Andres Ihermann

Eesmärk on väga tähtis.
Eesmärke, teadvustatud või mitte, selgelt formuleeritud või hämaraid leidub alati - üksikisikul, sõpruskonnal, ettevõttel, kogukonnal. Eesmärk peaks olema juba seepärast, et õigesti püstitatud küsimus, probleemiseade, olevat pool vastust, olevat inimenergia koondamise vahend.
Eesmärke on palju, nad on väga erinevad.
Ajast aega on uuritud paljude erinevate inimeste, sotsiaalsete gruppide, rahvuste (etnoste) eesmärke, tegusid ja seda mis tagajärjed on olnud, püstitatud mitmeid teooriaid ja õpetusi. Meile võiks huvi pakkuda nii üksikisikute, gruppide kui etnoste tegevuste väge ja tahet iseloomustav skaala, mille pügalate sõnastamise katse on järgmine (L. Gumiljov, 1992):

SUUTMATUS TALITSEDA TAHTMISI JA IHASID
SUUTMATUS RAHULDADA TAHTMISI JA IHASID
VAIKSELT OLESKLEDA
KORRALDADA ELU MUGAVALT
OLLA ÕNNELIK!
PÜÜELDA TEADMISTE JA ILU POOLE!
OLLA EDUKAS!
VÕITA!

Eesmärke on ka Hiiumaa jaoks sõnastatud.
14.08.1990 ilmus ajalehes "Hiiumaa" arengukontseptsiooni projekt (A. Ihermann, T. Saue, J. Otsason, 1990).
Seal formuleeriti: arengu eesmärgiks on hiidlase elukvaliteedi tõstmine.

Elukvaliteet sisaldab tervislikku elukeskkonda, turvalist kodu, kultuurset ümbrust, materiaalset kindlustatust, isiksuse vaba arengu võimalust ja palju muud. Aga peamine on hiidlase rahulolu. 12.11.1992 ilmus aja-.lehes "Hiiumaa" arengukontseptsiooni töörühma aruanne nr.2 (R. Post, 1992). Seal vaadati arengu eesmärke kolmel tasandil - hiidlase enda mätta otsast, omavalitsuste seisukohast ja Toompea kõrgelt mäelt seirates. Formuleeriti:

töö ja raha ei ole hiidlasele eesmärk,
eesmärk on olemine,
olemine on tähtsam kui võitmine või areng.

Omavalitsuste eesmärke, mis iseloomustaksid just koduvalda või Kärdla linna, täpsemalt ei sõnastatud. Selge, et tuleb parimal viisil planeerida (valitseda) territooriumi, kulutada targalt selle ressursse, edendada ettevõtlust ja kasvatada maksubaasi, et oleks raha hariduse, kultuuri ning sotsiaalhoolde jaoks.

Eesti Vabariigi eesmärgid: säilitada piirialal stabiilne elanikkond, mis tagaks riigiteenistuste normaalse töö;
hoida majanduse seisund sellisel tasemel, kus saarelisuse kompenseerimiseks antav dotatsioon oleks stabiilne
või väheneks ajapikku, igatahes ei koormaks teisi regioone ega teeks Eestile häbi;
säilitada silmapaistvalt hea keskkonnaseisundiga piirkond kui alalhoidliku arengu näidisala.

Programmilisena formuleeriti omakultuuri säilitamine ja arendamine,
et Hiiumaale oleks jätkuvalt "tõmme", mis aitabki kujundada

HIIUMAA EESTIMAA ESINDUSSAAREKS.

Keskuse Tuuru eesmärk on
veidi erinev tavapärase koolituskeskuse omast. Siin on orgaaniliselt seotud koolitus ning regionaalne arendustöö, mis seni seisnenud arengukavade ja aastaraamatute koostamises, projektide kirjutamises ja teostamises (H. Maasel, 1994):

areng läbi koolituse.
Infotehnoloogia võimalustega kaasaskäimine on püstitanud teisegi põhiidee (M. Lüsi, 1995):
areng läbi virtuaalse avatuse.
See virtuaalne avatus sisaldab endas arvutiklassi ja keskuse arvutivõrgu ühendamist Internetti, ülemaailmsesse infovaramusse ja inimestevahelise suhtlemise keskkonda. Samuti kaugkoolituse võimaluste loomist perspektiiviga tuua juba paari aasta pärast nii rakenduslik erialane haridus kui akadeemiline kõrgharidus Hiiumaale. (Kaug)koolitus on ühtlasi vajalik selleks, et kaugtöö saaks Hiiumaale levida.

Kui siiski seada eesmärgiks raha
viib analüüs paratamatult Hiiumaalt välja, mandril olevate võimaluste juurde. Ja tõesti! Sel aastal on sajad hiidlased kenasti teeninud, ostes kodumaiseid aktsiaid. Eriti edukad on olnud need, kes investeerinud Eesti kaugtöö lipulaeval Tallinna väärtpaberibörsil, kevadisest kroonist on kasvatatud kümme ja enamgi. Kevadel 97, pärast tuludeklaratsioonide vormistamist ootab ka omavalitsuste rahakotte meeldiv täiendus. Ent tõsine raha ja arenguefekt saabuks siis, kui esimene tuhat oma kasvavatel hoiuarvetel infleeruvad kroonid tulusamalt paigutaks. Selle saavutamiseks tasub uutel volikogudel organiseerida ja finantseerida väärtpaberite-alast koolitust ja nõustamist, seda enam, et kompetentsed spetsialistid ja isegi aktsiavõistluse laureaadid Kärdlas käepärast võtta on.

Hiiumaa finantside alkeemikutel
on ehk aeg luua endilegi kvantfond (G. Soros 1987), organiseerida vägev finantsvõimendus ning minna Ida-Euroopa tõusvatele turgudele. Mitmed eelised, nagu interneti omaksvõtt, turvalisus jt. lubaksid muuhulgas kujundada

KÄRDLA (RISKIJULGETE?!) INVESTORITE LINNAKS.

Lõpetuseks
meenutame raamatu "Alice imedemaal" (L. Carroll, 1865) kassi, kelle tegemistest loeme:
- Mis teed soovitad?
- Kuhu tahad minna?
- Mul ükskõik
- Siis on ükskõik mis teed mööda lähed.