Noorte keskkonna- talgud Hiiumaal Taavi Tuulik

Looduse kaitsmiseks ei piisa ainult seaduste kehtestamisest ja nende täitmise üle valvamisest. Elu Eestimaal on aastakümnete jooksul oluliselt muutunud. Traditsiooniline maakasutus aheneb, puisniidud ja karjamaad kaotavad oma otstarbe ning võsa katab aeglaselt ja järjekindlalt meie silmale nii armsad maastikud. Mitmed haruldased taime- ja loomaliigid kaotavad oma elupaiga ja kaovad. Me saame neid aidata kui teame, mida teha ja kui meil selleks jaksu on. Eestimaal on alati suuremaid töid talgu korras tehtud. Tänavu kevadel tulid Hiiumaa loodusele appi vabatahtlikud mandrilt - 30 õpilast ja viis õpetajat Tallinna ja Harjumaa koolidest. Noorte keskkonna-aktsiooni eestvedajaks oli Tiina Pedak Eesti Noorte Huvikeskuse TELO Loodusmajast, üritust toetas ECOLOGIA fond USA-st. Kohapeal juhendasid töid Tiit Leito ja Taavi Tuulik. Maikuu esimestel päevadel tegid noored hädavajalikke töid Seljal, Tärkmal ja Nasval. Pisilina on I kategooria kaitsealune taimeliik, mille ainus Eesti leiukoht asub Seljal. Taim on üheaastane ja väga väike ega suuda tihedas rohukamaras kasvada. Kasvukoha kamardumise tõttu oleks ta varsti paratamatult välja surnud, nagu juba juhtus tema kunagisel teisel kasvukohal Luidjal. Esi-mesel tööpäeval aitasid noored haruldasele taimele uut kasvumaad kaevata. Meie puisniidud on ühed teadaolevalt liigirikkamad taimekooslused. Eestis on leitud puis- niitudel isegi 70 taimeliiki ühel ruutmeetril koos kasvamas. Kaks suve tagasi inventeeris Eesti Looduse Fond Hiiumaa säilinud puisniite ja kõige esinduslikumaks osutus Tärkma puisniit, kus ühel ruutmeetril loendati 61 taimeliiki. Selle Hiiumaa kõige liigitihedama taimekoosluse säilitamiseks piisaks regulaarsest niitmisest. Talgu korras lõigati Tärkmal võsa ja koristati risu, et suvist niitmist miski ei takistaks. Hooldustöid tehti ka kuulsas Nasva kadakametsas. Töö tehtud, tutvuti Hiiumaa loodusega. Vaadati Tiit Leito slaidiprogrammi, käidi Orjaku õpperajal, Sääre tirbil ja Kõpus. Suur tänu talgulistele ja ürituse korraldajatele, samuti Käina Põhikoolile, kes lahkelt öömaja võimaldas. Loodame, et talgulisi ja nende toetajaid leidub edaspidigi, sest Hiiumaa haruldane loodus vajab sellist abi väga. Toimetuselt: Tiina Pedak tuli juba uue ettepanekuga - jätkata sügisepoole Aruküla alvari hooldamistöödega. Seal kipuvad noored männid käpaliste kasvukohti umbe ajama. Näib niimoodi, et hiidlased saavad Tallinna Loodusmajast endale ühe kindla ja usaldusväärse abilise. Mida meie vastu pakume?