• turismi hetkeolukorra analüüs ehk situatsiooni analüüs, mis hõlmab pakkumise, nõudluse, konkurentsi ja arengusuundade analüüsi;
• diagnoos, mille käigus võrreldakse situatsioonianalüüsi tulemusi ning tehakse seeläbi kindlaks piirkonna tugevad ja nõrgad küljed ning määratletakse võimalused ja ohud (SWOT-analüüs). Diagnoosi tulemusena selgub, kas ja millisel kujul on turismimajandusega tegelemine piirkonnale kasulik.

Analüüs tervikuna hõlmab järgmisi tegevusi (vt. joonis 1):

• Pakkumise analüüs
• Nõudluse analüüs
• Konkurentsi analüüs
• Trendide ehk arengusuundade analüüs
• Diagnoos (Tugevate ja nõrkade külgede ning ohtude ja võimaluste analüüs)

Joonis. 1. Piirkonna turismipotentsiaali hindamise protsess

• piirkonna looduslikud faktorid (territooriumi suurus, kliima, maastik, loomastik, taimestik jt.);
• kultuurilised faktorid (ajalugu, traditsioonid, vaatamisväärsused jt.).
• infrastruktuur ja teenindus (energeetilised ressursid, transport, teenindus jt.);
• sotsiaal-majanduslikud faktorid (majanduslik, demograafiline, poliitiline struktuur);

Esimest kahte faktorit võib nimetada ka nõudluse generaatoriteks (Demand Generators) ehk nõudluse tekitajateks. Need on kogu piirkonna turismimajanduse tekkimise ning toote pakkumise aluseks. Pakkumise seisukohast on vajalik analüüsida kõigi faktorite seisukorda ning nende omavahelist kooskõla ja tasakaalu. Informatsiooni kogumiseks sobivad väga lihtsad ja kättesaadavad meetodid: erinevate meedia väljaannete (ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon) analüüs, mitmesugused küsitlused (nii spetsiaalselt turismisektori olukorra selgitamiseks kui ka muud arvamusküsitlused), arhiivimaterjalide analüüs jms.

Pakkumise analüüs hõlmab järgmiste turismimajanduse valdkondade uurimist:

1. Majutusasutused voodikohtade arv kogu piirkonnas, tüübid, mahutavus, teenuse kvaliteet, hinnatase, teenuste areng).
2. Toitlustusasutused (arv, mahutavus, teenuse kvaliteet, hinnatase).
3. Sportimise / vabaajaveetmise võimalused (erinevate spordialade harrastamise võimalused, kultuuriürituste korraldamine jms.).
4. Raviturism (erinevat liiki taastusravi, teraapiad jms.).

Pakkumise seisukohalt on samuti oluline analüüsida piirkonna turismimajanduse arengut toetavate faktorite toimimist:

1. Kohalik elanikkond (kas nad on teadlikud turismist, millised on nende ootused seoses turismiga, kuidas nad saavad turismi arengule kaasa aidata, kas eksisteerivad turismiarenduse projektid, kes juhivad projektide planeerimist ja teostamist jne.).
2. Kohalikud turismiorganisatsioonid (tegevusalad, kes seal töötavad, milline on nende roll, eelarve, omavahelise koostöö võimalused, planeerimine, projektide finantseerimine jne.).
3. Turismitoodete turundamine (kuidas turundamine toimub, milliseid strateegiaid kasutatakse, milline on pakkumise poliitika, milliseid turustuskanaleid kasutatakse jne.).
4. Turismialane koolitus (milline on turismialal töötavate inimeste üldine ettevalmistus, millised võimalused on piirkondlikul tasandil väljaõppe korraldamiseks jne.).

Turism kui väga paljusid eluvaldkondi hõlmav sektor vajab edukaks funktsioneerimiseks kõigi eelpool nimetatud faktorite omavahelist kooskõla. Ideaalsete looduslike ja kultuuriliste tingimuste olemasolu üksi nõudlust ei tekita, vaid loob selleks eelduse, mille oskuslikul rakendamisel on piirkonnal võimalik luua hästi toimiv turismitoodete pakkumise süsteem.

Nõudluse analüüsi (Analysis of demand) esmaseks eesmärgiks on leida vastused teatud kvantitatiivset laadi küsimustele, mis hindavad nõudluse olukorda vaatluse all olevas piirkonnas:

• Tarbijate arv (kindla perioodi lõikes)?
• Millist turismitoodet nad piirkonnas viibides tarbisid?
• Kus nad viibisid/peatusid?
• Kui pikalt ja millisel aastaajal nad piirkonda külastasid?
• Kui palju raha kulutasid?

• reisi toimumise aeg;
• reisi pikkus ja eesmärk;
• transpordi liik, tegevused reisi kestel;
• reisi eesmärk, ootused, reisijärgne rahuldatuse aste;
• reisi valiku kriteeriumid;
• reisi eelarve;
• statistilised andmed (reisija vanus, sugu, haridus jt.).

  Konkurentsi analüüsi (Analysis of competition) eesmärgiks on koguda võimalikult palju informatsiooni olemasolevate ja potentsiaalsete konkureerivate turismipiirkondade kohta ning määrata seeläbi analüüsitava territooriumi positsioon võrreldes konkurentidega. Informatsiooni kogumise allikateks võivad olla konkurentide infoväljaanded, nende äritegevusega seotud erinevad aruanded, meediaväljaanded, isiklikud kontaktid jms. Küsimused, millele tuleks konkurentide analüüsimisel vastused leida, oleksid järgmised:

• Millised on peamised konkureerivad piirkonnad?
• Milliseid tooteid/teenuseid nad pakuvad?
• Millised on nende tugevad ja nõrgad küljed?
• Kuidas on konkurente puudutavat infot võimalik ära kasutada?
• Millised on võimalused koostööks konkurentidega?

Objektiivse ülevaate saamiseks tuleks analüüsida eelkõige vaatluse all oleva piirkonnaga külgnevaid ning sarnaseid turismitooteid pakkuvaid regioone. Analüüsi tulemusena selgub, millist konkurentsistrateegiat oleks piirkonnal kasulik järgida.Põhilisi konkurentsistrateegiaid on kolm:

1. Strateegia: "Konkurendi imiteerimine." Jäljendatakse täielikult konkurendi toodet, teenust või ideed.
2. Strateegia: "Konkurendilt inspiratsiooni saamine." Konkurendi toodet, teenust või ideed imiteeritakse pisut muudetud kujul.
3. Strateegia: "Konkurentidest eraldi tegutsemine." Arendatakse toodet, teenust või ideed, mida konkurendid pole märganud või kasulikuks pidanud.

Igal strateegial on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed:

• Esimene strateegia võimaldab kokku hoida tootearendusega seotud kulusid ja vähendada ebaõnnestumise võimalust, kuid ei anna tegelikku konkurentsieelist.
• Kolmas strateegia toob kaasa suured kulud ja läbikukkumise riski, samas loob tegeliku konkurentsieelise ning rikastab turgu.
• Teine strateegia on põhimõtteliselt kombinatsioon kahest eelmisest strateegiast.

Konkurentsi analüüsi tulemuseks ei tohiks olla piirkondade omavaheline rivaalitsemine, vaid turupositsiooni selgitamine. Konkurentide tugevate ja nõrkade külgede väljatoomine võimaldab paremini hinnata oma territooriumi võimalusi ja riske ning aidata kaasa ka konkurentide vahelisele koostööle s.t., et kasu võib olla mõlemapoolne.  Arengusuundade analüüs (Analysis of trends)Piirkonna turismipotentsiaali hindamisel on vajalik arvestada ka piirkonnaväliste tingimuste arengut, eriti arengusuundasid, mis mõjutavad tarbija käitumist (consumer behaviour). Arengusuundade jälgimine ning nendega arvestamine võimaldab luua uusi turismitooteid, arvestades tarbijate ootusi ning uuenevaid vajadusi.Iga uue trendi ilmnemisel on vajalik analüüsida seda läbi järgnevate küsimuste:

• Milline on konkreetse trendi mõju antud territooriumile?
• Kuidas see mõjutab konkurente?
• Millist kasu saab arengust elanikkond?

Informatsiooni kogumiseks selles analüüsi osas on mitmeid võimalusi. Näiteks võib ka korraldada koosolekuid reisijate/turistide ja kohalike turismiala ettevõtjatega, kasutada juba olemasolevaid (kellegi teise poolt kogutud) andmeid vms.

• Diagnoos tarbija seisukohalt võetuna (kuidas tarbija tajub turismi pakkumist antud piirkonnas), mida tehakse läbi valikulise tarbijate küsitlemise.
• Arvamuste "kastid" majutuskohtades, turismiinfopunktides ja mujal. Seejuures tuleks vastajatele tagada anonüümsus, kuna siis tulevad vastused kriitilisemad ja ausamad.
• Mitteametlikud kohtumised tarbijate ja turismispetsialistide vahel.
• Diagnoos kohalike elanike seisukohalt võetuna. Arvamuste saamiseks korraldatakse nn. avatud foorumeid, kus nii elanikud kui ka kohalikud firmad saavad võimaluse hinnata kohaliku turismimajanduse tugevaid ja nõrku külgi.
• Külastus- ja õppereisid teistesse turismipiirkondadesse.
• Ekspertide (nii kohalike kui ka välismaiste) arvamuse kasutamine. Seejuures tuleks arvestada, et väliskonsultantide arvamus on objektiivsem ning nende järeldusi usaldatakse üldiselt rohkem ka kohalike elanike ja potentsiaalsete finantseerijate poolt.
  

Tegelikkuses kombineeritakse erinevaid meetodeid omavahel, kuna nii on saadud analüüsi tulemus usaldusväärsem.

Võimaluste ja ohtude hindamisel tuleks arvestada olemasoleva konkurentsi, nõudluse ja arengusuundade analüüsi tulemusi. Samuti võib hindamisel vajaduse korral kasutada väliskonsultante ning arvestada elanike ja turismiga seotud isikute arvamust.

Viimase etapina võrreldakse turismisektori tugevaid ja nõrkasid külgesid võimaluste ja ohtudega. Selle protsessi tulemusena on võimalik selgitada piirkonna nn. edukas strateegiline positsioon.

Strateegilise positsiooni määramise aluseks on eelkõige piirkonna pakkumist iseloomustavad elemendid, mis on "kaasaantud" tingimused ning mida ei ole võimalik muuta üleöö. Eduka strateegilise positsiooni saavutamiseks on vajalik välja töötada kohalik turismitoode koos seda toetava turundusstrateegiaga. Turismitoote pakkumise seisukohalt on väga tähtis tervikprintsiibist lähtumine, st. toode peab olema kompleksne ning hõlmama lisa- ja toetavaid teenuseid. Oluline on ka kindlaks määrata kas analüüsitaval piirkonnal on olemas nn. unikaalne müügipositsioon (unique selling position). Selle all mõeldakse erilist objekti, teenust või toodet, mis annab piirkonnale absoluutse konkurentsieelise teatud sihtgrupi osas.