Turismiettevõtjate küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millisena näevad ettevõtjad Hiiumaa turismimajandust käesoleval hetkel, millised on selles sektoris tegutsemise ja püsimise raskused ning milliste taustatingimuste loomine oleks vajalik tõhusamaks tegevuseks. Ankeedi, mis sisaldas kokku 18 küsimust (Lisa 1), ettevalmistamisel konsulteeris autor Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskuse töötajatega ning turismi ja hotellimajanduse õppejõu Heli Toomani ning sotsioloogia õppejõu Tiina Kiibusega.
Küsitleti aktiivsemaid ja tuntumaid Hiiumaa turismiturul tegutsejaid. Küsitluslehed väljastati 20-le ettevõtjale üle Hiiumaa, kellelt kõigilt saadi ka vastused. Järgnevalt anname ülevaate küsitluse tulemustest.
1.Millises turismiettevõtluse valdkonnas Te tegutsete?
| Valdkond | Vastanute arv | Osakaal |
| Majutus, toitlustamine ja vabaajategevused | 6 | 30% |
| Majutus, toitlustamine | 6 | 30% |
| Majutus | 3 | 15% |
| Majutus ja vabaajategevused | 2 | 10% |
| Toitlustamine ja vabaajategevused | 2 | 10% |
| Reisikorraldus | 1 | 5% |
2. Milline on Teie ettevõtlusvorm?
| Ettevõtlusvorm | Vastanute arv | Osakaal |
| Füüsilisest isikust ettevõtja | 13 | 65% |
| Osaühing | 4 | 20% |
| Aktsiaselts | 2 | 10% |
| Täisühing | 1 | 5% |
3. Mitu aastat olete ettevõtjana tegutsenud?
Vastustest selgus, et 9 ettevõtjat on tegutsenud 5 aastat, 4 ettevõtjat 6 aastat ja 2 ettevõtjat 7 aastat. Väga pika aega tegutsejaid oli 1 (11 aastat) ja suhteliselt hiljaaegu alustajaid 3 (1 ettevõtja 3 aastat, üks 2 aastat ja üks ainult ühe aasta).
Järgneval diagrammil on näidatud küsitletud ettevõtjate arvuline jagunemine alustamise aasta järgi:
Selgub, et valdav osa Hiiumaa tänastest turismiettevõtjatest on alustanud 1994. aastal või varem ja omavad seega arvestatavat kogemust. Alates 1995. aastast on lisandunud ainult 3 ettevõtjat.
4. Kas Te planeerite lähitulevikus laiendada oma äritegevust?
| Käitumisvariant | Vastanute arv | Osakaal |
| Ei kavatse äritegevust laiendada | 11 | 55% |
| Kavatseb laiendada seniste valdkondade mahtu | 6 | 30% |
| Kavatseb laiendada seniste valdkondade mahtu ja minna ka uude valdkonda | 2 | 10% |
| Kavatseb minna uude valdkonda | 1 | 5% |
Selgub, et äritegevuse laiendamise soov on tänastel Hiiumaa turismiettevõtjatel suhteliselt tagasihoidlik, üle poolte ettevõtjatest ei kavatse äri laiendada, enamus laiendamise kavandajatest jääb seniste tegevusvaldkondade juurde.
5. Kui pikalt planeerite ette oma firma tegevust?
V astused on esitatud järgneval diagrammil:
Selgub, et valdav osa Hiiumaa turismiettevõtjatest ei oma pikemaajalisi tegevusplaane. Eelmises punktis selgus ettevõtjate tagasihoidlik turismiäri laiendamissoov. Nendel kahel nähtusel võivad olla ühised põhjused. Ühelt poolt tuleb konstateerida väga heitlikku ärikliimat, mis kindlasti on raskendav faktor äritegevuse pikemaajaliseks planeerimiseks ja laiendamiseks. Teiseks põhjuseks on aga kahtlemata saare kui terviku turismistrateegia ja -arenduse tegevuskava puudumine.
6. Kas Te tunnete vajadust koostööks teiste Hiiumaal turismi valdkonnas tegutsejatega ja kui, siis millistes küsimustes?
Soovitavate koostööpartneritena nimetati järgnevaid:
| Soovitav koostööpartner | Vastanute arv | Osakaal |
| Teised turismiettevõtjad (firmad) | 6 | 30% |
| Majutusasutused | 4 | 20% |
| Vabaaja tegevuste pakkujad | 3 | 15% |
| Hiiumaa Turismiinfokeskus | 2 | 10% |
| Giidid | 1 | 5% |
| Lennujaam | 1 | 5% |
| Transpordifirmad | 1 | 5% |
| Ei tunne vajadust | 2 | 10% |
Vastustest jääb mulje, et koostöö võimalusi äri edendamiseks tunnetatakse, kuid väga umbmääraselt. Seda kinnitab ka napp küsimuste loetelu, milliste lahendamisel koostööst abi osatakse näha:
- 10 vastajat märkis ühist reklaamikorraldust,
- 2 vastajat nimetas ühise personaliõppe korraldamist.
7. Kas Te tunnete oma ettevõtte tegevuses mingeid piiravaid või raskendavaid asjaolusid (probleeme)? Kui jah, siis millised neist oleksid peamised?
| Äritegevust piirav asjaolu | Vastanute arv | Osakaal |
| Praamiühendus mandriga (hinnapoliitika, puudulik broneerimissüsteem) | 5 | 25% |
| Raha vähesus investeeringuteks | 5 | 25% |
| Lühike hooaeg | 4 | 20% |
| Maareformiga seonduvad probleemid | 2 | 10% |
8. Kas Teie ettevõtte poolt pakutavad teenused on suunatud mingile kindlale kliendigrupile ja kui, siis millisele?
Pooled (50%) vastanutest ei ole oma teenuseid kindlale kliendigrupile loonud ja püüavad rahuldada kõiki kliente. Ülejäänud 50% on seda teinud. Vastused jagunevad järgmiselt: Kliendigrupid määratleti nende poolt järgnevalt:
| Orienteeritus sihtgrupile | Vastanute arv | Osakaal |
| Sihtgruppi ei määratle | 10 | 50% |
| Peredega reisijad | 5 | 25% |
| Loodusehuvilised | 2 | 10% |
| Taluturismi huvilised | 1 | 5% |
|
Jahi(ndus)turistid |
1 | 5% |
| "Keskklass" | 1 | 5% |
9. Kui suure osa Teie klientidest moodustab püsiklientuur (protsentides)?
| Püsiklientuuri osakaal | Vastanute arv | Osakaal |
| Kuni 10% | 6 | 30% |
| 10-50% | 10 | 50% |
| Üle 50% | 2 | 10% |
| ei vastanud | 2 | 10% |
10. Kas Te olete avaldanud oma ettevõtet puudutavat reklaami ja kui, siis millisel kujul?
Ettevõtte reklaamimiseks on orientatsioon kõikvõimalikele ligipääsetavatele kataloogidele ("Baltic Tourism Guide", "Hiiumaa roheline märk", Telemeedia väljaanded jmt). Seitsmel ettevõttel on oma reklaamvoldik, seitsmel oma interneti kodulehekülg. Reklaamikanalina kasutatakse ka raadiot, erialaseid ajakirju, ajalehti, Hiiumaa Turismiinfokeskust. Paigaldatakse maanteede äärde reklaamtahvleid ja ka kohalikke teeviitasid.
11. Kas Te tunnete vajadust Hiiumaad turistile tutvustava kirjanduse järele? Kui jah, siis nimetage täpsemalt, mille kohta?
Hiiumaad turistile tutvustava kirjanduse osas tuntakse enam vajadust kogu Hiiumaad haarava süstemaatilise ja täpse infoga broðüüri järele ning ka kaart, kas lisana või eraldi, on nõutud (12 vastajat). Nimetati ka reisijuhte, mis tutvustaksid erinevaid marsruute ja hooaja üritusi (8 vastajat). Viiel korral mainiti täpsema info vajadust looduskaitsealade (Laidude maastikukaitseala, Käina laht) ja muude vaatamisväärsuste kohta.Üldiselt on vastustest äratuntav, et turismiettevõtjad ei ole rahul ja ootavad Hiiumaa turismiinfo tsentraliseeritumat korraldamist.
12. Kas Teie ettevõttel on eripärasid, mis annavad Teile eeliseid konkurentide ees? Kui jah, siis nimetage neid.
Ettevõtte eripärasid osatakse teadvustada, ainult üks vastaja mainis, et eripärasid ei ole. Eripärade väljatoomisel lähtuti peamiselt emotsionaalsetest väärtustest, näiteks mugavused, kodune õhkkond, hubasus, eraldatus, vahetu suhtlemine kliendiga jms. (mainiti 12 vastaja poolt). Üheksa vastajat eristasid end mingi erilise teenuse või toote kaudu (näiteks loodussõbralik teenindus; kohalikud käsitöötooted ja toidud; personali erioskused; asukoht vms).
13. Kas Teie arvates on Hiiumaalt kerge või raske leida sobivat tööjõudu oma ettevõttesse?
| Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus | Vastanute arv | Osakaal |
| Väga raske või probleemne | 11 | 55% |
| Kerge, probleemivaba | 5 | 25% |
| Ei kasuta palgatööjõudu (pereettevõtted) | 4 | 20% |
Kahjuks eeldas küsimus ainult lakoonilist ei-ja vastust. Edaspidi vääriks kindlasti uurimist, millised on ettevõtjate nõudmised ja kuidas oleks võimalik neid rahuldada.
14. Kas Te tunnete vajadust turismialase koolituse järele? Kui jah, siis millistes valdkondades vajaksite koolitust ise ja millistes Teie ettevõtte personal?
Vajadus koolituse järele on tuntav, kuna ainult 3 ettevõtjat vastasid, et nad saavad hakkama olemasolevate teadmistega. Reeglina vastustes iseenda ja ettevõtte personali koolitusvajadusi ei eristatud. Kolm küsitletut vastasid jaatavalt, kuid valdkondi ei täpsustanud.
Soovitavate koolituse valdkondadena nimetati:
- võõrkeeli - 8 juhul;
- klienditeenindust - 3 juhul;
- turismialast seadusandlust - 2 juhul;
- toitlustamist - 2 juhul;
- ärisuhtlust - 2 juhul.
15. Kuidas hindaksite järgmiste turismi arengu seisukohalt oluliste valdkondade seisukorda (korraldatus, hooldatus) Hiiumaal?
Turismiinfrastruktuuri osas andsid ettevõtjad hinnangu järgmistele valdkondadele: ühiskondlik transport, teenindus (kaubandus, pangandus, meditsiiniline abi), vaatamisväärsused, massi-ja kultuuriüritused neljaastmelisel skaalal: väga hea, hea, rahuldav ja halb. Tulemused kujunesid järgnevad (numbriliselt on toodud vastajate arv).
| Valdkond | H i n n a n g | |||
| Väga hea | Hea | Rahuldav | Halb | |
| Ühiskondlik transport | 0 | 0 | 18 | 2 |
| Teenindus | 0 | 1 | 16 | 3 |
| Vaatamisväärsused | 0 | 8 | 10 | 2 |
| Massi- ja kultuuriüritused | 0 | 11 | 6 | 3 |
Osa vastajaid pakkus ka erinevaid hinnanguid valdkondade sees. Panganduse korraldust hindas heaks 4 ja rahuldavaks 2 vastajat. Kaubandust hindas heaks 2, rahuldavaks 3 ja halvaks 1 vastaja. Meditsiinilist abi hindas rahuldavaks 3 ja halvaks samuti 3 vastajat.
16. Kas Teie arvates pööravad kohalikud omavalitsused ja maavalitsus Hiiumaa turismiarendusele piisavalt tähelepanu? Kui ei, siis mida nad peaks Teie arvates Hiiumaa turismimajanduse edendamiseks esmajoones ära tegema?
| Rahuldatus avaliku sektori turismiarendusega | Vastanute arv | Osakaal |
| Ei ole rahul | 16 | 80% |
| On rahul | 2 | 10% |
| Ei määratlenud | 2 | 10% |
Ootus kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse poolse tegevuse ja initsiatiivide järele turismiarendusel on väga suur.
Lahendamist ootavate probleemidena nimetati järgnevaid:
- praamiliiklusega seonduvate probleemide lahendamine - 7 vastanut;
- viidamajanduse korrastamine - 5 vastanut;
- Hiiumaa turismi arenguplaani väljatöötamine - 3 vastanut;
- maanteede ja transpordi olukorra parandamine - 3 vastanut;
- turisminõunike ametikohtade loomine maavalitsuse kui ka vallavalitsuste juurde - 2 vastanut;
- messidest osavõtu ja reklaami korraldamine - 2 vastanut.
17. Kas Te vajate kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse abi konkreetselt oma ettevõtte probleemide lahendamisel? Kui jah, siis millist?
| Konkreetse abi vajadus | Vastanute arv | Osakaal |
| Ei vaja konkreetset abi | 11 | 55% |
| Vajab konkreetset abi | 8 | 40% |
| Ei vastanud | 1 | 5% |
Siin nimetati terve maakonna reklaamimist ühiste jõududega, ettevõtjate koolitust, ettevõtluse alustamise rahalist toetamist (eriti hooaja alguses), maareformi küsimuste lahendamist, majutuskomisjoni töö ümberkorraldamist.
18. Kui Teil tekkis ankeeti täites mõtteid, mis vastuste alla ei mahtunud, aga mida Te peate Hiiumaa turismiarenduse seisukohalt oluliseks, oleksime tänulikud kui neid meiega jagaksite.
Küsimusele reageeris 14 küsitletut 20-st, kusjuures mitmel juhul peeti vajalikuks veel kord rõhutada juba eelnevalt väljendatud seisukohti. Järgnevalt tutvustame iseloomulikumaid vastuseid või vastuste lõike originaalsõnastuses.
"Tahaksin tähelepanu juhtida Kärdla linna heakorrale: kõnniteede vähesusele, tänavate korrashoiule, vähesele ja segasele reklaamimajandusele, turismi kõrgperioodil ebapiisavale toitlustusasutuste olemasolule, üldkasutatava WC puudumisele.[ … ] Minu arvates tuleks Kärdla linnas välja ehitada üks kuni kaks arteesia kaevu koos selle ümbruse heakorrastusega, et turistile jääks sellest meeldiv mälestus kui "Kärdla Geisrist"."
"Kui loomakasvatus hävib, jäävad sööti maad, teeääred kasvavad võssa jne. Mida me näitame oma "Looduse lemmiklapsest" turistile 3-5 aasta pärast?"
"Mõttetu on väikesel saarel omavaheline kemplemine (nt. Orjaku või Sõru ühendus Saaremaaga). Tuleb leida kõigile väljund, eelnevalt omavahel kokku leppides."
"Ettevõtjale on kõige odavam ja kasulikum, kui tarbija on sinu õueväraval. Ei ole mõeldav, et hiidlane oma peotäit kurki, tomatit, kartulit jne. võiks Euroopa turule müüa. Palju targem on eurooplane siia tuua. […] Turismiga kaasneb kümneid muid ettevõtlusliike, mis kõik annavad elanikkonnale elatist. Kuigi turismihooaeg on suhteliselt lühike, kuid kui see on hästi ettevalmistatud, siis need 3-4 kuud annavad kogu Hiiumaa elanikkonnale vähemalt leiva lauale kogu aastaks."
"Hiiumaal on turismialase koolitusega juba mitmeid aastaid tegeletud ja esimesed positiivsed tulemused märgata. Ometi tuleb selles valdkonnas veel palju ära teha. Mulle meeldib, et kadedust palju ei näe, pigem rahapuudust hea reklaami korraldamiseks. Suurimaks probleemiks on toitlustamine. Kohad kaovad. Ainult turismist on raske ära elada. Rohkem on vaja näha Hiiumaad kui tervikut".
"Põhiline probleem on ikkagi Hiiumaa kui terviku teadvustamine mujal maailmas. […] Kui turist tuleb saarele, kulutab siin oma raha, saavad sellest kasu ka teised (näiteks kaubandus, isegi omavalitsus maksude näol jne), ise selleks raha kulutamata."
Küsitluse kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtjad olid ise väga koostöövalmid ning huvitatud küsitlusele vastamisest. Kõik ettevõtjad, kelle poole pöörduti, olid meeleldi nõus küsitluses osalemisega ning ka ankeedid tagastati 100%-liselt.
Hiiumaa turismipotentsiaali analüüs on käesolevas diplomitöös teostatud kahes etapis, millest esimene on situatsiooni kirjeldus ning teine turismipotentsiaali hindamine. Analüüsiks vajalik informatsioon on kogutud erialasest kirjandusest, statistilistest aruannetest, varem läbiviidud uuringute aruannetest, samuti vestluste käigus turismiala töötajatega ning spetsiaalselt diplomitöö raames korraldatud Hiiumaa turismiettevõtjate küsitlusest.
Hiiumaa turismipotentsiaali hindamist käsitletakse diplomitöö neljandas peatükis, mis on sisuliselt süntees teistes peatükkides kirjeldatud andmetest ja ilmnenud asjaoludest.
Analüüsi tulemusel määratleti piirkonna unikaalne müügiobjekt (turismitoode), milleks on Ristna veespordikeskus seoses märkimisväärset arengupotentsiaali loovate looduslike tingimustega.
Peamised sihtturud Hiiumaa kui turismitoote turustamiseks on määratletud järgmised:
- Eesti
- Läti
- Soome
- Rootsi
Analüüsist tulenevalt määratleti otstarbekad sihtgrupid:
- Aktiivturismi huvilised
- Loodusturismi huvilised
- Peredega reisijad
- "Terviseturistid"
- Jahituristid
- Kalaturistid.
- Hiiumaa turismiarendust planeeriva ja koordineeriva institutsiooni loomine
- Pakkumise kvaliteedi parandamine turismiga haakuvates valdkondades
- Koostöö tugevdamine kõigil turismimajanduse tasanditel
- Plaanipärane tegelemine turismiturundusega
- Turismi tausttingimuste parandamine
sisukord