Viktor Rõbtšenko

• Kohalike algatuste sidumine omavalitsuste arengukavadega
• Põllumajandusettevõttete tegevuse laiendamine täiendavatesse majandusvaldkondadesse
• Kiire infovahendamise korraldamine põllumajandustootja, talupidaja, riigi ja firmade vahel, et luua pilt põllumajanduse tegelikust olukorrast, soodustada avaliku teabeleviga ettevõtlust, lihtsustada põllumajandussaaduste müüki ja hinnata turgu põhi- ja käibevahendite osas.
• Põllumajandustootjate poolt algatatud ühisprojektide konsulteerimine ja koolituse korraldamine.
  
  

Projekti sisu:

• Koguda ja töödelda arendustööks vajalikku lähteinfot ja kaasajastada seda toetavat keskkonda
• Korraldada õppepäevi, seminare, teabepäevi, anda välja õppematerjale, ülevaateid.
• Maamajanduse arendamise tööruhmas osalevad mitmed Hiiumaa Talupidajate Liidu liikmeted
• Eksperthinnangute saamiseks kasutatakse erinevate erialade spetsialiste.
• Töörühma tegevusena on käesoleval aastal kogutud põllumajandusalase teavet, seda analüüsitud ja levitatud. Samuti on läbi viidud õppepäevi ja seminare.
  
  

Üle poole Hiiumaa elanikest elab maal, suurem osa neist tegeleb ka põllumajandusega. Kuni 1993. aastani haaras põllumajandus 2/3 maakonna töökohtadest ja etendas olulist rolli maamajanduses. Lähimineviku ületootmine on taandunud ja põllupidamine Hiiumaal asub veel sügavas madalseisus: kriisist ei ole välja jõutud. Pidevalt on vähenenud töökohtade arv maal, mis omakorda on tinginud saarelt noorte väljarändu.

Vaid veerand saare põllumaast sobib teraviljakasvatuseks. Paesel aluspõhjal olev huumusekiht on õhuke ja põuakartlik, soostunud ja gleimullad sobivad ainult heintaimedele. Kogu Eestiga võrreldes moodustab haritav maa Hiiumaal 1,3 %, põllumaa boniteet 32 hindepunkti on vabariigi madalaim (keskmine on 43 ).

1996. aasta alguseks oli Hiiumaal registreeritud 345 (1995.a. 117) talu, kogupindalaga 4461,9 ha, mis keskmisena teeb 12,9 ha maad talu kohta. Haritavat maad oli 724,0 ha, seega 2,1 ha talu kohta (mandri-Eesti talu kasutab keskmiselt 25,8 ha maad). Märgata on, et tagastatavad talud suurenevad eeskätt metsamaa osas - metsade majandamine on maamehele tunduvalt tulusam kui põllupidamine.

Selgitamaks välja

HIIUMAA SISETARBIMISE TOIDUAINETE VAJADUST,

valmis Põllumajandusministeeriumi ja Hiiumaa Talupidajate Liidu ühistööna uurimus. Aluseks võeti Eestis mitmeaastase keskmisena tegelikult tarbitud toiduainete statistilised näitajad, mida võrreldi Euroopa keskmisete andmetega ning korrigeeriti füsioloogiliselt vajalike toiduainete kogusega inimese kohta aastas.

Sisetarbimise toiduvajaduse katmiseks saarel kohaliku toodanguga oleks vajalik loomade arv vähemalt 1000 lehma, 750 lihaveist ja 1100 siga. Praeguseks väheneb loomade arv juba kriitilise piirini. Piimatööstuse tooraine, toorpiim, töödeldakse juustuks ning põhilised piimatooted - joogipiim, keefir, või, hapu- ja rõõskkoor, jt. veetakse sisse mandrilt. Kärdla linnas ja suuremates asulates on mõned talunikud leidnud nii talus toodetud piima, kohupiima ja või müümiseks, kuid see on tegelike tarbimisvajadustega võrreldes kaduvväike kogus.

Lehmade arv on langenud tasemele, milisest madalamal ei ole võimalik hoida käigus saare ainukest piimatööstust "Hiiu Piim" ainult kohaliku tooraine baasil.

10 VALIKTALU ANDMETE ANALÜÜSIST

selgus, et keskmiseks saare talupere suuruseks on 2,8 inimest. Oma talus tehti 4622 tundi tööd aastas, viiendik tööajast kulus väljaspool talu elatise teenimiseks. Keskmiseks rahaliseks sissetulekuks kujunes 124480.- krooni, ca 10% teeniti mujalt, pangalaenu võeti 3000.- krooni.

Keskmine tootmistalu oli 26,4 ha suur, millest põllumaad oli 8,7 ha. Rendile võetud maid oli 17,8 ha. Teravilja külvati 12,4 ha, saaki saadi 189,4 ts ja saagikuseks kujunes 15,3 ts/ha. Külvipnd kokku oli 25,2ha. Keskmiseks loomade arvuks aasta alguse seisuga oli 4,2 nuumveist, 4,1 lehma, 13,1 siga, 3,8 lammast ning 10,7 munakana.

Keskmine Hiiumaa tootmistalu müüs 63,3 ts teravilja, 31,6 ts kartulit, 21,4 ts veiseliha, 0,4 ts sealiha ja 69,2 ts piima. Müügitulu saadi 99.49 tuh. kr. talu kohta.

ELUJÕULISEMATEKS HIIUMAA TALUDEST

on osutunud need, kelle aastakäive ületab 250-300 tuhande krooni piiri ja töötegijaid talus on 1-3 inimest (ka hooajatöölised). Küll ei loo see aga veel piisavalt võimalusi vajalikeks investeeringuteks.

Taolisi talusid on saarel praegu 5-6 ning tulevikuks võiks prognoosida veel 10-15 talu. Ülejäänud väiketaludes toodetakse oma tarbeks, osaliselt ka müügiks, kuid põhiline pere sissetulek saadakse muudest tegevustest: mets, kala, turism, haridus, riigiametid jne.

Väiketaludes, neid on Hiiumaal kuni 80%, ei ole otstarbekas, ning ka võimalik, omada kõiki vajaminevaid traktoreid ja muid masinaid. Olukorda aitaks lahendada talunike ühenduste ( masina-, kuivati-, piima-, küla-, metsa- jne.) moodustamine. Esimesed näited on masinaühistu "Külamees" Vilivallas ja metsaühistu "Patak" Kõrgessaares

Põllumajanduse ebarentaabel tootmine on tinginud traditsioonilise põllupidamise vähenemisest. On tekkinud vajadus

ALTERNATIIVSETE TEGEVUSTE

järele maal: metsandus, kalandus, maitse- ja ravimtaimede kasvatamine, mesindus, turism. Maa ei ole läinud tsiviilkäibesse, põllumajanduslikuks tootmiseks puudub motivatsioon. On tekkinud vastuolud sümboolsete maaomanike ja tegelike maakasutajate, tootjate, vahel.

Mereline eraldatus ja väheviljakas põllumaa muudab hiidlasele konkureerimise mandripõllumehega raskeks. Selle leevendamiseks on Hiiumaa Talupidajate Liit alustatud "Hiiumaa Tootemärgi" projekti, et saavutada paremat turupositsiooni kasutades Hiiumaa eelist - puhast looduskeskkonda, samas seda hoides ja säilitades.

Kartulipäev Tuuru-majas
tõi kokku rohkesti huvilisi
(autori foto)

MAAMAJANDUSE ARENDAMISE PROJEKTI RAAMES KÄSITLETAVAD PROJEKTID JA TEEMAD

"Hiiumaa Tootemärk" - mahepõllumajanduse tingimusi arvestavale tootele omistatav kaubamärk parema turupositsiooni saavutamiseks

Maanaiste ühistegevus -Hiiumaa-Saaremaa-Gotland ühisprojekt

Lihaveisekasvatuse arendamine - uute lihaveisetõugude toomine saarele

Teravilajkasvatuse arendamine - seemnekasvatus; toidujahude ja jõusööda tootmine Hiiumaal

Lambakasvatus - nahkade ja villa töötlemine

Köögiviljakasvatus - porgandi-, kartuli-, kapsakasvatus.

HIIUMAA TALUPIDAJATE LIIDU POOLT LÄBIVIIDUD ÕPPUSED JA SEMINARID

• Ökoloogiline tootmine
• Köögivilakasvatus
• Raamatupidamis
• Loomakasvatus
• Lambapäev
• Aiandus
• Talu ja perepäev
• Lambapäev
• Maaehitus, loomapidamishoonete projekteerimine
• Piima kvaliteet, puhtuse ja väärtuse määramine
• Metsapäev
  
  

Omandatud oskused aitavad analüüsida oma talu võimalusi ja perspektiivi. Lisaks eelpoolkäsiletud teemadele on Taluliidus käivitatud raamatupidamisealane arvutiprogramm "TALUTARK" ja talukaupadega seotud programm "TALUBÖRSS". Maamajanduse arendamise projektile aitvad kaasa kõik ettepanekud ja soovitused ning neid saab esitada Taluliitu.