Käina lahe - Kassari
maastiku-
kaitsala kaitse-
eeskiri
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. a. määrusega nr.
44. Avaldati
Riigi Teatajas I Nr 23 1998.
Käina laht linnulennult. Foto Toomas Kokovkin
I. ÜLDSÄTTED
1. Käina lahe - Kassari maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a. otsusega nr. 70 “Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa Rajoonis” moodustatud Kassari maastikulise keeluala ning sama otsusega moodustatud Käina lahe ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a. määrusega nr. 493 “Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala “Aegviidu - Nelijärve” ümbernimetamise kohta” (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Käina lahe riiklikuks linnustikukaitsealaks.
2. Kaitseala maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Käina lahe - Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitse-vöönditeks ja piiranguvöönditeks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatud juhtudel siht-kaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.
8. Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa-, põllumajandus- ja roovarumistöödel. Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu.
9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsa-kultuuride alal, energiapuistute raja-mine ja keemiline võsatõrje.
10. Kalapüük kaitsealal on lubatud käsiõngega Orjaku ja Laisma kanalis.
11. Jahipidamine kaitsealal toimub vastavalt õigusaktidele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.
12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;
3) uute metsakultuuride rajamine;
4) geoloogilised uuringud;
5) rahvaürituste (üle 50 osalejaga) korraldamine sihtkaitsevööndis.
13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonna-ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisi-akti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõranda-mislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunda-avate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
16. Kaitsealal on üheksa sihtkaitsevööndit:
1) Käina lahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Käina vallas Käina laht koos saartega (kinnistute A92, A90, Sireli (89) ja A10 lahusmaatükid), välja arvatud Orjaku piiranguvööndisse kuuluv ala ja Vareslaid;
2) Orjaku silma sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Käina vallas veeala, mille piir kulgeb Reigi saare kagunurgast mööda Reigi saare idakallast põhja suunas kuni Kassari saart Käina - Kassari maanteega ühendava teetammini, mööda selle idaserva Käina - Kassari maanteeni ja edasi mööda nimetatud maantee teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Kassari saareni, seejärel mööda Kassari saare läänekallast lõuna suunas kuni Orjaku kalasadama põhjanurgani ning edasi mööda sirgjoont Orjaku kalasadama põhjanurgast Reigi saare kagunurgani;
Vaade Orjaku silma sihtkaitsevööndile. Foto Mart Mõniste
3) Õunaku sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Käina vallas Õunaku pool-saarel kinnistute A171, A172, A173, A174, A188, A189, A181, Koopa (36) ja A183 maa;
4) Käina sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Käina vallas Orjaku poolsaarel kinnistute Rehe (A7), A74, Vahi (A6), Sadama (A80), Süllaotsa (A5), Pargi (A73), Otsa (A72), A4, Karjamaa (A23), Välja (A3) ja Orjaku (A2) põllumaa ja kadastiku vahelisest piirist kirde poole jääv maa ning kinnistu Nina (A1) põllumaa ja kadastiku vahelisest piirist kirde ja loode poole jääv maa, Käina lahe läänekaldal kinnistute A2, A221, A215, A216, Selma (A92), Lusso (63), Tori (60), Vällika (59), Kärneri (58) (kahes osas), Aida (57), Ninaotsa (A84) ja Lepa (A83) kaitsealale jääv maa, Käina lahe põhjakaldal kinnistute Käina kiriku, Lahe (5), Kristjani (4), Sahtle (3), Toigu (1), A235, A283, A255 (kahes osas), A285, Aanda (A206), Põllumäe (A205), Ranna (A204), A208, A207, Seemnevilja Ühisuse (A259), Piiri (A60), A57, A58, A91, Ilo (A56), Teeääre (A90) (kolmes osas) ja Drudenhofi (A44) kaitsealale jääv maa ning kinnistute A105, A61, A93, A59 ja A92 lahusmaatükid, kinnistute Tõnise (16) ja Peedu (17) Kassari teest ida poole jääv maa ning Käina lahes kinnistu Lepa (A83) lahusmaatükk (Vareslaid);
5) Vesimaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Käina vallas Kassari saarel kinnistute A201, A202 ja A200 kirdepoolseimad lahusmaatükid ning kinnistute A199, A198, 5 ja 4 kirdepoolseimate lahusmaatükkide kirde-edelasuunalisest pinnasteest kagu poole jääv osa;
6) Taguküla laidude sihtkaitse-vöönd, kuhu kuuluvad: Käina vallas Kassari saarel kinnistute 9, 32, 31 ja 30 kagupoolseimad lahusmaatükid ning kinnistu 15 kagupoolseima lahusmaa-tüki loode-kagusuunalisest pinnasteest kirde poole jääv osa;
Taguküla sihtkaitsevööndi karjatatavad soolakud. Foto Mart Mõniste
7) Kassari sääre sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Käina vallas Kassari saarel kinnistute A91, A174 ja A96 Piibunina teest edela poole jääv maa, Piibunina poolsaarel kinnistute A185, A181, A189, A191, A176, A186, A182, A195, A198, A183, A180, A178, A190, A188, A187, A177, A193, A184, Kalasadama ja A179 maa, kinnistute A194, A151, Roosi (A17), Tamme (A18), A152 ja Lepiku (A19) Sääretirbi teest ida poole jääv maa, kinnistute A156, A150, A13, A149, A14 ja A11 kinnistu Niidi (A153) lõunanurka ja kinnistu A149 lõunapoolseima lahusmaatüki põhjanurka ühendavast sirgest kagu poole jääv maa ning Kassari säärel kinnistute A149, A147, A157, A4, A146, A156, A18, A6, A152, A148, A153, A8, A23, A19, A13, A7, A9 ja A24 maa;
8) Uidu niidi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Käina vallas Kassari saarel kinnistute 2/2a, 19, 14 ja 17 kinnistu Nurme (1) idapiiriga külgnevad lahusmaatükid, kinnistu 3 kinnistu Matse-Peetri (33) läänepiiriga külgnev lahusmaatükk, kinnistu Tominga (A3) loode-kagusuunalisest pinnasteest ja selle mõttelisest sirgjoonelisest loodesuunalisest pikendusest kirde poole jääv maa, kinnistute Lemmani (A8) ja Neitsimäe (A7) läänepoolseimast põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole jääv maa, kinnistu Matse-Peetri (33) maa (välja arvatud õuemaa ning loode-kagusuunalisest kraavist ida poole ja põhja-lõunasuunalisest kiviaiast lääne poole jääv osa) ning kinnistute A201, A202, A203 ja A204 läänepoolseimast loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääv maa;
9) Jõeküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Käina vallas Õunaku poolsaarel kinnistute Nõmme (A83) (ainult kaitsealale jääv osa), A191, A5, Kalju (37) (kahes osas), 27, Metsa (A38) (ainult kaitsealale jääv osa), Valli (A103) (ainult kaitsealale jääv osa), A197, Kraavi (A207), Vaarika (A208) ja Maandtee (A209) maa.
17. Inimeste viibimine on keelatud Õunaku ja Jõeküla sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini ning Käina lahe sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel.
18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6 - 12 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja nõusolekul:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) kulu ja pilliroo põletamine;
3) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;
4) käesoleva kaitse-eeskirja punktides 19 - 22 sätestatud tegevus.
19. Ulukite arvukuse reguleerimine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul Õunaku ja Jõeküla sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini ning Uidu niidi, Taguküla laidude ja Kassari sääre sihtkaitsevööndis aasta ringi.
20. Käina lahe ja Orjaku silma sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud pilliroo varumine jää pealt ning kasvava pilliroo niitmine vee-alade kinnikasvamise aeglustamiseks.
21. Käina, Vesimaa, Taguküla laidude, Kassari sääre, Uidu niidi ja Jõeküla sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) kraavide hooldustööd;
2) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
3) ehitiste, teede ja õhuliinide hooldustööd.
22. Sihtkaitsevööndis on pool-looduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik järgmine tegevus, kusjuures kaitseala valitseja kooskõlastab tööde aja ja koormuse:
1) Käina, Vesimaa, Taguküla laidude ja Kassari sääre sihtkaitse-vööndis karjatamine ja/või puu- ja põõsarinde harvendamine avatud maastike säilitamiseks;
2) Uidu niidi ja Kassari sääre sihtkaitsevööndis tööd puisniitude säilitamiseks ja taastamiseks.
23. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:
Õunaku sihtkaitsevööndis - loodus-kaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;
Kassari sääre, Jõeküla ja Uidu niidi sihtkaitsevööndis - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
24. Käina lahe ja Õunaku siht-kaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.
IV. PIIRANGUVÖÖND
25. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuur-maastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
26. Kaitsealal on kaks piirangu-vööndit:
1) Orjaku piiranguvöönd, kuhu kuulub: Käina vallas Käina lahes veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: kinnistu Pargi (A73) maa idanurgast punkti 58°47'39"N 22°46'57"E (6517815 - 429620), sealt punkti 58°48'01"N 22°46'27"E (6518515 - 429145) ning sealt kinnistu Orjaku (A2) maa põhjanurka. Edasi kulgeb piir kinnistu Orjaku (A2) maa põhjanurgast mööda kinnistute Orjaku (A2), Välja (A3), Karjamaa (A23), A4, Otsa (A72) ja Pargi (A73) maa kirdepiiri kagu suunas kuni kinnistu Pargi (A73) maa idanurgani;
2) Kassari piiranguvöönd, kuhu kuulub: Käina vallas Kassari saarel maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitse-vööndisse.
Kassari piiranguvööndi rannakarjamaa. Foto Mart Mõniste
27. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6 - 12 keelatud ning järgmine tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud ravimuda varumine Orjaku piiranguvööndis;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
5) jahipidamine Kassari piirangu-vööndis Kassari saare põhjaosas rannajoone ja metsapiiri vahele jäävatel rannakarjamaadel jääsulamisest kevadel kuni püsivama jääkatte tekkimiseni sügisel ning Orjaku piiranguvööndis aasta ringi;
6) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.
28. Kassari piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõus-olekul lubatud:
1) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) turberaie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.
29. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; maastikuilme säilitamine).
V. KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT
30. Kaitsealal on üks kaitstav looduse üksikobjekt - Tõllukivi.
31. Kaitsealal asuva kaitstava looduse üksikobjekti mistahes kahjustamine on keelatud. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
VI. LÕPPSÄTTED
32. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
33. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonna-ministri poole.
Keskkonnaminister VILLU REILJAN
Käina lahe - Kassari
maastiku-
kaitseala
välispiiri
kirjeldus
Käina lahe - Kassari maastiku-kaitseala lahustüki piir kulgeb Käina vallas kinnistu Nõmme (A83) põhjanurgast mööda nimetatud kinnistu kirdepiiri kagu suunas kuni kinnistu A5 põhjapiirini ning edasi mööda kinnistute A5 ja A191 põhjapiiri ja kinnistute A191, 27, A181, Koopa (36), A183 ja Maandtee (A209) idapiiri Vaemla laheni ning edasi mööda rannajoont loode suunas kuni kinnistu A37 läänepiiril kulgeva kraavini. Piir jätkub mööda kinnistu A37 läänepiiril kulgevat kraavi põhja ja kirde suunas kuni nimetatud kraavi põhjatipuni ning edasi mööda mõttelist sirgjoont nimetatud kraavi põhjatipust kinnistu Valli (A103) kirdepiiril kulgeva kraavi lõunatipuni. Piir jätkub mööda kinnistu Valli (A103) kirdepiiril kulgevat kraavi loode suunas kuni kinnistu Nõmme (A83) loodepiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kinnistu Nõmme (A83) põhjanurgani.
Käina lahe - Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
© Riigikantselei 1996
Käina lahe -
Kassari
maastiku-
kaitsealast
Tiit Leito
Tänavu märtsikuus võeti vabariigi valitsuse poolt vastu uued kaitse-eeskirjad, mille alusel need kaks kaitseala liideti. Möödunud aasta juulikuust alates kuulub Käina laht ka rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Mõistes eelnevalt toodud ülesandeid ja kohustusi, ei ole raske arvata, et meil on tegemist alaga, kus tuleb oma tegemisi väga kaalutletult seada. Järgnevalt püüaksingi anda lühiülevaate siinsetele loodusväärtustele ja pärast seda lahti mõtestada kehtestatud kaitse-eeskirjad.
Rahvusvaheline tuntus kuulub eelkõige Käina lahele. Siin registreeritud 170 linnuliigist kuulub Läänemere Punasesse Raamatusse 55, Eesti kaitsealuste liikide hulka 75, vastavalt meie seadusandlusele kuulub üks nendest I ja 9 liiki II kategooriasse. Haudepaaride üldarv on ca 2000. Ala on väga oluline läbirändavatele lindudele, sügisel võib siin peatuda kuni 20000 veelindu. Ravimuda paikneb lahes ca 180 hektaril ja kogumaht on ligi 1 milj. m3. Laht on oluline kui kalade koelmu ja noorkalade toitumisala. Kassari saarel väärib tähelepanu eelkõige maastiku üldilme, mis on otseselt seotud inimtegevusega. Taimkattes valitsevad kadastikud, niisked ja kuivad liigirikkad aruniidud (ka puisniidud), rannavööndis rannaniidud, soolakulised rannaniidud (Vesimaa, Tagaküla). Rohkesti kasvab II (10 liiki) ja III (9 liiki) kategooria kaitsealuseid taimeliike. Ulatuslikud rannaniidud on peatus- ja pesitsuspaikadeks kurvitsalistele.
Naaskelnokk pesal. Foto Tiit Leito
Looduskaitse võib oma olemuselt olla kas aktiivne või lihtsalt konserveeriv. Käina lahe puhul rakendatakse mõlemat varianti. Et lindude elu saaks segamatult toimuda, on rakendatud inimestele liikumispiirangut koos jahipidamise keeluga. Samas võib madala merevee korral lahest vesi välja voolata ja selle põhi suurtel aladel paljanduda. Nii ei leiaks linnud enam toite- ja pesitsuskohti, kala ei saaks lahte kudema ja ravimuda hakkaks õhuhapniku käes lagunema. Et seda negatiivset mõju vältida, sai sellel aastal valmis ehitatud aastakümneid unistatud regulaatorid kolmele kanalile. Et need tõesti vastavalt plaanitud vajadustele töötaksid, on tööle palgatud Orjakus elav Aivar Kääramees. Oma tähelepanekute ja muredega saavad nii õngemehed kui ka teised loodushuvilised tema poole pöörduda. Et aeglustada lahe kinnikasvamist on igati meelepärane, kui siin roogu lõigatakse, seda küll eelneva kooskõlastusega kaitseala valitseja juures.
Kassari saarel on elatud sajandeid ja siinsed kooslused on suuresti mõjustatud inimtegevusest. Seega, eelkõige on kaitseala ülesandeks säilitada vanu pool-looduslikke kooslusi nagu ranna- ja puisniidud. Nendel aladel ei ole vaja inimtegevust mitte piirata, vaid hoopis hoogustada. Puisniidud on inimeste jaoks praktilise tähtsuse minetanud ja nüüd on neid alasid lihtsalt maastikuilme ja mitmekesisuse säilitamiseks uuesti ellu äratada küllaltki keerukas, aega- ja rahanõudev ettevõtmine.
Kaitseala tsoneerimise käigus on kasutatud sellist mõistet nagu sihtkaitsevöönd. Sellistel aladel on kaitsetegevusel mingi konkreetne siht (ülesanne). Näiteks Niidi ja Kassari sihtkaitsevööndis tuleks taastada puisniidud, Vesimaal ja Tagaküla laidudel aga säilitada olemasolevad rannaniidud. Suurem osa kaitsealast kuulub aga Kassari piiranguvööndisse, mis on siis majanduslikult kasutatav ja kultuurmaastikuna säilitatav. Orjaku piiranguvöönd võimaldab ravimuda kasutamist Käina lahel. Et inimtegevus ja kaitsevajadused oleksid tasakaalus nii praegu kui ka kaugemas tulevikus, oleks vaja kiiresti alustada kaitsekorralduskava koostamisega. Sellega saaks määrata elukorralduse kulgemise nii ajas, mahus kui ka ruumis ja seda siis lähtuvalt ala looduskeskkonna võimalustest ja inimeste vajadustest.
Kõik kaitsealad on tegelikult ühiskondlik kokkulepe. Piirangud ei ole eesmärk omaette, vaid püüe säilitada looduskeskkonda elamiskõlblikuna kõigile elusolenditele. Nii saame tunnetada looduse mitmekesisust selle erilisuses, värvis, suuruses ja hääles. Ja mida lähemal meie sellele kõigele oleme, seda suurem on meie tulevikulootus.
