“Ärge kartke tuulikuid, vaid uurige, mis ja kuidas tuleb,” soovitasid Eesti esimese tuulikupargi lähistel elavad inimesed

Oli üks talvelõpupäev Virtsus, kui tuul puhus üsna tugevalt. Lähenesime Eesti esimese tuulikupargi kolmele tuulikule sammhaaval. 700 meetrit tuulikutest ei tabanud kõrv nende töötamise häält. Vaid autode müra ja vareste kraaks. Tuul ise mühistas. 600 meetri kaugusel lisandus kahe koera haukumine. Keegi tagus vastu plekki. 500 meetrit, ja muutust ei olnud. 400 meetri pealt midagi kostis. Kui pisut pingutasid, eristasid ära tuhmi kauhti ja kauhti heli. Tekib kajana hetkel, kui tiivikulaba läheb tornist mööda.

Selja taga oli näha tuuliku pöörlemise vari. Majadeni sel hetkel ei ulatunud, jäi madalasse kadakavõradesse. Kui aasta ringi varju jälgida, on see lähima maja peal kokku kaheksa tundi, räägib teooria. Korraga lühikest aega, kuna päike, õieti maakera, liigub. Otse torni all käis muust üle generaatori müra, tiivikulaba kauhitamine oli taustaks. Metskitse, sokku ja rebast, kes tuulikute juures elavat, ei näinud.

Vaikust pole kunagi olnud

“Vanasti oli siin Viire majakas. Kui udu oli, undas see kogu aeg,” rääkis tuulikutest umbes 350 meetri kaugusel elav Uno Tali. Ainuke asi, mis tuulikute puhul teda häirib, on varju vilkumine teatud aegadel sügisel ja kevadel. “Räägivad, et see hulluks ei aja. Kui päike hakkab kõrgemalt käima, kaob ära. Nii hull see vilkumine pole, et tuulikute vastu võitlust alustaks,” ütles Uno Tali.

Tuulikute töötamise heli kostab nende majani vastavalt tuule suunale ja tugevusele. Aga nii mere lähedal päris vaikset ilma nagunii polevatki. Mõnevõrra on Talide elu muutnud tuulikupargis käiv huviliste vool. “Eile tõsteti garaažil üks klaas eest ära. Midagi küll minema ei viidud, aga vanasti sellist jama polnud,” rääkis mees.

Nende piirkondade inimestele, kuhu tuulikuparke alles kavandatakse, soovitas ta käia kõikidel koosolekutel, kuulata ja uurida, mida tuulikupargi rajajad räägivad. “Meil pandi need nii üles, et ega kedagi see õieti ei huvitanud. Eks Virtsul ole nüüd üks vaatamisväärsus juures.” Uno Tali ja abikaasa Karin rääkisid, et seni pole virtsulastest keegi seda ära kasutanud, et rahvast rohkem liigub. Nad uskusid, et küllap hakkab keegi varsti sellest kinni. Näiteks suveniire müüma.

Huvitav võõraid vaadata

Varju vilkumisest rääkis ka rannikut pidi 350 meetri kaugusel elav Värni Valdna. Talvel, kui sadas, nagu ta ütles, jäädikat, segas tuulikute krobisemine. “Seda krobinat tuleb väga harva. Eks esialgu ole need tuulikud lihtsalt harjumatud. Tuleb harjuda.”

Umbes 400 meetri kaugusel elavad inimesed, kes peavad pensionipõlve ja on enamasti päev otsa kodus, olid tuulikutega täiesti rahul. “Täitsa kena. Mingit müra pole kuulda ja varju vilgutamine ei sega. Soovitan, et tehtagu neid aga juurde. Mida rohkem, seda uhkem,” ütles Endel Liik.

Linda Kaldo rääkis, et väga tugeva tuulega on tuulikute töötamise hääl tema majani kuulda, aga see pole terav heli ja ei häiri teda.

“Minu meelest on see inimeste väärarvamine, et tuulikud kuidagi halvasti mõjuda võivad. Nad on päris ilusad, kui õhtul aknast sisse paistavad. Saab nende järgi tuule suunda määrata, ei pea ilmateadet kuulamagi,” rääkis Linda Kaldo. Peamiselt kodus istuvale inimesele pidi tema sõnul olema päris huvitav, kui rohkem rahvast liigub. Saab vaadata, mis autod sõidavad ja kes käib.

Linda Kaldo kutsus kõiki, kes tuulikute suhtes midagi kahtlustavad, Virtsu ekskursioonile. “Kui on tuulevaikne ilm, siis nad vahel seisavad. Siis ma vaatan aknast, et näe, minu veski täna ei jahvatagi.”

Mida on veel vaja?

Vello Selg, tuuleenergia arendaja aastast 1982: Virtsu tuulikupargi rajamist soodustasid head tuuletingimused, Saksa tagastamatu finantsabi, kõrgepingeliinide lähedus ja koostöö Eesti Energiaga (EE).

Hoopis raskem on parke rajada võimsatest ülekandeliinidest (110 kV) kaugemal. Saaremaal lisandub häda, et EE merekaablid ja alajaamad vajavad uuendust. Rannikualadel on tihti lisatakistuseks looduskaitse- jms piirangud.

Näiteks Tambas Pärnumaal selgus pärast kaks aastat tehtud tööd ja kulutusi, et EE määrab ülekandevõrguga liitumise maksumuseks 17,4 mln krooni. See on projekti kogumaksumusest üle veerandi, lisaks miljonid liini ehitamiseks tuulepargist liitumispunktini. Sellised tingimused hirmutavad ära välisinvestorid, kelle abita Eestis neid kalleid rajatisi ei püstita.

Kuigi EE on väljastanud tuuleparkide ehitamiseks tehnilisi tingimusi sadade MWde ulatuses, on olude tõttu potentsiaalseid rajajaid vähe. Kui kõik tõsisemalt võetavad projektid kokku lugeda, saame ehk lähiaastate tuuleparkide koguvõimsuseks 60 MW ja toodangu, mis moodustaks Eesti elektritarbimisest umbes 3%.

Massilisem rajamine oleks võimalik ainult siis, kui riigi huvidest lähtudes korrastatakse kõrgepingeliinid tuuleparkide (kellele käiks see üle jõu) rahata ja riik toetaks kogu ettevõtmist mõistliku hinnapoliitikaga.

Korrastatud ülekandeliinide puhul võiks lähema kümne aasta jooksul tuuleparkide koguvõimsus jõuda 100–120 MW piiridesse ja toodetud elektrikogus võiks moodustada 5±0,5% Eesti elektritarbimisest.

Seda aga ainult siis, kui tuuleelektri tulutariifi AS Narva Elektrijaamad müügihinnaga sidumise tegur ei ole väiksem 2st (on 1,8) või leitakse vahendeid, et laenuandjad nõustuks 15aastase laenukestvusega või tagasimaksu mõneaastase külmutamisega. Muidu ei leidu investoreid.

Millised võimalused on?

Hannu Lamp, ASi Tuulepargid tegevdirektor: Pakri 20MW tuulepark rajatakse ELi teadus- ja arendustegevuse V raamprogrammi raames, mis näeb ette uute tehnoloogiliste rakenduste katsetamist Eestis, tagamaks tuuleenergeetika edasist arengut ja pikaajalist konkurentsivõimet.

Samuti aitab projekti tasuvaks muuta tuuleenergia tootmisel ära hoitud kasvuhoonegaaside heitkoguste müük. Selles oleme kokkuleppele jõudnud Soome riigiga, kellel võimaldab see täita 2012. aastaks võetud Kyoto protokollist tulenevat kohustust vähendada õhusaastekogust.

Olenemata Eesti suhtelisest eelisest kasvuhoonegaaside vähendamisel, ei kvalifitseeru kahjuks kaugeltki kõik Eestis kavandatavad tuulepargid rahvusvaheliste ühisrakendusprojektidena. Investorriigid on huvitatud eelkõige väga suurtest kogustest. Samuti võivad väiksemate projektide puhul asjaajamiskulud ületada vähendatud õhusaaste müügist loodetava tulu.

Miks?

Jaan Mell, OÜ EnergoConsult tootmisdirektor: Tuuleenergia rakendamisega väheneks inimtegevuse häiriv mõju looduskeskkonnale ja suurte põlevkivielektrijaamade ning kaevanduste mõjutsoonis negatiivne mõju inimeste tervisele.

Kui tuuleenergeetika kataks 5% Eesti aastasest elektritoodangust, väheneks tekitatav CO2 kogus 0,6 mln tonni võrra aastas. Võrdluseks: selline õhku paisatud hiigelkogus tõstaks kasvuhoonegaasi taset 1000 kuupkilomeetris atmosfääris poole (50%) võrra.

Narva põlevkivielektrijaamad suurendavad üksnes ühe aastaga raskete mürgiste gaaside kontsentratsiooni atmosfääri alumises kilomeetrises kihis tervelt veerandi (25%) võrra maa-ala kohal, mis on võrreldav Eesti territooriumiga. Tasub arutleda, kas elame võõrsilt puhutud värskest õhust.

Tuuleenergia rakendamine hoiab maad ja säästab põhjavett. 1 kWh elektri tootmiseks kulub u 1,4 kg põlevkivi. Tuule abil toodetud energiakoguse (5% puhul) arvelt väheneks põlevkivivajadus 0,67 mln tonni aastas, mis ligikaudse arvutuse põhjal säästaks otsesest ümberkaevamisest aastas 15 ha maad. Kaevanduse mõjuala taimkattele, loomastikule ja iseäranis põhjaveele võib olla suurusjärke suurem.

Praegu Eestis töötavad tuulikud

• Hiiumaal Tahkuna poolsaarel 9. septembrist 1997. Üks tuulik, võimsus 0,15 MW, kõrgus 30 m, tiiviku läbimõõt 22 m; aastatoodang 300 MWh energiat. Paigaldatud Taani riikliku abi toel, omanik Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon.

• Saaremaal Sõrve säärel Sääre külas juulist 2002. Üks kasutatud tuulik, 0,23 MW, kõrgus 55 m, tiiviku läbimõõt 27 m; loodetav aastatoodang 750 MWh; OÜ Meritreid.

• Läänemaal Virtsus oktoobrist 2002. Kolm tuulikut, ühe võimsus 0,6 MW, kõrgus 65 m, tiiviku läbimõõt 44 m; planeeritud toodangumaht 4,8 GWh aastas. Paigaldatud Saksa riikliku abi toel. OÜ Roheline Ring (kahe tuuliku omanik), Eesti Energia (1 tuuliku omanik).

Kavandatavad tuulikud ja tuulikupargid

Detailplaneering valmis, ehitusluba olemas:

• Harjumaale Pakri poolsaarele kaheksa tuulikut; ühe võimsus 2,5 MW, kõrgus 80 m, tiiviku läbimõõt 80 m; kavandatav aastatoodang 47,3 GWh; AS Tuulepargid.

• Saaremaale Sõrve sääre Sääre külla üks tuulik; 0,23 MW, kõrgus 55 m, tiiviku läbimõõt 27 m; OÜ Meritreid.

• Peipsi äärde Sääritsa külla üks tuulik; võimsus 150 kW, kõrgus 30 m, tiiviku läbimõõt 24 m; OÜ AET ja OÜ Meritreid.

Detailplaneering algatatud ja käimas:

• Harjumaal Keibu lahe ääres Padise vallas kuus tuulikut, ühe võimsus kuni 2,0 MW, kõrgus 78 m, tiiviku läbimõõt 80 m; planeeritav aastatoodang 40 GWh; OÜ EnergoConsult.

• Läänemaal Hanila vallas Rõustes kaks tuulikut, ühe võimsus 1,5 MW; OÜ Renewable Energy Group.

• Läänemaal Hanila vallas Rõustes viis tuulikut, ühe võimsus 1,8 MW, OÜ Roheline Ring.

• Ruhnu saarel kolm tuulikut, ühe võimsus 30 kW, kõrgus 30 m, tiiviku läbimõõt 15 m; Eesti Energia.

• Saaremaal Kaarma vallas Sepma lahe ääres, üks tuulik, 0,23 MW, kõrgus 55 m, tiiviku läbimõõt 27 m; OÜ Meritreid.

• Harjumaal Türisalu endise raketibaasi aladel; AS Tuulepargid.

• Saaremaal Roomassaare poolsaarel; AS Tuulepargid.

Detailplaneeringu algatus päevakorral:

• Saaremaal Nasval kaks tuulikut, ühe võimsus 0,6 MW, OÜ Roheline Ring.

• Läänemaal Rohuküla sadama lähedal üks tuulik, võimsus 0,9 MW; Eve-Malle Saare perefirma Kemo Elekter.

Plaane ja mõtteid

• Harjumaale Pakri poolsaarele; OÜ Trocader.

• Läänemaale Lihula valda Lihula lähistele; OÜ EnergoConsult.

• Saaremaale Sääre küla tuulikupargi laiendus, OÜ Meritreid.

• Muhu saarele Võiküla lähedale 4 tuulikut, ühe võimsus 1 MW, OÜ Meritreid.

• Pärnumaale Audru lähistele, OÜ Renewable Energy Group.

• Pärnumaale Varbla valla Tamba küla lähedale; OÜ Tuuleenergia, AS Uulu Elekter.

• Viru-Nigulasse; võimsus 12 MW; UTEC-Thomsen Eesti Tuuleenergia OÜ.

• Kohtla-Järvele (Varja); 20 MW; Energieteam AG koos-töös ASiga Evmet-Mehaanik.

• Prangli saarele, võimsus 3 MW; OÜ Beta-Est Holding. Jpm

Allikas: Maalehe küsitlused