1996. aastal külastasid Hiiumaad nüüd juba üle saja aasta tegutseva Suurbritannia kultuuri- ja looduspärandit kaitsva eraorganisatsiooni The National Trust esindajad. Mõtted klappisid, järgnes ühisettekanne selleteemalisel rahvusvahelisel konverentsil Brüsselis ja Hiiumaast sai Euroopa rahvuspärandi organisatsioonide koostöövõrgu üks asutajaliikmeid.

Sedakorda oli Ruuben Post kutsutud osa võtma The National Trust’i poolt korraldatud järjekordsest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele suunatud kahenädalasest  koolitusprogrammist. Selle sisse käis ka osalemine Euroopa ja Aasia loodus- ja kultuuripärandi kaitse ühiskonverentsil Londonis 11. ja 12. mail. Õppetöö toimus Lõuna-Inglismaal Dorseti piirkonnas Bournemouth`i sadamalinnast üle lahe lääne poole. 

Mida sellel reisil õppisid? 

Programmi järgi pidime tegema nn Management Plan`i (on nagu midagi laiendatud äriplaani taolist, meil kutsutakse teda ka kaitsekorralduskavaks) kolmele rannikutalule ühtekokku kuuesajal hektaril. The National Trust rendib seda maad kolmele talunikule tingimusel, et need kasutavad maad ainult traditsiooniliseks karjatamiseks, ei pruugi kunstväetisi ja mürkaineid ning järgivad eeskirju, mis seatud maastiku, taimkatte ning loomade-lindude-liblikate elupaikade säilitamiseks. Talunikud saavad sissetuleku lihaloomade ja lammaste kasvatamisest ning maksavad maa eest renti. The National Trust maaomanikuna aitab investeeringutega, riik ja Euroopa Liit maksavad juurde looduskaitseliste eesmärkide täitmise eest. 

Nagu siingi, paneb raha rattad käima? 

Meil kiputakse, jah, niimoodi arvama. Tegelikult aga tuli välja, et kui teadusemehed (bioloogid, arheoloogid jt) on omad soovitused paberile pannud, siis alles korraldamine algab. On neilgi sotsiaalsed probleemid, põlvkondade järjepidevuse probleemid, kohalike elanike suhtumise probleemid, peale trügivad kommertshuvid jne. Olen The National Trust`i manager`idele lõpmata tänulik, et meile asju just niimoodi, nagu nad on, valgustati ja lahenduste otsimisele kaasa kutsuti. Saime talunikega rääkida ja on neilgi omad mured ja pretensioonid. Saime selgust kuni sinnamaani välja, kuidas parlamendis lobi tehakse. Muidugi, ühes väljakujunenud ja stabiilses ühiskonnas käib see kõik rahulikult ja soliidselt. Aga talumehed on nagu meilgi - väärikad mehed, enesekindlalt maa küljes kinni, ei lase mitte igaüht ennast lihtsameelselt õpetama tulla ja oma väärtust tunnetades viskavad pisut vigureid ka. 

Küsis Marika Lall