistel otsustel ei ole mõju	Poliitilised otsused tehakse jooksvalt, reaktsioonina sündmustele (ad hoc)	Aktiivne poliitika valdkondade (sektorite) kaupa	Aktiivne valdkondi siduv (kross-sektoriaalne) poliitika
Kavandamine ja korraldus	Tegevuskavad puuduvad	Tegevuskavad olemas, kuid neid ei järgita	Valdkondade tegevuskavad toimivad	Valdkondi siduvad kross-sektoriaalsed tegevukavad toimivad
Organisatsioon	Spetsialiste pole, omavalitsuse sisene koostöö puudub	Ebapiisav kompetents, koostöö ainult operatiivsete küsimuste (ad hoc) lahendamiseks	Asjatundlikkus, koordineeritud töö, koostööpüüe elanikkonnaga	Koostöö ja reaalne elanikkonna teoetus saavutatud
Väliskontaktid	"Kõrvalehiiliv", omaette tegutsemine	Eelarvamustest mõjutatud, episoodilised kontaktid	Valdkonniti kahepoolsed ja koordineeritud kontaktid	Valdkondi siduvad mitmepoolsed kontaktid
Tulemused	Probleemide kujumine, rakendusi ei ole	Probleemide püsimine, ainult operatiivsed (ad hoc) rakendused	Probleemide ja pingete vähenemine valdkonniti	Probleemibe lahendamine, terviklikud rakendused