Programmi "Urban and Regional Energy Efficiency Programme" lõpukonverentsi 23-25  aprillil korraldas Hollandi konsultatsioonifirma NOVEM, kes oli Euroopa Komisjoni ja Phare  poolt volitatud kureerima kõigi 15 projekti idapoolseid partnereid. Plenaaristungid ja ka osa  workshoppe toimusid Janskerkes Utrechti vanalinnas, konverentside ja muude suurürituste  läbiviimiseks kohandatud 17 sajandil ehitatud kirikus. Osavõtjaid nii idast kui ka läänest tuli  kokku umbes 250.   

Kaks esimest päeva olid sarnased tavalisele tööpäevale - alustati hommikul kell 9 ja lõpetati  kell 18 õhtul. Ennelõunastel plenaaristungitel kuulati ettekandeid kõigi 15 projekti tulemuste  kohta. Päeva teisel poolel jätkati kuues töörühmas, kus olid ette antud erinevad teemad alustades  säästlikust energiakasutusest ja lõpetades erinevatest kultuuridest pärit inimeste suhtlemisprobleemidega ning loovusmängudega. Kolmandal päeval viidi kõik konverentsist osavõtjad  tutvuma 1997. aastal valminud energiasäästliku büroohoonega Amsterdamis. Selle ehitamisel oli  kasutatud kaasaegseid energiat säästvaid tehnoloogilisi meetmeid, nagu konditsioneeride suvise  jääksoojuse salvestamine 150 meetri sügavusele põhjavette ja selle talvine ärakasutamine  soojapumpade abil. Ohtrasti demonstreeriti ehitustehnilisi nippe ja reguleerimissüsteemide  võimalusi. Kolmanda päeva pärastlõunane start anti Amsterdami vanalinnast deviisi all "Find  Your Way in Amsterdam". Paraku jäime siis lausvihma alla, mis ei lõppenudki.  

Konverentsi plenaaristungil tutvustas meie projekti, mis maakeeli nimetatud "Põhjasaarte  omavalitsuste energeetiliselt tõhusad strateegiad ja tehnoloogiad", Ruuben Post. Stendile  paigaldasime juba saabumise õhtul meie tööd ja Hiiumaad tutvustavad artiklid ning projekti  käigus koostatud aruanded. Pärastlõunati valisid hiidlased töörühmad, kus käsitleti energeetika  infrastruktuuri, kohalikku agendatööd (Agenda 21), üldsuse teavitamist ja "energeetilist"  loovusmängu.  

Energeetika infrastruktuuri töörühmas osalesid (erinevatel päevadel) Matti Lüsi ja Indrek  Sild. Huvi tuli sellest, et nn. TES-projekti (taastuva energia saar) idee hakkab omaseks saama ja  järjest enam köitma. See tähendab muu hulgas edaspidist süstemaatilist tööd just  infrastruktuuriga. Nagu iga uue asjaga, tähendab algus rohket õppimist.   Ettekanded käsitlesid Hollandi energiapoliitikat ja küttesüsteemide planeerimisega seotud  küsimusi. Hollandi energiakasutuse "Valge raamat" sätestab, et aastaks 2020 peab Holland  vähendama saastemahtu 10% võrra. Selle saavutamise üheks teeks on kateldes toodetava soojuse  efektiivsem kasutamine, mis viib kütusekogused ja vastavalt ka saastehulgad väiksemaks. Alates  käesolevast aastast on kehtestatud riiklikud indeksid, millega iseloomustatakse elamute ja elamurajoonide ehituslikest iseärasustest tulenevat energiavajadust ja energiaallika iseloomu (taastuv  või taastumatu). Need näitajad on sõltumatud elanike käitumisest.   

Hoone või elamurajoon on seda kvaliteetsem, mida väiksem on teda iseloomustava indeksi väärtus. Käesoleval aastal lubatakse ehitada elamuid indeksiga 1,2 ja on alustatud tööd uute  elamute projektidega, mille indeksi väärtuseks tuleb 0,9-0,7. Aastaks 2000 on kavas kehtestada  indeksi suurimaks lubatud väärtuseks 1. Indeksid on võetud aluseks riigi ja omavalitsuste  elamuehitusprogrammi VINEX järgi projekteeritavates elamurajoonides. Jätkatakse olemasolevate elamute energiasäästlikkust iseloomustava indeksi väljatöötamist.  

Tutvustati probleeme, mis seonduvad uute linnaosade energiakasutuse planeerimisega. Kõigil  osavõtjatel paluti joonistada oma unelmate maja. Iseloomustamaks esimesel päeval töörühmas  osalenud inimesi – vaid kahel pildil oli kujutatud eramut, teised töörühma liikmed joonistasid  mitmekorruselisi elamuid. Pole ka ime, sest viieteistkümnest projektist olime meie ainukesed  maapiirkonna esindajad. Pilt iseloomustab europrojekte üldisemaltki, sest maapiirkonnad on ka  Euroopas märkimisväärselt vähem maksujõulised ja projektide majanduslikud tulemused reeglina  madalamad. Niimoodi võidavadki projektikonkurssidel linnamehed. Meie, saarte ja maapiirkondade, probleeme ei tule keegi vabatahtlikult väljastpoolt lahendama. Järelikult on igal saarlasel võimalus ja lausa kohustus ise käed külge ajada.  

Kohaliku agendatöö rühmas tutvusime nn "ökogruppide" liikumisega ja Euroopa Liidu  programmiga TACIS, mis toetab valitsusväliste organisatsioonide keskkonnakaitselist ja "Agenda  21" põhimõtteid ellu viivat tegevust. Ülevaade anti ka liikumisest "Climate Alliance", mis pakub  meetmeid energeetilise saaste vähendamiseks ja sellest põhjustatud kliimamuutuste vältimiseks.  Organisatsiooni kuulub üle maailma 700 omavalitsust.   

Ökogruppidesse (ECOgroups) koonduvad inimesed, kes tahavad vähendada energiatarbimist  ja jäätmekoguseid. Koostöö gruppides annab tuge ja loob laiemaid võimalusi. Gruppide liikmeid  iseloomustab keskmisest märkimisväärselt (kuni 50%) madalam energiatarbimine. Hollandis  registreeriti käesoleva aasta alguses juba tuhandes niisugune ühendus. Ettekandja käsitles  probleeme, mis on üles kerkinud ökogruppide liikumise laiendamisel Ida-Euroopale.  
Töörühmas kerkis üles küsimus, miks ja milleks? Tegelikult on energiasäästu ja saastekoormuse vähendamisega tegeldud juba aastakümneid. Rio konverents ja sellel konverentsil  vastuvõetud dokument "Agenda 21" oli esimeseks korraks, mil keskkonnakaitse probleemid ja  nende lahendamise meetmed on tõusnud kogu maakera haaravale poliitilisele tasandile ja  probleemide lahendamisega seotakse kogu maa elanikkond neile kõige lähemal asuval  võimutasandil, milleks on omavalitsused.    

Teadlikkuse tõstmise või selgitustöö rühmas (awareness raising) oli tähelepanu all energiasäästu kampaaniate korraldamine. Üllatas, et paljudes riikides (Poola, Sloveenia, Läti, Leedu, rääkimata Hollandist) on sellealane töö korraldatud riiklikul tasandil. Välja on töötatud metoodikad selgitamaks inimestele säästliku energiakasutuse vajalikkust, samuti heitmete vähendamise ja üleüldse keskkonnasõbraliku elukorralduse vajalikkust. Kampaaniad suunatakse sihtgruppidele - õppeasutused, töökollektiivid, klubid, seltsid jne. Teavet levitatakse massimeedia kanalite kaudu, korraldatakse energiasäästu alaseid viktoriine ja võistlusi. Koolides ja lasteaedades antakse lastele koju kaasa ülesandeid, mida saab koduses ringis koos vanematega arutada ja tõmmata sellega ka neid kaasa. 

Hollandis on käivitatud energiasäästu kampaania ühiskondlikes hoonetes. Näidiseks on valitud kompleks riigiasutuste kontoritest Hooghuis`is. Hoone on ehitatud aastal 1994, selle 14 korrust mahutab umbes 250 töötajat. Tegemist on energiasäästliku ehitusega, kus ruumide kütmist reguleeritakse tsentraalselt. Maja energiatarbe katavad gaas ja elekter võrdsetes osades. Enamus elektrienergiast kulub kontori-, kliima ja valgustusseadmetele.  Kampaania põhitähelepanu on suunatud küll riigiasutustele, kuid loodetakse, et töö juures kujunenud harjumused lähevad hiljem käiku ka kodudes. Hooghuis`i näite põhjal teadvustatakse inimestele energiasäästu vajadus ja võimalused (näiteks arvutite väljalülitamine kui neid vaja ei ole, valgustuse ratsionaalne paigaldamine ja kasutamine jne). Kodudes on säästmise võimalusi palju enam - soe ja külm vesi, elektrilised majapidamisriistad, küte ja ventilatsioon jne. Kasu energiasäästust on mitmekordne - lisaks keskkonna saastamise vähenemisele ja võimalusele hoida kokku uute energiatootmise võimsuste rajamise pealt kajastub energiasääst ju ka inimese isiklikus rahakotis.