BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > Kokkuvõtteid ja järeldusi
	Kokkuvõtteid ja järeldusi. Kristiina Hellström, Jüri Uljas
	Tänases kiiresti muutuvas maailmas kerkib sageli üles küsimus - kuidas arendada majanduselu niimoodi, et säiliksid kohaliku kooskonna identiteeditunne ja kultuuripärand, puhas keskkond, paikkonnale omane loodus ning maastik? Käesolev uurimus oli seatud kirjeldama arendustegevuse sotsiaalset tausta, mis kahtlemata mõjutab nii nende küsimuste konkreetset sõnastamist Hiiumaa oludes, kui ka edasist lahendusteede valimist. Hiiumaa on uurimisobjektina tänuväärne. Ta seisab teistest Eesti regioonidest suhteliselt eraldi, on väike ja kompaktne. Elunähtused ja protsessid on siin selgemini tajutavad kui mujal. Töö autorite peatähelepanu oli suunatud Hiiumaa eripära väljaselgitamisele, kuid kindlasti peegelduvad saadud pildis Hiiumaale iseloomuliku taustal kogu Eestile omased probleemid. Identiteedi esmaseks tasandiks on samastumine oma sotsiaalse keskkonnaga. Samastumine oma kuuluvusgrupiga annab inimesele rahulolutunde. Küsitletud samastasid end oma saarega ja selle kooskonnaga väga tugevalt. Tüüpiliseks hiidlaseks pidas end 63% vastanutest. Uurisime ka, keda vastajad mõistavad "meie" all, milliste väiksemate gruppidega end samastatakse. Suure edumaaga tuli esile perekond. Üllatav aga on, et teise koha sai suguseltsi ees kaashiidlane. Seega on oma saare rahvas hiidlastele omasem kui suguselts ja muud väiksemad paikkondlikud kooslused. Võrreldes hiidlaseks olemisega peeti tunduvalt vähem oluliseks samastumist oma küla-valla või tänava-linna elanikega. Ühtekuuluvustunnet lähikonna kooslustega on võimalik suurendada - näiteks oma küla-valla päevade ja muude ühisürituste korraldamisega, samuti ühiste tulevikuvisioonide kujundamisega ja ühistegevusega nende realiseerimiseks. Inimeste hinnangud oma peamisele suuremale kuuluvusgrupile (hiidlased) tulid esile küsitletute mina-pildist. Selgus küll viis eristuvat arusaama tüüpilisest hiidlasest, kuid kõik vastajad seadsid esikohale tema seitse iseloomujoont: koduhoidev, aus, külalislahke, abivalmis, tasakaalukas, uudishimulik ja tögaja. Selline positiivne mina-pilt hoiab hiidlaste enesehinnangut kõrgena ja loob sisemise uhkusetunde. See omakorda loob head eeldused oma identiteedi säilitamiseks ka heitlikes oludes. Tänane hiidlane. Tänaseni on saare elanikkond suhteliselt püsiv. Selgus, et 10–15 aastat tagasi saarele elama tulnud inimesed on enamuses paigale jäänud ja isehakanud hiidlaste osakaal elanikkonnas on viimasel ajal jäänud samale tasemele (10–15%). Kokku moodustasid väljaspool Hiiumaad sündinud ja siia elama asunud inimesed 27% vastanutest. Ellusuhtumise ja eluolu järgi eristuvad tänased hiidlased viide gruppi. Esimeses kolmes on valdavalt põlishiidlased, kahes ülejäänus saarele mujalt elama asunud. Neid gruppe eristab peamiselt vanus. Esimeses grupis on keskealised põlishiidlased, kes praegustes oludes enam-vähem toime tulevad. Siin on kõige rohkem neid, kes tahavad hakata talu pidama. Teises grupis on vanemaealised, kellest enam kui pool märkis, et tulevad vaevu ots otsaga kokku ja et viimasel ajal on nende majanduslik olukord tunduvalt halvenenud. Samas oli nende seas vähe neid, kes omadega üldse hakkama ei saa. Neile on toeks nii oma majapidamine kui ka tugevad toetavad naabrussuhted. Kolmandas grupis on noored põlishiidlased, kelle sissetulekud on kõige suuremad, ehkki juhuslikumat laadi. Noored põlishiidlased soovisid enamuses jääda elama Hiiumaale. Vaid iga kümnes noor, kes märkis, et kavatseb elukohta muuta, kavatses minna elama väljapoole saart. Noored on ettevõtlikumad kui vanemad põlishiidlased, nad on sagedamini valmis tegelema eraettevõtlusega ja turismiga. Neljandas grupis on noored isehakanud hiidlased, kes on Hiiumaal elanud lühikest aega. Nende olukord on keeruline, kuna puudub sotsiaalne toetus ja enamasti pole ka oma majapidamist. Neil on suur huvi enesetäiendamise vastu ja nad on aktiivsed koduvälistes vabaajategevustes. Viiendas grupis on vanemaealised saarele elama asunud. Nad on kõige kõrgema haridustasemega ja paistavad silma kultuurilise aktiivsusega. Väga paljud aga loevad oma majandusseisu kiiresti halvenevaks. Siin on kõige rohkem neid, kes ütlevad end üldse mitte toime tulevat. Hiidlaste psühholoogia kirjeldamiseks testisime küsitletute isiksuslikke omadusi - introvertsust, neurotismi ja rigiidsust. Introvertsuse skaalal osutusid hiidlased keskmiselt (44%) või madalalt (37%) introvertseteks. Tase sõltub oluliselt Hiiumaal elatud aastatest. Mida kauem on inimesed elanud Hiiumaal, seda introvertsemad nad on. Põhjuslikud seosed võivad siin olla mitmesugused. On võimalik, et aktiivsemad inimesed (ekstravertsemad) lahkuvad Hiiumaalt neile meelepärasemasse keskkonda või siis kujundab Hiiumaa rahulik elulaad temperamenti introvertsuse suunas. Introvertidele omase vaoshoituse juures on iseloomulik, et nad on harvem valmis tegelema eraettevõtlusega. Samas on aga nende rahulolematus oma praeguse olukorraga kõige suurem. Seda tingib introvertide käitumisstrateegia. Kui vähem introvertsed inimesed suurendavad toimetulekuks oma aktiivsust ja seega ka sissetulekuid, siis introvertsed vähendavad oma kulutusi. Ennast täiendada soovis tugevalt introvertsetest isikutest vaid 39%, nendest, kellel introvertsus puudub, 68%. Neurotismi aste on hiidlastel valdavalt madal (62% küsitletutest). Stabiilse närvisüsteemiga inimesi selgus 17%. See on saareelanike rahuliku elulaadi juures ootuspärane. Mida kauem olid vastajad Hiiumaal elanud, seda madalamaks neurootilisuse tase osutus. Selgus, et maad omavad inimesed on stabiilsema närvisüsteemiga. Maatüki suurus ei ole seejuures oluline. Seda on võimalik seletada mitmeti. Pidev ja kindel suhe maaga võib mõjuda inimesele rahustavalt. Siin võib toimuda heaolutunnet suurendav samastumine (ühtekuuluvuse teadvustamine) mingi kindla kohaga. Maa kui lisasissetulekuallikas võib praegusel karmil üleminekuajal toetada toimetulekut ja suurendada kindlusetunnet. Rigiidsus on hiidlastele omane kas tugevalt (50%) või siis keskmiselt (44%). Kõrgem rigiidsuse aste seostus vanema ea, madalama haridustaseme ja Hiiumaal pikemalt elamisega. Rigiidsus on ühest küljest halb, teisest hea. Rigiidne inimene pooldab rutiinset elulaadi ega salli muutusi. Seetõttu on hiidlaste tugev rigiidsus takistuseks kiiretele sotsiaalsetele muutustele ja eraettevõtluse arengule. Saare majandusliku edu oluline eeldus on ju elanikkonna uuendusmeelsus ja aktiivsus. Hiidlastele on aga psühholoogiliselt loomuomasem pigem kulutuste vähendamine kui ettevõtlikkus. Samas on rigiidsus tagatiseks, et uuendustega ei minda kaasa ülepeakaela, vaid jäädakse iseendaks ja säilitatakse oma elulaad. Kõik muutused saavad alguse inimesest, tema valikutest, mis ta teeb lähtuvalt oma psühholoogilisest minast. Seetõttu saavad saare tulevikuvisioonid ja arengustrateegiad olla edukad ainult siis, kui hiidlaste psühholoogilisi iseärasusi on piisavalt arvesse võetud. Väga selgelt eristus hiidlaste neli psühholoogilist tüüpi. Esimeses on välise kontrollkeskmega rigiidsed ja introvertsed hiidlased (14%). Neurotismi aste on neil teistest kõrgem. Nad on vähem ettevõtlikud, neil on sagedamini majanduslikke probleeme. Tegemist on võimaliku riskigrupiga, kuna kõrge neurotismiga introvertidel tekivad sageli ka suhtlemisraskused. Kahjuks ei olnud küsitluses pööratud tähelepanu alkoholi kasutamisega seonduvale. Jääb kahtlus, et antud tüübi puhul võib alkoholismiprobleem olla aktuaalne. Teine (35%) ja neljas (31%) tüüp paistavad silma oma aktiivsusega ja orientatsiooniga eraettevõtlusele. Nende ühiseks tunnuseks on seesmine kontrollkese. Kolmas tüüp (20%) omab välist kontrollkeset, sellega seoses on altim mitmesugustele mõjutustele. Siin on rohkesti neid, kes löövad kaasa usuühendustes ja TV-saadetest eelistavad seriaale. Neljas tüüp väärib erilist tähelepanu. Nad on väga aktiivsed, nende rigiidsuse ja introvertsuse aste on madal. Nad on väga tegutsemisvalmid, nooremad ja haritumad ning Hiiumaa ei paku neile sedavõrd eneserealiseerimisvõimalusi kui nad tahaksid. Seetõttu on just nende seas kõige rohkem Hiiumaalt lahkuda soovijaid. Sel alusel on tegemist probleemgrupiga. Saare arengu huvides on oluline mitte kaotada oma inimpotentsiaali. Hiiumaal tuleb tingimata luua eneseteostusvõimalused noortele hiidlastele, kel on neljanda tüübi tunnuseid. Majanduslik toimetulek. Viimaste aastate muutuste käigus on paljud inimesed jäänud tööta, elatunud kas juhutööst või töötanud osalise tööajaga. Ametlikel andmetel ei ületanud Hiiumaal registreeritud töötute arv 1994. aastal 5,5% piiri. Ka meie küsitluses märkis 4,6% vastajatest, et on töötud. Tegelikku tööpuuduse taset need andmed aga ei peegelda. Küsitluse andmetel puudutas tööpuuduse probleem mingil määral iga neljandat hiidlast. Koostasime tähtsuse järgi hiidlaste elatusallikate pingerea: töö ametiasutuses - oma majapidamine - pensionid ja stipendiumid - toetused ja abirahad - töö eraettevõttes - kalapüük. Mitmesuguseid muid allikaid märkis kuni 10% elanikest. Tundub, et Hiiumaal jääb küllaltki olulist osa täitma palgatöö ja säilib ka oma majapidamise tähtsus. Muude elatusallikate osakaal sõltub aga eelkõige hiidlaste endi ettevõtlikkusest. Sissetulekute suurust analüüsides selgus, et 13,5% vastanutest elas alla füsioloogilist miinimumi (minimaalne toidukorv) ja 57% alla elatusmiinimumi. Kuidas siis ikkagi toime tuldi? Ligemale 52% hiidlastest oli selleks vähendanud oma igapäevaseid kulutusi toidule, riietele jm. Toimetulekuraskusi märkisid peamiselt vanemad inimesed, rohkem naised. Lisaks objektiivsele majanduslikule olukorrale mängib olulist rolli ka see, kuidas inimene oma olukorda tajub. Ehkki inimestel võib majanduslikult väga raske olla, ei taheta sellest hoolimata end vaeseks tunnistada, kuna vaesust tingivad ka isiksuslikud tegurid. Oma majanduslikule olukorrale antud hinnangute alusel eristus 3 erinevat gruppi vastajaid. Esimese grupi moodustavad edukad, kes arvavad, et nad on viimaste aastate muutuste käigus omadega toime tulnud. Neid oli vaid 17,4%. Enamasti olid nad nooremapoolsed mehed. Rohkem kui pool vastajatest märkis, et nende majanduslik olukord on jäänud enam-vähem samaks. 31% hiidlastest märkisid aga seda, et nende olukord on viimastel aastatel selgelt halvenenud. Enamuses olid selle grupi esindajad abielunaised, teiste gruppidega võrreldes oli siin rohkem üksikuks jäänud inimesi. Ka olid nad mõnevõrra vanemad. Materiaalse olukorra järgi hindab inimene oma seisundit. Kui majanduslik olukord on vilets, siis domineerivad ellujäämisküsimused. Kui olukord paraneb, hakatakse lahendama elamisküsimusi. Seetõttu soovivad majanduslikult paremal järjel olevad inimesed kulutada rohkem raha enda ja oma laste hobidele, enda täiendamisele, erihuvide realiseerimisele. Vaesemad soovivad aga esmalt lahendada ellujäämisküsimusi - osta hädavajalikke majapidamistarbeid ja riideid. Domineerivaks muutus see soov kõige kehvemal järjel olevate inimeste juures. Küsitlustulemuste järgi rabeleb Hiiumaal ellujäämisküsimustega umbes 30% elanikkonnast. Selline olukord ei peegelda ainult Hiiumaa eripära, vaid peaks olema iseloomulik paljudele Eestimaa piirkondadele. Sotsiaalsed suhted on olulised inimeste psühholoogilise heaolu kujunemisel. Need inimesed, kes hindavad oma suhteid kaaslastega headeks, on oma eluga enam rahul. Hiiumaal paistavad silma head suhted naabritega, need puuduvad vähestel. Keskeltläbi hoitakse sõbralikke suhteid 3,7 naabriperega. Maal on suhted naabritega toetavamad. Naabrussuhete iseloom on selgelt seotud elamutüübiga. Suurte kortermajade elanikud märgivad küll sõbralikke suhteid suurema arvu naabritega, kuid ühepereelamute asukate naabrussuhted on sügavamad ja enam vastastikust toetust pakkuvad. Kõige toetavamad suhted naabritega olid maaelanikel, järgnesid Kärdla linn ja siis Käina ja Kõrgessaare aleviku elanikud. Naabrussuhete iseloomu järgi eristusid küsitletud nelja gruppi. Erilist tähelepanu vajab see grupp, kus märgitakse küll sõbralikke suhteid paljude naabritega, kuid vastastikust toetamist peaaegu ette ei tulegi. Üle poole selle grupi esindajatest on vanemad kui 55 aastat, nad elavad maal ühepereelamutes, nad ei taju oma naabrite tuge ja samas on ka nende majanduslik olukord kehv, tervislik seisund halvenenud ja neurotismi aste keskmisest kõrgem. Siin on selgelt tegemist probleemgrupiga, kellel puudub loomuliku sotsiaalse keskkonna toetus ja kes vajab sotsiaaltöötajate abi. Sellesse gruppi kuulus 6% küsitletutest. Naabrussuhete indeksi järgi selgitatud probleemgrupi kõrval peaks tähelepanu pöörama teatud elanikkonna kategooriatele, kes on sõltuvamad oma sotsiaalsest ümbruskonnast ja vajavad selle abi. Tavaliselt on need vanemad inimesed, invaliidid, pered väikeste lastega, sissesõitnud jne. Meie küsitluses tulid sellistena esile lesed (6,2% vastanutest). Enam kui pool neist märkis tervise halvenemist ja seda, et nad tulevad vaevu ots otsaga kokku. Ka märkisid nad teistest enam, et tunnevad suhtlemisvaegust. Nad tajuvad oma olukorda tundlikumalt kui teised. Pealegi veedavad nad oma vaba aja koduseinte vahel. Seda tingivad nii vanus kui ka sobivate vaba aja veetmise võimaluste puudumine. Üksindustunde ja iseoleerituse ületamiseks on vajalik, et inimene tunneks end teiste hulka kuuluvana, et ta osaleks mingites väikestes gruppides. Ka niisuguseid üksindusega seotud probleeme saavad sotsiaaltöötajad lahendada. Vaatamata eelkirjeldatud probleemidele iseloomustab hiidlaste kooskonda tervikuna tugev kokkukuuluvustunne ja üksteist toetavad naabrussuhted. See on üks Hiiumaa eripärasid ja kahtlemata ka tugevaid külgi, mida teistes Eesti piirkondades tihti ette ei tule. Vaba aeg. Võrreldes hiidlaste vaba aja veetmist Eesti keskmiste näitajatega selgub, et hiidlased eelistavad oma vaba aega veeta rohkem kodus, vähem teleri ees, veidi sagedamini ajalehti-ajakirju lugedes. Kodused raamatukogud on väiksemad. Küsitletute poolt nimetatud probleemide pingereas olid vaba aja küsimused kuuendal ja seitsmendal kohal ning puudutasid piiratud enesetäiendamisvõimalusi ja loidu kultuurielu. Enam kui pool hiidlastest (56%) soovis end mingil alal täiendada, noored ja haritumad rohkem, vanemad ja madalama haridustasemega vähem. Tänapäeval saavutavad edu need riigid ja paikkonnad, kus inimesed on õpihimulised ja tänu sellele suutelised kohanema kiiresti muutuvate oludega. Küsitluses selgunud hiidlaste õpihimu on silmapaistev. Kui riik ja kohalikud omavalitsused toetavad sellealaseid initsiatiive ja saarel luuakse korralik rahvahariduse süsteem, siis suurendab see oluliselt saareelanike toimetulekuvõimet, aga ka elanikkonna ja ennekõike selle harituma osa rahulolu. Kultuuriasutuste tegevusele antud hinnangud olid madalad. Nii on oma kodukoha kultuuriasutuste tööga väga rahul vaid 1,8% ja ei ole üldse rahul 27,3% vastanutest. Kõige madalamalt hindasid kultuuriasutuste tööd suured lastega pered, lahutatud ja lesed. Nendel vastajate gruppidel on erinevad ootused kultuuriasutustes tehtava töö suhtes. Suured pered soovivad vaba aega veeta koos ja tahavad näha rohkem huvitegevusi lastele. Leskedel ja lahutatutel on selge vajadus vahelduse ja suhtlemisvõimaluste järele. Kõikide nende gruppide majanduslik olukord on raske, nad ei saa vaba aja veetmisele kuigi palju raha kulutada. Lahenduste leidmine vaba aja rikastamiseks võimaldaks nende raskusi leevendada. Koduvälistes vabaajategevustes osales aktiivselt 12,4% küsitletutest, koos aeg-ajalt osalejatega mitte üle kolmandiku. Põhjus, miks üle 60% hiidlastest ei osale või osalevad harva koduvälises organiseeritud tegevuses, võib olla tingitud nende endi passiivsusest, aga ka vähestest vaba aja meelepärase sisustamise võimalustest. Vaba aja sisustamine muutub lähematel aastatel veelgi olulisemaks, kuna majandusliku heaolu tõusuga kaasneb inimeste suurem huvi meelepärase vahelduse järele. Praeguse üldpildi järgi võib prognoosida rahulolematuse suurenemist. Seepärast peaksid asjaomased institutsioonid sellele valdkonnale tõsisemat tähelepanu pöörama. Maakasutus. Enne sõda oli Hiiumaal üle 3000 talu. Maa tagastamine endistele omanikele ning põllumajanduse edasine areng või taandareng on probleemid, mille lahendustest sõltub muu hulgas ka saare edasine väljanägemine, loodus- ja kultuurmaastike vahekord ja kvaliteet. 1994. aastal oli Hiiumaal registreeritud omandiõigusega talusid 136, mis moodustas ligi 5% majapidamiste koguarvust. Ankeedile vastanutest pidas end ametilt talupidajaks vaid 3%. Kolhoosiajast pärit väikemajapidamised elavad edasi ja aitavad leevendada üldist rahaliste sissetulekute vähesust. Tervelt kaks kolmandikku vastajatest saab majanduslikku tuge oma talust või majapidamisest. Vaid 29% vastajatest ei olnud maa kasutamisega seotud. Maad omas või taotles 70% küsitletutest. Võrreldes ennesõjaaegsete taludega on nüüdsed maaomandid tunduvalt väiksemad. Küsitletud maaomanikest-taotlejatest kavatses talu pidama hakata 26%. Maad plaanib osaliselt müüa 6% ja osaliselt või tervikuna rendile anda 14% küsitletutest. Tulevast maakasutust ei osanud täpsustada ligemale neljandik praegustest või tulevastest omanikest. Maad ja elatusallikaid käsitlevate vastuste järgi eristusid vastanud nelja gruppi. Esimeses grupis on 32% vastanutest ja nende maaomand on talumõõduline. Sissetulekud maakasutusest on nende jaoks väga tähtsad. Selles grupis on enamus nendest, kes kavatsevad talu pidama hakata. Teises grupis (20%) on peamiselt mõnehektariste maatükkide kasutajad, kes peavad aga saadavat lisasissetulekut väga oluliseks. Kolmandas grupis (23%) on maakasutajad, kellele sellest saadav lisasissetulek ei ole oluline. Neljandas grupis (25%) on maatamehed, kes maad ei kasuta ja ei kavatse seda ka tulevikus teha. Kokkuvõttes võib öelda, et pilt tulevasest maakasutusest Hiiumaal on üsna selgusetu, tootmistalude tekkimist on raske prognoosida. Paljudel nendest, kes talu taastada ei kavatse, ei ole ettekujutust, mida elamukrundist ja aiamaast üle jääva maaga peale hakata. Nii küsitluse tulemused kui statistilised andmed lubavad oletada, et põllumajandusliku maa osatähtsus Hiiumaal väheneb tulevikus veelgi, võib-olla poole võrra, aga võib-olla ka rohkem. Kodu on hiidlase jaoks tähtis - seda kinnitas ka meie küsitlus. Tüüpilist hiidlast iseloomustavast 22 sõnast sai kõige rohkem hääli koduhoidev. Kodu tähendab hiidlasele nii oma maja ja perekonda kui ka oma saart. Meie ankeedi andmetel elab 2/3 hiidlastest väikeelamutes ja 1/3 kortermajades. Ühe pere kasutuses on keskmiselt 3,3 tuba. Oma koduümbruses häirib hiidlast kõige enam räpasus ja inetud hooned. Ümbrusega on kõige rahulolematumad kortermajade elanikud. Oma elukohta kavatses muuta 7% vastajatest, enamasti Hiiumaa piires. Vastanute mälupilt lapsepõlvekodust erineb tänase kodu nägemusest. Põlishiidlaste jaoks on vähenenud seos metsa, kadastike, avaruse, ilu ja turvalisusega. Isehakanud hiidlaste jaoks on aga seos nende mõistetega ja merega saanud olulisemaks. Põlistel hiidlastel seostub praegune kodu rohkem tänavatega, sisserännanutel otse vastupidi. Üldise järeldusena võib väita, et võrreldes lapsepõlvega tunnevad hiidlased end elavat linnastunumas keskkonnas. Sisserännanud on aga pigem maale kolinud, sest looduse ja turvalisuse tunnetus on suurenenud. Kodu seos põldude ja niitudega on vähenenud nii põlishiidlaste kui sisserännanute hulgas. Mets ja meri on Hiiumaa looduse kaks kõige iseloomulikumat komponenti. Samas on nad läbi aegade olnud tähtsaks sissetulekuallikaks. Praegu seostatakse nii metsa kui merd rohkem puhkuse kui töö ja sissetulekuga. Metsa ja merd hiidlane ei karda, pigem seostuvad need positiivsete mõistetega - rahu, vabadustunde ja rõõmuga. Metsa kaldutakse rohkem pühaks pidama kui merd. Mõiste püha paik seostus kahe kolmandiku vastajate jaoks koduga. Poolele vastajaist oli pühaks paigaks ka kalmistu, mis omakorda seostus kirikuga. 65% vastajatest uskus, et looduses peitub salapäraseid või inimesest kõrgemaid jõude, 26% jättis selles küsimuses selge seisukoha võtmata. Probleemid. Märgitud probleemidest koostatud pingereas oli esikohal tööpuudus. Järgnesid kallis transpordiühendus mandriga, vaesus, mitmesugused loodus- ja keskkonnakaitse küsimused, majanduselu nõrkus, põllumajanduse allakäik jm. Meie küsitluses selgus tõsiasi, et hiidlased ei osale oma saare saatuse üle otsustamisel. Valdav enamus küsitletuist näib arvavat, et neil puudub võimalus tähtsate otsuste tegemisel kaasa rääkida. Kui küla tasandil uskus 25%, et nad saavad otsuseid mõjutada, siis riigi tasandil oli niisuguseid ainult 2%. Oma kodusaare kõige tõsisemate probleemide hulgas nimetas loodus- ja keskkonnakaitsega seonduvaid 16% küsitletutest. Ligi neljandik vastajaid pidas neid isegi majandusprobleemidest tähtsamaks. Kõige sagedamini märgiti joogi- ja merevee reostumist ning korraldamata prügimajandust. Müra häiris 12% hiidlasi. Loodus- ja keskkonnakaitse. Kolmeks olulisemaks meetmeks Hiiumaa looduse hoidmisel pidasid vastajad kohaliku kontrolli tugevdamist (2/3 vastanutest), loodushoiu muutmist inimestele tulusaks ja keskkonnaõpetuse tõhustamist koolides. Kõige tähtsamaks seati igaühe isiklik vastutus. Tähtsuselt järgnesid maaomanikud, kohalikud omavalitsused, maavalitsus jt. Mida kaugemale rohujuuretasandist, seda vähem inimesi vastavat institutsiooni otseselt vastutavaks peab, samas aga suureneb nende hulk, kes pakuvad osalist vastutust. Igameheõiguse rakendamist Hiiumaal pooldas 65%, täiesti eitavalt suhtus sellesse 13% küsitletutest. Ülejäänud soovisid seda õigust mingil määral piirata või ei osanud seisukohta võtta. Inimese ja looduse suhteid võib üles ehitada kolmel põhimõttel - inimene võib pidada end looduse peremeheks, elada kooskõlas loodusega või pidada loodust ülimuslikuks. Esimest liiki suhtumist pooldas 13% vastajaid, umbes sama palju oli neidki, kes arvasid, et loodusele oleks parem, kui Maa peal inimesi üldse poleks. Suurem osa pooldas väidet, et inimene on looduse osa ja peab oma tegevuses seda arvestama. Kokkuvõtvalt võib hiidlaste vaateid loodus- ja keskkonnakaitsele lugeda asjalikeks ja ajavaimule vastavateks. Kas siin ei peegeldugi hiidlaste valmisolek oma saare säästvaks arendamiseks? Biosfääri kaitseala kohta märkisid oma arvamuse pisut vähem kui pooled (46%) küsitletutest. Ülejäänud vastasid, et ei oska midagi arvata või loobusid vastamast. 37% oli lisanud neutraalseid või positiivseid lühikommentaare, pikemaid kriitilisi avaldusi oli 9%, viimastest väike osa kandis täiesti eitavat suhtumist. Ühest küljest võib sellist tulemust ka positiivseks pidada. Pole võimatu, et hiidlaste Eesti keskmisest märksa kõrgem keskkonnateadlikkus on ka biosfääri kaitseala kohaliku keskuse tegevuse tulemus. Teisest küljest on neid, kelleni asja sisu veel jõudnud pole, kahetsusväärselt palju. Osa vastajaid ei eristanud biosfääri kaitseala taotlusi n.ö tavalise looduskaitse omast, mida kannab maavalitsuse keskkonnaosakond. Lõpetuseks. Hiiumaa oma eripäraga vajab kindlasti erilist lähenemist siinsete keskkonna- ja arendusprobleemide lahendamisel. Saarel on omaalgatusliku ühistöö korras välja töötatud tulevikuvisioonid ja otsitakse võimalusi nende elluviimiseks. 1993. aastal valminud arengukontseptsiooni üheks põhimõtteks on orienteeruda majanduspoliitilisi otsuseid tehes mitte ainult hetkevajadustele, vaid pidada silmas ka kaugemaid eesmärke. Otsitakse mitmesuguseid alternatiive, ebatüüpilisi lahendusi, innovatiivseid arengustsenaariume. Üheks selliseks on ka loodussõbraliku tootmise ja elulaadi edendamine säästva arengu vaimus. Rõhutatakse selliste valdkondade, nagu eluviis, omakultuur, maastikukujundus jmt paikkondlikku omapära. Selle säilitamises nähakse põhilist teed inimese ja looduse suhete harmooniliseks häälestamiseks. Vaadates meie küsitluses selgunud suhtumisi ilmneb, et hiidlastel on säästev areng justkui veres - nad tahavad säilitada oma elulaadi, elada kooskõlas ümbritseva loodusega. Mitmete Hiiumaa arengukontseptsioonis püstitatud eesmärkide saavutamise eelduseks on saareelanike motiveeritus neid eesmärke taotlema ja aktiivselt tegutsema. Siin on valmis lahendus nagu varnast võtta tänu hiidlaste suurele õpihimule. Vaja on vaid hankida vahendid ja teha õppimisvõimalused kättesaadavaks. Kas see peaks olema riigi, omavalitsuste või veel kellegi teise ülesanne? Rahvahariduse edenemisega muutub soodsamaks ka vaimne õhkkond. See omakorda paneb aluse uute ideede ja ettevõtmiste sünnile ja arengule. Erilist tähelepanu vajavad nooremate hiidlaste eneserealiseerimise võimalused saarel - täienduskoolitus, uute intellektuaalset tööd pakkuvate töökohtade loomine, vabaajategevuste mitmekesistamine. Mida enam on saare elanikel eneseteostusvõimalusi, seda enam ollakse oma eluga rahul ja seda vähem soovitakse Hiiumaalt lahkuda. Uurimuses on mitmel puhul kätte näidatud sotsiaalsed probleemid ja elanike grupid, kes vajavad abi. Heaoluühiskonna rajamine eeldab, et hoolitsetakse ka nende inimeste eest, kellel oma probleemide iseseisev lahendamine üle jõu käib. Lõpetuseks jääb vaid loota, et saarerahvas omadega edukalt toime tuleb, arenguvõimalusi käest ei lase ja neid realiseerides ei karda eripärased hiidlased edasi olla.
	Järgmine peatükk >
	BKA Hiiumaa keskus > Publikatsioonid, aruanded ja muud tekstid > Monograafiad, kogumikud, jadaväljaanded > Hiiumaa ja hiidlane > Kokkuvõtteid ja järeldusi