Hoiame silma peal Kai Vahtra

Alates 1994. aastast osaleb BKA Hiiumaa keskus Eesti riikliku keskkonnaseire haruldaste taimeliikide alamprogrammis. Selle eesmärgiks on taimeliikide populatsioonide seisundi ja seal toimuvate muutuste jälgimine pika aja jooksul. Võib tekkida küsimus, miks on vaatluse alla võetud just haruldused? Enamasti on nad oma areaali piiril olevad liigid või siis eelmistest kliimaperioodidest säilinud reliktid ning seetõttu reageerivad keskkonnaseisundi muutustele kiire- mini ja tundlikumalt kui tavalised liigid. Seetõttu saab nende järgi kiiremini ka otsustada, kas keskkonnas on tekkinud olulisi muutusi või oleks vaja muuta-täiendada kaitsereziime. Hiiumaal oli senini 10x10 m suurustel püsiprooviruutudel vaatluse all 11 taimeliiki, tänavu lisandub veel 6. Siis saavad seire alla kõik Hiiumaal esinevad I kategooria kaitsealused liigid, suur hulk II kategooria kaitstavaid liike, kuid ka üks Punase Raamatu liik, mis ei ole küll seadusega kaitstud, kuid oma harva esinemise tõttu vajab kindlasti tähelepanu. Nende nimekiri on toodud juuresolevas tabelis. Töö käigus märgitakse üles kasvutingimused (vee- ja valgusreziim, mullastik), taimkate, ümbritsev asustus, kahjustused ja suur hulk erinäitajaid iga seireliigi kohta. Olenevalt liigist valitakse vaatlusaeg maist kuni septembrini, seire intervall on üldjuhul 5 aastat, I kategooriasse kuuluvate taimede puhul 3 aastat, 1-2 aastastel taimedel ja käpalistel 3 aastat järjest 7 aastase intervalliga. Seireruudud on rajatud peamiselt kaitsealustesse piirkondadesse, et tagada vaatlusala püsimine pikema aja jooksul ja vajaduse korral ka hooldustööd. Ligi 80 % vaatlusaladest paiknevad riigimaal. Seni on kogu haruldaste liikide seireprogramm olnud riigisisene. Alates käesolevast aastast, tänu Eesti ja Soome keskkonnaministeeriumide koostööle, alustatakse võrdlusalade rajamist Soomes. Üheks liigiks, mille võrdlusruudud hakkavad paiknema Hiiumaal ja Oulanka Rahvus- pargis, on valitud käpaline tumepunane neiuvaip. Töö korraldatakse meiepoolse seiremetoodika järgi. Sellisest võrdlevast seirest, kus sama liiki vaadeldakse areaali erinevates osades ja erinevates kasvutingimustes ühise metoodika järgi, loodetakse palju abi nii liigi bioloogia kui ka leviku ja kasvutingimuste tundmaõppimisel. Täna on vaatluste põhjal veel vara üldistavaid kokkuvõtteid teha. Võib aga öelda, et mingeid katastroofilisi muutusi ühegi liigi puhul ei ole vaatlusaastate jooksul toimunud. Vaatlusalused taimeliigid I kategooria Pisilina   Lehitu pisikäpp   Lääne-sõrmkäpp lII kategooria Harilik luuderohi   Tui tähtpea   Alpi litterhein   Värv paskhein   Madal kadakkaer   Rand kesakann   Rand kirburohi   Nurmlauk   Punane tolmpea   Rohekas õõskeel   Täpiline sõrmkäpp   Jumalakäpp III kategooria Tumepunane neiuvaip Jälgimist vajav Punase Raamatu liik Ohakasoomukas