| 
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
   Sisukaart 
  
  Fotode kasutamine 
   ainult autori loal 
   ja viitega allikale. 
 
 
 
 webmaster 
   virtsu@virtsu.ee  
   
 
  
 | 
     
      
         
            | 
            | 
            | 
            | 
            | 
         
         
            | 
            | 
          5. märts 2002 Lääne 
            Elu 
            Hanila vald saab kaevandusmaksust miljon 
            krooni lisatulu 
            TARMO ÕUEMAA 
             
            Teadlaste värske uuring tõestas, et Kureveres kaevandatav 
            ehituskivi on tegelikult suure magneesiumisisaldusega tehnoloogiline 
            dolomiit.  
             
            Kui siiani maksis kaevandusfirma AS Partek Nordkalk iga kantmeetri 
            ehituskivi pealt kaevandusmaksu natuke üle 5 krooni, siis tehnoloogilise 
            dolomiidi kuupmeetri maks on üle 20 krooni.  
             
            "See oli päris valus löök, aga loodame, et saame 
            jätkata," ütles Partek Nordkalki direktor Jüri 
            Luud. Kurevere karjäärist kaevandatavast viib firma lõviosa 
            Virtsu sadama kaudu Euroopasse. "Maailmaturul jääb 
            hind ju samaks, järelikult peame hakkama kohapeal pitsitama," 
            ütles Luud. "Tõenäoliselt tuleb vähendada 
            kulusid tööjõule."  
             
            Kurevere dolomiidist tehakse tootja andmeil killustikku ja pulbrit, 
            mida kasutatakse põldude väetamiseks. Praegu töötab 
            Hanila valla maa-alale jäävas Kurevere karjääris 
            20 inimest, peale selle autojuhid.  
             
            Miljon vallale  
             
            Möödunud aastal kaevandas Partek Nordkalk Kureverest 83 
            000 kantmeetrit dolomiiti. Kaevandusmaksu maksis ettevõte sellelt 
            460 000 kr. Kui tänavu jääb kaevandusmaht enam-vähem 
            samaks, nagu ennustab Jüri Luud, maksab ettevõte kaevandusmaksu 
            1 734 700 krooni.  
             
            Et 70% kaevandusmaksust laekub kohalikule omavalitsusele, saab Hanila 
            vald varasema 325 000 krooni asemel tänavu karjääri 
            pealt 1,2 miljonit krooni.  
             
            "Kogu meie tegevusest võidab kõige rohkem Hanila 
            vald," ütles Jüri Luud. "Oleme rõõmsad, 
            et suur osa maksust jääb valda, mitte ei lähe Tallinna." 
             
             
            Ministeerium sai oma tahtmise  
             
            Kurevere dolomiidikaevandamise saaga käivitus 2000. aastal, kui 
            AS Partek Nordkalk taotles keskkonnaministeeriumilt luba kaevanduse 
            laiendamiseks.  
             
            Keskkonnaministeerium keeldus loa andmisest, viidates 1990ndate keskel 
            tehtud Geoloogiakeskuse uuringutele, mille andmeil võib Kurevere 
            dolomiidi magneesiumisisaldus olla nii suur, et selle saab liigitada 
            tehnoloogilise dolomiidi alla.  
             
            Suur magneesiumisisaldus lubaks dolomiiti müüa hoopis muuks 
            eesmärgiks, näiteks klaasi-, tsemendi- ja paberitööstuses 
            või siis mustas metallurgias kasutamiseks.  
             
            AS Partek Nordkalki juhid kinnitasid siis, et müüvad dolomiiti 
            ehituskiviks ja kui neilt hakatakse nõudma mitu korda kõrgemat 
            kaevandusmaksu, lõpetavad nad kaevandamise.  
             
            Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna 
            juhataja Rein Raudsepa sõnul on kõrgem kaevandusmaks 
            õiglane.  
             
            "Kui kaevandaja väidab, et müüb dolomiiti odavalt, 
            ei ole see riigi mure," ütles ta. "Tähtis on hinnalist 
            maavara mitte poolmuidu ära anda." Raudsep ütles, et 
            väärtusliku dolomiidi käsitlemine ehituskivina on sama, 
            mis teemantidega varblast loopida.  
             
            Eestis on kaht liiki maardlaid. 726 neist on kohaliku ja 39 üleriigilise 
            tähtsusega. Viimaste hulka kuulub ka Kurevere karjäär. 
            "Rahas on suur vahe," ütles ta. "Kogu kohalike 
            maardlate kaevandusmaks läheb omavalitsusele. Üleriigiliste 
            maardlate maksust saab 30% keskkonnainvesteeringute keskus." 
             
             
            9,6 hektari suuruse mäeeraldise ja 10,95hektarise teenindusmaa 
            andmise Partek Nordkalkile otsustab 12. märtsil maavarade komisjon. 
            "Ma ei saa praegu kindlalt öelda, et firma Kurevere karjääri 
            laiendamiseks loa saab," ütles Raudsep, kes on üks 
            komisjoni 12 liikmest. "Praegu ei ole me aga saanud ühtki 
            protesti, mis seda takistada võiks."  
             
            Oleks vaja kolme kaevandust  
              
            Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et valla kasu kaevandusmaksu 
            tõusust on ajutine. "Tuleb arvestada, et riik vähendab 
            tuleval aastal selle võrra toetusfondi," ütles ta. 
            Hanila vald saab praegu riigilt toetust veidi üle 3 miljoni krooni 
            aastas.  
             
            "Et saaksime isemajandavaks, peaks Partek Nordkalk oma kaevandusmahtu 
            kolmekordistama," ütles Peksar.  
             
            "Konkreetset tulu saame iga 100 000 maksudest laekuva krooni 
            pealt 5000-8000 krooni," ütles ta. "See on mõni 
            protsent, mis toetusfondi vähenemise arvel meile arvestatakse." 
             
             
             
            Tagasi artiklite lehele 
             
             
           | 
            | 
            | 
         
         
            | 
            | 
          
 | 
            | 
            | 
         
         
            | 
         
               
     |