Valikud Biosfääri kaitseala väljaarendamisel
säästva arendamise mudelalaks
Lisa
Valik Sevilla strateegia soovitusi riigitasandile biosfääri kaitsealade edendamiseks
(Sevilla strateegia numeratsioon).
1.1.4. Lähtudes analüüsist ja võttes arvesse olemasolevaid biosfääri kaitsealasid, tugevdada, laiendada ja asutada neid juurde vastavalt vajadusele, pöörates erilist tähelepanu liikide kahjustatud elupaikadele, ohustatud ökosüsteemidele ning nii looduslikele kui ka inimtekkelistele habrastele ja tundlikele kompleksidele.
1.2.2. Integreerida biosfääri kaitsealad bioloogilise mitmekesisuse ja säästva looduskasutuse strateegiatesse, kaitsealade planeerimisse ja rahvuslikesse bioloogilise mitmekesisuse strateegiatesse ja tegevusplaanidesse, mida näeb ette Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 6. artikkel.
1.2.5. Kasutada biosfääri kaitsealasid geneetiliste ressurssidesäilitamiseks in situ, kaasa arvatud kultiveeritud ja kodustatud liikide looduslikud vanemad, ning näha ette biosfääri kaitsealade kasutamine rehabiliteerimis/reintrodutseerimispaigana, seostades selle ex situ säilitamise ja kasutamise programmidega.
2.1.2. Lülitada biosfääri kaitsealad Agenda 21 ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist lähtuvate säästva looduskasutuse plaanidesse ja programmidesse.
2.2.3. Rajada ja arendada institutsionaalseid mehhanisme biosfääri kaitseala programmide ja tegevuste juhtimiseks, koordineerimiseks ja integreerimiseks.
2.3.1. Lülitada biosfääri kaitsealad regionaal-poliitilistesse kavadesse ja territoriaalplaneeringutesse.
3.1.7. Integreerida biosfääri kaitsealad riiklikesse ja regionaalsetesse teadusuuringute programmidesse ja ühitada biosfääri kaitsealade uuringud riikliku ja regionaalse looduskaitse ja säästva arendamise poliitikaga.
3.2.3. Toetada biosfääri kaitsealade osalemist riiklikes bioloogilise ja keskkonnamonitooringu programmides, samuti biosfääri kaitsealade ning teiste monitooringupaikade ja -süsteemide koostööd.
3.3.3. Lülitada informatsioon looduskaitsest ja säästvast looduskasutusest biosfääri kaitsealadel kooliprogrammidesse ja õpetajate käsiraamatutesse ning massimeediasse.
3.3.4. Toetada biosfääri kaitsealade osalemist rahvusvahelistes koostöövõrkudes ja programmides, et soodustada asjatundjate otsesuhtlemist koolituse ja üldsuse teavitamise küsimustes.
3.4.3. Määratleda biosfääri kaitsealade juhtide väljaõppevajadused kahekümne esimeseks sajandiks ja arendada katselisi väljaõppeprogramme sellistel teemadel, nagu inventeerimise ja seire kavandamine ning korraldamine, sotsiokultuuriliste tingimuste analüüs ja uurimine, konfliktide lahendamine, ressursside koopereeritud kasutamine ökosüsteemide ja maastike tasandil.
4.1.6. Tagada, et kõigil biosfääri kaitsealadel oleks efektiivne juhtimiskorraldus või -plaan ja vastavad volitused või sätestatud kord selle realiseerimiseks.
4.1.7. Aidata kooskondade arengu stimuleerimiseks kaasa erasektori algatustele ökoloogiliselt ja sotsiaalselt säästvate tegevuste algatamiseks ning toetamiseks selleks sobivates biosfääri kaitsealade vööndites ja väljaspool.
4.1.8. Arendada ja uuendada perioodiliselt biosfääri kaitsealade rahvuslikke strateegiaid ja tegevusplaane. Need peavad taotlema biosfääri kaitsealade täiustumist ja nende väärtuse tõstmist, respekteerides samas teisi rahvuslikke meetmeid loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks ja kaitseks.
4.2.13. Arendada rahvuslikul tasandil välja biosfääri kaitsealasid nõustavad ja koordineerivad mehhanismid ja juhinduda nende soovitustest ja juhistest.
4.2.17. Suunata biosfääri kaitsealadele avalikkuse tähelepanu, levitades infomaterjale, arendades suhtlemisviise ja valgustades nende kui Maailma Biosfääri Kaitsealade Koostöövõrgu liikmete rolli.
Tagasi
Lisa
Valik Sevilla strateegia soovitusi riigitasandile biosfääri kaitsealade edendamiseks
(Sevilla strateegia numeratsioon).
1.1.4. Lähtudes analüüsist ja võttes arvesse olemasolevaid biosfääri kaitsealasid, tugevdada, laiendada ja asutada neid juurde vastavalt vajadusele, pöörates erilist tähelepanu liikide kahjustatud elupaikadele, ohustatud ökosüsteemidele ning nii looduslikele kui ka inimtekkelistele habrastele ja tundlikele kompleksidele.
1.2.2. Integreerida biosfääri kaitsealad bioloogilise mitmekesisuse ja säästva looduskasutuse strateegiatesse, kaitsealade planeerimisse ja rahvuslikesse bioloogilise mitmekesisuse strateegiatesse ja tegevusplaanidesse, mida näeb ette Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 6. artikkel.
1.2.5. Kasutada biosfääri kaitsealasid geneetiliste ressurssidesäilitamiseks in situ, kaasa arvatud kultiveeritud ja kodustatud liikide looduslikud vanemad, ning näha ette biosfääri kaitsealade kasutamine rehabiliteerimis/reintrodutseerimispaigana, seostades selle ex situ säilitamise ja kasutamise programmidega.
2.1.2. Lülitada biosfääri kaitsealad Agenda 21 ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist lähtuvate säästva looduskasutuse plaanidesse ja programmidesse.
2.2.3. Rajada ja arendada institutsionaalseid mehhanisme biosfääri kaitseala programmide ja tegevuste juhtimiseks, koordineerimiseks ja integreerimiseks.
2.3.1. Lülitada biosfääri kaitsealad regionaal-poliitilistesse kavadesse ja territoriaalplaneeringutesse.
3.1.7. Integreerida biosfääri kaitsealad riiklikesse ja regionaalsetesse teadusuuringute programmidesse ja ühitada biosfääri kaitsealade uuringud riikliku ja regionaalse looduskaitse ja säästva arendamise poliitikaga.
3.2.3. Toetada biosfääri kaitsealade osalemist riiklikes bioloogilise ja keskkonnamonitooringu programmides, samuti biosfääri kaitsealade ning teiste monitooringupaikade ja -süsteemide koostööd.
3.3.3. Lülitada informatsioon looduskaitsest ja säästvast looduskasutusest biosfääri kaitsealadel kooliprogrammidesse ja õpetajate käsiraamatutesse ning massimeediasse.
3.3.4. Toetada biosfääri kaitsealade osalemist rahvusvahelistes koostöövõrkudes ja programmides, et soodustada asjatundjate otsesuhtlemist koolituse ja üldsuse teavitamise küsimustes.
3.4.3. Määratleda biosfääri kaitsealade juhtide väljaõppevajadused kahekümne esimeseks sajandiks ja arendada katselisi väljaõppeprogramme sellistel teemadel, nagu inventeerimise ja seire kavandamine ning korraldamine, sotsiokultuuriliste tingimuste analüüs ja uurimine, konfliktide lahendamine, ressursside koopereeritud kasutamine ökosüsteemide ja maastike tasandil.
4.1.6. Tagada, et kõigil biosfääri kaitsealadel oleks efektiivne juhtimiskorraldus või -plaan ja vastavad volitused või sätestatud kord selle realiseerimiseks.
4.1.7. Aidata kooskondade arengu stimuleerimiseks kaasa erasektori algatustele ökoloogiliselt ja sotsiaalselt säästvate tegevuste algatamiseks ning toetamiseks selleks sobivates biosfääri kaitsealade vööndites ja väljaspool.
4.1.8. Arendada ja uuendada perioodiliselt biosfääri kaitsealade rahvuslikke strateegiaid ja tegevusplaane. Need peavad taotlema biosfääri kaitsealade täiustumist ja nende väärtuse tõstmist, respekteerides samas teisi rahvuslikke meetmeid loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks ja kaitseks.
4.2.13. Arendada rahvuslikul tasandil välja biosfääri kaitsealasid nõustavad ja koordineerivad mehhanismid ja juhinduda nende soovitustest ja juhistest.
4.2.17. Suunata biosfääri kaitsealadele avalikkuse tähelepanu, levitades infomaterjale, arendades suhtlemisviise ja valgustades nende kui Maailma Biosfääri Kaitsealade Koostöövõrgu liikmete rolli.
Tagasi
BKA Hiiumaa keskus