Potitööstuse võimalikkusest Hiiumaal Reet Kokovkin Aivar Kriiska	Juba mõnda aastat on loetud Eesti Kunstiakadeemia keraamikutele loengukursust eesti arheoloogilisest ja etnograafilisest keraamikast, millega liitub kahenädalane primitiivkeraamika praktika. Selle raames joonistavad tudengid arheoloogilistel väljakaevamistel leitud savinõusid ja proovivad neid ka ise valmistada. Nii nagu minevikus. Hiiumaal toimus praktika neljandat aastat, sealjuures kolm viimast Kõpus, samaaegselt arheoloogiliste väljakaevamistega kiviaja asulakohtades (loe ka "Kaitseala Teataja" nr. 18, 11. aprill 1996).
	Nii Kõpu väljakaevamisi kui tulevaste kunstnike praktikat juhendanud Aivar Kriiska rääkis potilaadale tulnud ajaloohuvilistele vanaaegsest potitegemise tehnoloogiast, aga ka Kõpu rikkalikust ajaloopärandist.
	27. juulil kutsusid arheoloogid, kunstiüliõpilased ja BKA Hiiumaa Keskus kõiki huvilisi Pihla turismitallu potilaadale. Praktikaaeg hakkas lõpule jõudma: savianumad, mis õppejõududele hinnata viiakse, said valmis. Põletamisküpseks said ka need potid, mis käteosavuse treenimiseks ja ajaloohuvi toel tehti. Kaks ööd-päeva miilas põletusaugus tuluke - puuokstest ja käbidest sai piisavalt kuumust, et savist saaks kasutuskõlblik asi. Pealtvaatajate silme all võeti auk keskpäeval lahti ja tuha ning poolpõlenud käbide vahelt ilmusid nähtavale huvitavalt mustaks tõmbunud potid.
	Kõpu potilaat oli eriline selle poolest, et eelkõige pakuti teadmisi. Kes huvitatud oli, nägi ja õppis palju.
	Põletusaugu serval seistes meenus imeilus sinine keraamika Gotlandilt. Nende savi on muudetud osaks saare imidzhist ning seetõttu hinnatud ja ostetud. Kui aga hiidlane kodunt kaugemale külla sõidab, o n tal vist ikka veel raskusi sobiva kingituse otsimisel. Sama mure ka turistil - koju tahaks kaasa võtta midagi täiesti ainukordset, et aastate pärast meenutada ja teistele näidata: see on Hiiumaalt. Kas ehk käsitsi tehtud ja esivanemate kombel põletatud saviese oleks see "õige ja ehe asi" või vähemalt üks võimalikkest? Korraldajate arvates läks potilaat korda. Eriti oldi üllatunud rohkest huviliste arvust, kes ilusa suvepäeva jooksul Pihlast läbi jalutasid ning eksursioonil mööda Kõpu muistseid paiku osalesid. Tänu kõigile, kes tulid!
	Tudengite loodud peaaegu päris kiviaegsed savinõud läksid hästi kaubaks. Ostsid nii hiidlased kui Hiiumaa külalised. Kohalik savi kõlbab voolida küll, oli kunstnike arvamus.
	Enne "päris" keraamikaahjude leiutamist põletasid meie esivanemad savinõusid lihtsates maa-ahjudes. Savinõud ja puud asetati maasse süvendatud auku ning aeglase ja ühtlase põlemise tagamiseks kaeti mätastega. Sellisel viisil valmistati ka näitusel väljapandud keraamika.