|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
Puhtu poolsaar
Puhtu poolsaar, rahvapäraselt Puhtulaid, kerkib
Virtsu lähedal merest ja on suure maaga ühendatud
üksnes kitsa maakaela kaudu. Laiul kasvab varasemate aegade
jäänuk salulehtmets, kus valitsevad liigid on tamm,
pärn, jalakas ja vaher. Neile seltsib mänd, kuusk,
pooppuu, metsõunapuu ning mitmesugused põõsad,
sealhulgas täienduseks toodud ilupõõsad.
Puhtu on tähtis lindude rände uurimise koht. Igal
kevadel ja sügisel lendab läbi Suure väina miljoneid
linde, eriti rohkesti kaure, vaeraid, varte, sõtkaid,
luiki jt.
Puhtulaidu (Holm Puchten, Holm zum Pucht) on esmakordselt mainitud
1478. aastal. Varaseim ansambel koos hollandi stiilis
pargiga rajati 18. saj. esimesel poolel. 18. saj. lõpul
lasi Vana-Virtsu mõisa omanik Carl Thure von Helwig poolsaare
keskele ehitada nn. hiina stiilis maja, alleede ristumiskohtadele
paigutati omaniku enda poolt paest raiutud skulptuurid, varaseim
1797. aastast, enamik pühendatud perekonnaliikmetele. 19. saj.
keskpaiku asusid pargis 8-kandiline iluaiaga ümbritsetud nn.
perekonnamaja, söögisalong ja nn. Schilleri maja; rannas
asusid väikesed külalistemajad.
1970-ndail aastail tehtud Puhtu suveniirmärk
(19x9 mm, haakkinnitus)
|
Puhtu tamm
Foto Arno Peksar 1999
|
Maaliline Eesti. Matk Eesti saartele
Ilmunud: "Elav Teadus"
nr. 96: H. Kompus "Maaliline Eesti". Tartu: EKS, 1939
Kes pole õnnelikus olukorras juhtida oma isiklikku sõidukit,
sel on võimalus Tallinnast saarestikureisi alustades valida
kas otsekohene autobuseühendus Kuressaarde või raudtee Virtsuni,
et peale Suure väina ületamist alles Kuivastus end usaldada
omnibussi.
Virtsu saabudes ei jäta reisija külastamata Puhtulaidu,
seda veetlevat, romantilist parksaart, mis tammi varal mandriga
ühendatud. Varemalt kuulus see Virtsu mõisale ja üks selle endisist
omanikest, härra Carl Thure von Hellwig on seda inglise stiilis
rajatud parki ehtinud paljude mälestussammastega, mis siin tujukalt
laialipillatuna "loodust kaunistavad", nagu seda tol
ajal, XVIII ja XIX sajandi vahetusel, armastati väljendada.
Need on enamikus klassilised, vahel siledad, vahel jälle peenelt
kanneleeritud sambatüvikud, ovaalsete, sageli lehtedega raamitud
medaljonidega, mis seal teid palistavad, rohtunud muruplatsidel
unistavad, padrikus oma okasroosikese-und magavad.
Täna neil looklevail, metsistunud pargiteil risteldes, kunagi
varem hoolitsetud sarapuu-, sireli- ja jasmiinipõõsaste tihnikus,
kujutled meeleldi, kuidas kunagi siin kõndis too härra Carl
Thure oma Wertheri-rõivastises, lehvivate lokkidega ja lendleva
kaelarätiga, laiaääreline kübar puusa toetatud, tallates rudisevat
kruusa oma tagasipööratud säärsaabastega, ja oma lemmikpaiku
ilusate vaadetega merele üles otsis ning ilutseval meelel loodust
imetles, omal viisil täites suure Jean Jacques'i käsku "tagasi
looduse juurde". On ta ju koguni endalegi kui "neitsiliku
looduse malbele imetlejale" lasknud püstitada mälestussamba.
Kuid mitte ainult loodus ei liigutanud toda tundelist härrat,
ka luulekunst oli teda haaranud ja nii varjab Puhtulaid oma
rüpes haruldase tunnistuse tollest vaibunud ajast, maailma vanima
mälestise Schillerist! See on lihtne ümmargune, sile sambatüvik
saksakeelse kirjaga "Dem Andenken Friedrichs v. Schiller,
Teutschlands erhabenen Dichter und Liebling der Musen gewidmet.
1813". (Friedrich v. Schilleri, Saksamaa üleva lauliku
ja muusade lemmiku mälestusele pühendatud.)
Tõsi küll, maailmasõja lõppjärgus on nii mõndagi sellest, mida
inimkäsi millalgi loonud, jällegi ka inimkäe kaudu – kui seda
väljendit demoraliseerunud sõdurijõukude kohta tohib tarvitada
– toorelt lõhutud ja rikutud. Kuid puud ja põõsad koovad lohutavalt
oma roheluse kõige üle, varjates vigastusi. Kui teisiti, kui
sõnasõnaliselt täitub siin nüüd käsk "tagasi looduse juurde".
|
Vaade Puhtulaiule
Foto Andri Vatsfeldt 2006
|
| |
Kunagine kalmistu Puhtulaiul. Kõik
sambad ja piirded on kadunud, platse tähistavad veel ainult
madalad kivipiirded.
Foto Mart Mõniste 2001
|
| |
Puhtu mänd
Foto Arno Peksar 1999
|
| |
Karl Thure von Helwigi skulptuur
ornitoloogiajaama juures
Foto Arno Peksar 1999
|
| |
Skulptuurid ornitoloogiajaama juures
Foto Mart Mõniste 2001
|
| |
Skulptuurid on tänapäeval
üsna kehvas seisukorras
Foto Mart Mõniste 2001
|
| |
Professor Dr. Jacob Baron v. Uexküll,
Hamburgi ülikooli dotsent
Repro M. Leiumaa erakogust
|
| |
Mälestustahvel ornitoloogiajaama
majal
Foto Mart Mõniste 2001
|
| |
| 1927. aastal omandas Puhtulaiu Königsbergi
ülikooli bioloogiaprofessor Jacob
von Uexküll (1864-1944), kes lasi saare lõunatippu suvila
ehitada. 1934-39 oli Puhtulaiu hooldajaks Alexander von Keiserlingk
- amatöörornitoloog, kes kasvatas Puhtus nutriaid ja faasaneid
ning tegi paikkonna linnurikkuse laiemalt teatavaks. Juba 1939.
aastal võeti Puhtu looduskaitse alla.
 Puhtulaid
- Paik lindude vaatlemiseks ja vaikuse kuulamiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
