Kaitsealalt jäid välja talud ja kultuurmaad nende ümber, lisandus aga tosin Kõbaja laidu koos veealaga.

„Põllumaa ei ole nii väärtuslik, et seda kaitsealal hoida. Seevastu on laiud lindudele tähtsad,” ütles Matsalu looduskaitseala direktor Taivo Kastepõld.

Tosinast kaitse alla võetud laiust on kaks eraomanduses. Need ei jää sihtkaitsealasse, mis tähendab liikumispiirangut.

„Võtsime need kaks välja, sest omanikke häiris, et nende liikumist piiratakse. Nad lubasid seda mitte kuritarvitada, aga neile on asi põhimõtteline,” selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitsespetsialist Kadri Alasi.

Kaitsealal on liigirikkad niidud, puisniidud, laiud, lahed ja neid ümbritsevad roostikud. Peale nende on ka ürgmetsailmeline endine parkmets Puhtu poolsaarel.

Puhtu–Laelatu looduskaitseala juhataja Peeter Vissaku sõnul on väikese ala liigirikkus kaitseala eripära.

„Koht, millele võib päevaga tiiru peale teha,” ütles Vissak. „Veel tasub märkimist meie orhideederikkus. Siin kasvab ka Ruthe sõrmkäpp, mida pole teadaolevalt terves Euroopas. Mujal on ta hävinud.”

Puhtu–Laelatu looduskaitseala oli ligikaudu 3900, nüüd on umbes 2700 ha, suur osa on vesi. Kaitseala asutati 11. juulil 1957.


Tagasi artiklite lehele