Liia Tali

17. kuni 20. septembrini toimus Tallinnas turismimess Tourest 98. Messile oli appi palutud biosfääri kaitseala töötaja Liia Tali.

Messilt jäi meelde mõndagi. Kõige rohkem muidugi reisihuviline, kes oskas küsida asjalikke küsimusi.

Enam sooviti informatsiooni Hiiumaa majutus ja söögikohtade kohta, taheti teada mis erinevused on ühe või teise puhkemaja vahel, mida huvitavat oleks võimalik puhkuse ajal Hiiumaal teha, mis on Hiiumaa vaatamisväärsused. Erinevaid majutus- ja söögikohti tutvustades sai teiste hulgast esile tõsta Hiiumaa Rohelise Märgi saanud teenindusasutusi. Idee, et turist ise saab teha valikuid ja säästa Hiiumaa õrna loodust, tekitas esialgu imestust, mis tihtipeale tõsisemaks huviks ja tunnustuseks kasvas. Hiiumaa Rohelise Märgi voldikut koguti messikülastajate poolt suure innuga. Kahjuks ei ole voldiku trükkimisel arvestatud sellise mahuka reklaamivõimalusega nagu seda on turismimess ja seetõttu polnud teda võimalik igale küsijale kaasa anda.

Külastajatega vesteldes koorus välja, et suur osa huvilisi tahavad Hiiumaal omal käel (ilma giidita) ringi käia ja hakkama saada. Sellistele turistidele oleks teretulnud peale hea Hiiumaa kaardi veel informatsioon huvitavatest matkaradadest ja jalgrattamarsruutidest, looduse õpperadadest, huvitavatest paikadest ja üritustest. Senimaani oleme esijoones pakkunud teavet selle kohta, mida turist Hiiumaal näha saab. Küsiti aga päris palju ka selle kohta, mida turistil meil teha on, ja mitte ainult suvel vaid ka talvel.

Meile tuletati meelde, et üks osa turistidest on puuetega inimesed. Ka nemad tahaksid pääseda kõikidesse samadesse paikadesse kus teised turistid käivad.

Mulle jättis sellelt messilt sügava mulje koloriitne muhu rahvariietes memm, kes suure korviga ringi käis ja kõigile Pädaste mõisa voldikut jagas. Tutvustas ennast Pädaste mõisaomaniku Imre Sooääre emana, rääkis ilusat muhu murrakut ja mõnusat maainimese juttu oma neljast lehmast ja talutöödest. Minu üllatus oli aga suur, kui messil ringi liikudes kuulsin teda ka ladusas inglise keeles omi asju ajamas. Selline see meie turism on - ühelt poolt traditsiooniline ja maavillane, teiselt poolt ei tohi hätta jääda ka suurtel rahvusvahelistel üritustel.

Koos Hiiumaa Turismi Infopunktiga sündis allakirjutanul mõte, et kõik turismimessil töötanud inimesed võiks veelkord kokku saada ja ühiselt läbi arutada, mis oli messil hästi ja mida annaks järgmine kord veel paremini teha.

Hiiumaa Turismiinfopunkti messiboks. Pildil vasakult Malle Kappel, Liia Tali ja Jüri Valdma. Foto Kadri Valdma

Ruuben Post

On ca 300 tuhat kWh aastas vähe või palju? Kui teame, et Hiiumaa aastasest elektritarbimisest on see ainult 0,7 %, siis muidugi vähe.

Tuulik jääb teiseks talveks endisel moel edasi tuuritama, aga meestel seisavad ees uued ettevõtmised. Kevadeks peab kaante vahele saama kava ja arvestus, mis näitavad, kas ideel Hiiumaast ajapikku saastevaba, taastuvatel energiallikatel elav saar teha, mitte utoopia maiku man ei ole.

Tahkuna tuulejaama inseneripilgu all hoidval Indrek Sillal läheb viimasel ajal tugevasti aega ajakirjanike ja kolleegidest uudistajatega suheldes. Igatahes rohkem, kui masina hooldamiseks kulub. Pildil koos telemehe Riho Västrikuga, kel kavas pikem Osooni-saade tuuleenergeetikast.

Männamaal

Kolmekümnendatel aastatel kerkisid mitmes Hiiumaa külas tornide otsa tuuleturbiinid (Mudal, Reheseljal, Männamaal, kus veel?). Männamaa mehe Oago Pauli töökojas ajas tuul ringi jahukivisid, kruuvimasinat, kreissaagi, höövelpinki ja katuselaastu masinat. Juuresolev pilt on tehtud arvata nelikümmend aastat hiljem, seitsmekümnendatel ja üheksakümnendate keskpaigaks polnud enam midagi näha. Sama saatus on tabanud kõiki teisi eestiaegseid turbiine.

Oago Pauli poeg Toomas aga pani võllid, rihmarattad ja muu kraami varju alla ja nagu nüüd kuulukse, hauvad Männamaa mehed plaani see tuule jõul töötanud värkstuba taastada ja rahvale näituseks välja panna. Oleks ilmatu tore ettevõtmine ja kisub mõtte kohe sinna kanti, et siis peaks kõrvale ka ühe kaasaegse elektrit tootva tuulegeneraatori püsti ajama. Hakkad Kaigutsi õige vanadest tuuleveskitest peale ja astud nagu mööda vanaisadest-isadest-poegadest nupumeeste eluteed.

Biosfääri kaitseala ühineb Tammistu, Nõmme ja Mardihansu elanike nõudmistega

Ruuben Post

Biosfääri kaitseala keskus leiab, et Kõrgessaare Vallavalitsusel ja Keskkonnainspektsioonil on piisavalt alust ja ka kohustus kaitsta kohalike elanike huve. Metsaamet ja riigimetskond ei pruugiks väljastada raielube, kui pole garanteeritud, et mets veetakse välja kohalikke teid ja maastikke kahjustamata. Mõistagi on ärimeeste surve mets odavamalt kätte saada tugev. Pärast seda tulgu või veeuputus (siinsel juhtumil sõna otseses mõttes, sest metsa varumise käigus on ka kraave täis aetud). Sigadusi lubavatel ametnikel tuleks ikka lõpuni mõelda, kelle jaoks nad ametisse on palgatud. Või kui jõud asjadest üle ei käi, siis kolleege, avalikkust ja poliitikuid appi kutsuda.

Avalduses on väljendatud nägemus Mardihansu piirkonna edaspidise saatuse kohta ja vihjatud arengute pikemaajalise planeerimise vajadusele. Ka see on igatpidi mõistlik. Piirkond on atraktiivne turismi seisukohalt oma privaatsust pakkuva vaheldusrikka looduskeskkonnaga ja mererannaga. Milliseid väärtusi me siin ennekõike säilitada sooviksime? Kas ei peaks juba täna juurdepääsud ja liikumisskeemid, matkarajad, perspektiivsed majutusrajatised (kui palju neid võiks ülepea olla?) ning telkimisplatsid jmt paika sättima. Planeeringus saab kindlasti olulist rolli mängima mets ja teadaolevalt saab metsa mitut moodi käsitleda – looduskaitsealusest või hoiumetsast, kui selleks põhjust on, kuni lagedaks raiutava majandusmetsani. Ja lageraie, mida tänased metsavarujad peaaegu et ainuvõimalikuna näevad, võiks ka taanduda keskkonna loodusväärtusi vähem rüüstavate teiste raieviiside ees. Planeeringuga saaks ka niisugused tahtmised selgeks rääkida ja seadustada.

Biosfääri kaitseala loodab väga, et oma elukeskkonda väärtustada oskavad inimesed astuvad järgmise sammu – algatavad piirkonna planeerimise, viivad selle läbi vallavolikogu kohalikuks seaduseks ja loovad niimoodi eeskuju, mis nakkab kogu Hiiumaad järele tegema. Meie püüaksime kaasa aidata, nii kuis vähegi saame.

Uus metsaseadus arvestab rahva kultuurilisi vajadusi

TALLINN, 24. september, ETA. Uue metsaseaduse eelnõu kohaselt arvestab seadus jõustumisel ka rahva kultuurilisi huvisid ja traditsioone, ütles neljapäevasel pressikonverentsil keskkonnaminister Villu Reiljan.

Ministri sõnul on uue seaduseelnõu koostamisel püütud arvestada nii rohelistega, kes peavad iga puu maharaiumist mõrvatööks, kui töösturitega, kes näevad metsas vaid rahapõldu.

Vastavalt Euroopas tunnustatud tavadele arvestab uus metsaseaduse eelnõu avalikku huvi riigimetsade majandamisel. Seega ei lähtuta metsade majandamisel ainult võimalikult suurest rahalisest tulust, vaid arvestatakse ka rahva kultuurilisi huvisid ja puhkamisvõimaluste loomist.

Samuti arvestab uue metsaseaduse eelnõu puiduturu stabiliseerimise vajalikkust tootjate varustamisel toormega ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja keskkonnaseisundi tagamist.

Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikogu menetlusse võetud metsaseaduse eelnõu peaks Reiljani sõnul loodetavasti jõustuma järgmisel aastal.

Hiidlased vajavad metsa hingeliselt

1994. aasta sotsioloogilise uurimuse jargi jaotuvad hiidlased suhtumises metsa nelja gruppi. Vastavaid hoiakuid iseloomustavad (sulgudes osakaal protsentides kogu Hiiumaa elanikest):

I (43%) Positiivsed sisetunded (rõõm, vabadus, puhkus).

II (15%) Hirm

III (27%) Sissetulekud

IV (15%) Metsaannid (seened, marjad)

[Uljas, J., Hellström, K., Sagara, K. 1996. Hiiumaa ja hiidlane 1994: sotsioloogiline uurimus. BKA Hiiumaa keskus. Kärdla. 79 lk.]

Vello Kaskor

Paul Ariste tuletab Mardiantsu lahe ja küla nime mehenimedest Mart gen. Mardi ja Ants gen. Antsu. Saksa keeles kutsuti Mardiantsu lahte Hundswiek (R u s s w u r m Eib I 4), millest tulenes ka vene kaartidel esinev nimi. Hundswiek on pigem alamsaksa kui rootsi päritoluga nimi, eriti meenutades, et Hiiumaa läänerannikul ei ole jälgi (mis peaks ju eriti ilmnema kohanimede seas), mis viitaksid rootsi mõjutustele.

Leo Tiik täpsustab: 1687. aastal eluneb hajatalus Himmoferre Tönnis, kes arvatavasti pärineb Saaremaalt (Jaani kihelkonna Imavere külast). Vastse tulnukana kannab ta tookord veel kaasatoodud nime. 1690-ndail aastail on tema nimi Ranna Tönnis ja tema poja nimi Ranna Tönniße Mart. Viimase järglast nimetatakse 1726. a. veel isa nime järgi Tönnise Marti Hans, aastal 1732 on ta Ranna Marti Hans ja 1744 Mardi Hans. 1795. aastast alates kohtame tema nime juba talunimena (Mardi Hanso). Perekonnanimede panekul seda siiski lühendatakse ja 1858. a. on siin peremeheks Jürri Mardi.

1867. a. “Kogukonna Nimme juhhataja” nimetab Kõrgessaare valla majapidamiste seas nii Tammistot, Nõmmet kui Mardi Hansot. Veel esimese Eesti Vabariigi ajal (1922. a. elamute nimestikus) oli Lääne maakonna Kõrgessare valla Tammistu külas 14 majapidamist: Peetri (perek. Tamm), Mihkli (Kukk), Põlluma (Jõgi), Sandri (Press), Silla (Mänd), Viitasoo I (Jaagu), Viitasoo II (Volens), Viitasoo III (Punn), Viitasoo IV (Klemm), Viita Pori I (Bremel), Viita Pori II Vanaselja), Viita Juhani (Bremell), Viita Andruse (Bremell), Viita Andruse II (Bremell). Nimekiri on koostatud oktoobris ning Mardiantsut (Mardihansut) ja Nõmmet küladena seal veel ei esine.

1934. aasta rahvaloenduse ajal on küladena peale Tammiste (ste-lõpulisena) olemas juba ka Nõmme ja Mardiantsu. 1939. a. talude loetelus olid need juba toimivad külad - Mardihansul oli talusid neli: Tagapere, Ranna, Eespere ja Uustalu, Nõmme külas seitse: Liiva, Mihkli, Andruse, Tõnise, Kubja, Leppmetsa ja Kuke ja Tammistu külas kaheksa: Lepiku, Peetri, Liivatänava, Tammiku, Sandri, Pajakopli, Mihkli ja Rea talud

1959. a. rahvaloenduse ajal oli Kõrgessaare valla Lauka külanõukogu koosseisus Mardiantsu küla 3 taluga: Tagapere talu (perekond Mänd), Kuke talu (Mardi) ja Uustalu (tühi), Nõmme külas oli 3 talu: Liiva (Lauri), Andruse (Kaljo); Tõnise (Käär), Tammistul oli liidetud Viitasooga 6 talu: Silla (Mänd), Maantee (Kaseväli), Liivatänava (Tamm), Pärdi (Kaasik), Lepiku (Nurst) ja Tammiku (Jõgi)

1970 a. rahvaloenduse ajaks (1969. a. dets.) olid Mardiantsu ja Tammistu külad tühjad, Nõmme külas elas kirjade järgi 10 inimest. 1977. a. külade liitmisega liideti Nõmme küla Jõesuu külaga. Teisest kahest enam juttu ei olnudki - nad olid hääbunud.

Eesti Vabariigi valitsuse 1997. a. 18 dets. määrusega on Mardihansu (hans nüüd h-ga ja ilma t-ta), Nõmme ja Tammistu taas küladena olemas!

ehk

kuidas peab täiskasvanuid koolitama

Oscar Marleyn ees ...

... ja värskelt targaks saanud õppurid järel.

Oled küll koolitatud “intervent”, aga katsu võõras keskkonnas jalul püsida!

Fotod Ruuben Post

7. - 16. septembrini toimus Tuuru majas BKA keskuse korraldamisel Euroopa loodus- ja rahvusparkide föderatsiooni Phare projekti Europarc Expertise Exchange raames lõppseminar Kaitsealade laiapõhjaline korraldus (loe 1. lk).

7. - 9. septembrini töötas Toomas Kokovkin koos välisekspertidega Tallinnas ja Haapsalus seoses Läänemeremaade rannikute andmebaasi loomise programmiga.

14. septembril osales Ruuben Post ühe algatajana täiskasvanute nädala puhul Tuuru poolt kokku kutsutud arutelul ja tõstatas küsimuse enama koostöö vajadusest selles valdkonnas.

17. - 20. septembril aitas Liia Tali Hiiumaa Turismi Infopunktil korraldada Hiiumaa ekspositsiooni turismimessil TOUREST ’98 Tallinnas (loe 4. lk).

18. septembril Tallinnas toimunud B7 nõupidamisel said heakskiidu keskkonnatöögrupi poolt (Hiiumaad esindab töögrupis BKA keskus) algatatud ja ette valmistatud INTERREG IIc-le esitatavad projektitaotlused BEST (säästev turism) ja SUSWAT (põhjavete kaitse ja säästev kasutamine). Energeetikaalase ühisprojekti ettepanek jäeti täiendavale kooskõlastamisele saarte energiafirmadega.

21.-23. septembrini töötas Hiiumaal rannikute andmebaasi programmi juht Hans Rasch firmast Satellitbild (Rootsi). Hiiumaa on valitud programmi Eesti pilootalaks.

22. – 26. septembrini toimus Rootsis õppe-seminar kohalike elanike kaasamisest märgalade kaitsesse ja majandamisse. Hiiumaalt osalesid Kai Vahtra biosfääri kaitseala keskusest ja Käina lahe piirkonna talunik Ly Kogermann, Läänemaalt Alex Lotman Matsalu Looduskaitsealalt ja Lihula vallavanem Jüri Reismaa. Tutvuti Västra Götalandi ja Västmanlandi lääni märgalade majandamisega, kohtuti kohalike talunikega ning omavalitsuste, lääni ja looduse-õppekeskuse esindajatega, kuulati loenguid ja diskuteeriti.

23.septembril osales Ruuben Post Tallinnas majandusministri poolt kokku kutsutud tuule- ja hüdroenergia komisjoni esimesel koosolekul. Komisjon peab aasta lõpuks esitama vastavate energeetikavaldkondade arendamise riikliku kava, mis esitatakse kinnitamiseks valitsusele.

õige vastus on, et sapipuravikul on kübara all olevad eosed roosakat värvi. Muidugi võib ka maitsmise teel kindlaks teha, et tegemist on tõesti sapipuravikuga.

Auhinna õige vastuse eest saab Malle Jaakson Kärdlast.

Seekordne küsimus on Käina lahe kohta. Teada on fakt, et 1962. aastast on Käina laht linnustiku kaitseala.

Missugune kaitseala staatus on Käina lahel praegu? Vastuseks ootame kaitseala täielikku nimetust.

Vastuseid ootame 20. oktoobrini kas kirja teel või telefonitsi. Loosiauhinnaks raamitud foto Hiiumaa loodusest.