P o a m a küla; ERKkA (Eestima Rootsi Kindralkuberneri Arhiiv) 932, 231 (a. 1609) Pungam Endrich; EIB 1529 Pungemah, 1537 Pungamah; EKA (Eestimaa Konsistooriumi Arhiiv), 233 (a. 1750) Pungama; PErl 207 Pungama; Mellin - ekslikult Tungama. Ariste seostab küla nime esimest osa sõnaga pung gen. punga, teine osa on maa. VK: arvatavasti oli tegemist siiski sõnaga pundenik: EE (Eesti Entsüklopeedia) "15. - 17 saj. Saare- ja Hiiumaa talupoeg, kelle põhikoormis oli 1 laevanaela (punna) - 167,5 kg.- suurune viljaandam. P-e oli vähe, nad elasid metsades ja võsamaadel hajataludes.

P u s k i küla; ERKkA 932, 231 (a. 1609) Busk Simon; EIB 1529 Puskj, 1537 Puszkij, Pußkj; PErl 209 Puski; Mellin - Puski; Russwurm Eib (Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. I - II, 1855) I 97 "selgelt juhatab Buskis ja Busch, Buschdorf, praegu Puskis... rootsi algupära juurde". Ürikute järgi otsustades on see küla alati kuulunud eesti kogukonnale, aga nähtavasti veelgi varem kuulunud rootslaste Reigi küla tagamaade (võsa) hulka. Rootslaste Reigi küla jagunes nimelt kahte ossa: Backby ja Buskby - või Buskas (Russwurm Eib I 86). Veel esimeste omnibusside ajal Hiiumaal, kui külade vahelistel aedadel olid teede kohal väravad, kandis üks värav Rootsiküla juures nimetust Puski värav. Viimane Reigi rootslane Johan Bäckman meenutas sealseid talunimesid, mille hulgas olid sellised nimed nagu Buskas, Fin, Rabas, Harbo... Buskas on seega sage nimi hiiurootslaste kohanimede seas. Freudenthal-Vendell OESvD (Ordbok öfver estländsk- svenska dialekterna, 1887) toob vasted büsk 'Buske' (võsa, põõsastik), Büskas - talunimi. Kuidas rootsikeelne kohanimi võis leida tee kaugele eestlaste asualale, võib seletada ainult nii, et keegi Reigi Buskas'e osast või Buskas'e nimelisest talust asus ümber praegusele Puski alale ning andis hilisemale külale selle nime.

Nagu juba nägime Kukka ja Paluküla puhul, elas 1600-ndate paiku rootslasi ka eestlaste külades nende seas. Ürikud viitavad, et üksikuid rootslasi elas rootslaste küladest täiesti eemalgi eestlaste hulgas.
Leo Tiik: P. Ariste toodud vormidele Busk, Puski ja Pußkj võib lisada teisigi vanemaid: 1599 Busche Heike, 1576 Buski Hans, 1565 Hannus Pusk, 1564 üksjalg Hannus Pwsk. Tuleb aga lisada veel, et XVI sajandil kandis sama nime Emmaste kihelkonna Jabuse küla eelkäija; nimelt on kirjas 1599 Buski Micko, 1583 Buske Larß ja 1576 Buscky Laur, kes on samuti üksjalg. Ei tohiks olla võimatu, et siin on tegemist võsametsa rajatud taludega (vrd. sks Busch ja skandinaavia keelte busk-tüvi).

V i l l a m a a küla; EIB 1528 Willemah Sim, 1537 Willamas, Willamah Siem; PErl 208 Willama; Mellin - Willama; ~vill gen. villa. pl. villad ÜAN-s leidub villa-liitelisi kohanimesid ka mitmes teises maakonnas.

Leo Tiik:... kaaluda võib ka teist, võimalust, sest vanad kirjapanekud näitavad: 1599 Willama Clemett, 1576 Willam Jurgen, 1564 Jurgen Welhelma. Tuletus Wilhelmist oleks hõlpsam, liiatigi et viimasel juhul on jällegi tegemist üksjalaga, seega suhteliselt värske majandiga.