Kas tead...? |
Aiandus hakkas Kesk- ja Põhja-Euroopas laiemalt levima
alles XVI sajandil, XVII sajandi teisel poolel olid Eesti- ja Liivimaal
juba paljudes mõisates tagasihoidlikud puu- ja köögiviljaaiad.
Üksnes vähestes rootsi kõrgaadlile kuuluvais mõisates
tegeldi aiandusega rohkem ja viljapuuaed oli vahel ühendatud juba
ka renessanss-stiilis iluaiaga. Niisugune oli näiteks Eestimaa kindlralkuberneri
residents Viimsi mõis, kus peeti eraldi aednikku ja kasvatati mitmesuguseid
viljapuid, karusmarja- ja sõstrapõõsaid. Eriti uhke
oli Kolga mõis. Aga ka Hiiumaal oli XVII sajandil märkimisväärse
aiaga mõis, kus aiateid ääristasid sõstra- ja
kukerpuupõõsad, aias kasvas 147 õuna-, kirsi ja ploomipuud.
Küsimegi, kas tead...
millisest mõisast on jutt?
Õige vastus teata jaanuarikuu lõpuks BKA Hiiumaa keskusele,
siis osaled ka auhinna loosimisel.
|
|
Eelmisele küsimusele Jürgensburgi linna kohta saime
üsna mitu vastust, ka asjalikke kommentaare ja uut infot (aitäh
meile helistanud Tõnu Uuskarile). Keegi ei eksinud, sest õige
koht oli tõesti Valipe. Suur tänu Ilmar Männamaale,
kes ise BKA keskusesse tuli ja meile rohkeid selgitusi jagas. Temalt saime
teada veel rida ümbruskonna kohanimesid nagu Pikasäär, Lige-kraav,
Küla-allikas jne ning nii mõndagi huvitavat nende kohta.
Hr. Männamaa mainis ka Valipe küla
Peedu talu juures olevat Leina kivi, mille kohta käivat legendi
ta enam ei mäletanud. Kui keegi lugejatest juhtub seda
legendi teadma, oleks kena, kui toimetusele teataksite.
Auhinna, seekord raamatu Ruhnu saare ja kaardi Hiiumaa
arenguloo kohta, saabki Ilmar Männamaa.
Palju õnne! Auhinna saadame postiga koju.
|